Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: A V (e-post xxx); Kostja: V A (isikukood xxx, elukoht xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista V Alt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 962,71 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi V A vastu põhinõude 150,67 eurot, intressi 128,89 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 144,22 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista V Alt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna 214,40 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1113,38 eurot, intressi 128,89 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 144,22 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja xxx OÜ sõlmisid 01.02.2022 krediidilepingu nr xxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti kokku summas 1302 eurot. Krediidilepingu aastane intressimäär oli 36% ja krediidikulukuse määr 41,27%. Kostja poolt on lepingu katteks laekunud 15.03.2022-22.08.2022 summa 236,13 eurot, millest 85,46 eurot arvestas krediidiandja põhivõla katteks, 130,29 eurot intressi katteks, 0,38 eurot viivise katteks ja 20 eurot meeldetuletustasude katteks. Inkassomenetluses laekus kostjalt võlgnevuse katteks 103,16 eurot.
3.xxx OÜ ütles lepingu 30.08.2022 üles ja loovutas 31.08.2022 nõude hagejale. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Krediidiandja xxx OÜ ja kostja sõlmisid 01.02.2022 krediidilepingu (dtl 98-103), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 1260 eurot. 01.02.2022 lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 41,27% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1113,38 eurot, intress 128,89 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja 15.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 144,22 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja krediidiandja xxx OÜ sõlmisid 01.02.2022 krediidilepingu (dtl 98-103). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostjale kokku väljastanud krediiti 1302 eurot.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. xxx OÜ loovutas oma nõude hagejale, millest teavitati kostjat 31.08.2022 e-kirjaga (dtl 111). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab 2/7
hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
11.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 3/7
(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Kohus kohustas hagejat 01.04.2024 kirjaga (dtl 131-135) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
13.Hageja on 09.04.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Eesti Väärtpaberi Keskregistrist saadud pensionikonto sissemaksete alusel, mille kohaselt oli kostja keskmine netosissetulek 700 eurot. Lisaks tegi krediidiandja päringud avalikesse andmebaasidesse Krediidiinfo, Taust.ee ja Rahvastikuregister ning tuvastas, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga maksehäired ja võlgnevused ning kostjal pole lapsi. Krediidiandja ei pidanud vajalikuks kostja pangakonto väljavõtte küsimist, kuna laenusumma jäi alla 2000 eurot ning krediidiandja hinnangul olid muud kogutud andmed piisavad kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja märkis laenutaotlusel enda sissetulekuks 1100 eurot, igakuisteks muudeks kuludeks 0 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Krediidiandja arvestas kostja keskmise sissetulekuna 700 eurot, finantskohustustena 307,81 eurot, muude minimaalsete kuludena ehk majapidamiskuludena 221 eurot nina puhvrina 35 eurot, mistõttu määrati kostja igakuiseks maksevõimeks 136,19 eurot.
14.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste ega majapidamiskulude tegelikku suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Eesti Väärtpaberi Keskregistrist saadud andmed kostja sissetuleku kohta ja maksehäire puudumine oli piisav teave, millest tulenevalt puudus vajadus kostja pangakonto väljavõtete küsimiseks. Laenutaotleja esitatud ankeedist lähtumine ning päringuid maksehäireregistrisse ja Eesti 4/7
Väärtpaberi Keskregistrisse, ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja piisavalt kontrollinud, et kostja finantskohustused olid üksnes krediidiandja poolt arvestatud 307,81 eurot ja majapidamiskulud 221 eurot. Kohus märgib, et 09.04.2024 menetlusdokumendi lisas 5 esitatud krediiditoimiku (dtl 152-154) kohaselt olid kliendi sisestatud kohustused 450 eurot ja muud kulud 100 eurot, kuid 09.04.2024 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et kostja märkis taotlusel enda kuludeks 0 eurot. Hageja ei ole selgitanud, millest tuleneb andmete erinevus või miks arvestas krediidiandja kostja finantskohustustena 307,81 eurot, kui taotluses oli kostja kohustusteks märkinud 450 eurot. Arvestades kõike eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega on krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Krediidiandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
15.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
16.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
17.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on vastav intress olnud alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 0,00%, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 2,5% aastas, perioodil 01.07.2023-31.12.2023 4% aastas ja alates 01.01.2024 4,5% aastas. Hageja ei ole tagasimaksete ümberarvestuses (dtl 155) intressi arvestanud, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kostjalt intressi väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 128,89 eurot.
18.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 5/7
19.Hageja selgituste kohaselt, kuna kostja jättis korduvalt tagastamata vähemalt kohustusliku minimaalse osamakse ja oli viivituses 15.06.2022, 15.07.2022 ja 15.08.2022 osamaksetega, saatis laenuandja kostjale 15.08.2022 teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 110), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning märkis, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 30.08.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja lepingu 30.08.2022 üles. Hagiavalduse kohaselt andis laenuandja lepingu nr xxx alusel kostjale laenu kokku 1302 eurot. Kostja on hageja selgituste kohaselt teinud tagasimakseid esialgsele laenuandjale kokku summas 236,13 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed põhivõla katteks, ei olnud kostja 15.08.2022 teate (dtl 110) saatmise ja 30.08.2022 lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega, mistõttu ei saa lugeda lepingut nr xxx VÕS § 416 lg 1 alusel 30.08.2022 seisuga kehtivalt üles öelduks. Hagiavalduse kohaselt on kostja lisaks teinud inkassomenetluses tagasimakseid summas 103,16 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 962,71 eurot (1302-236,13-103,16), mis on käesolevaks ajaks lähtuvalt hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 155) muutunud sissenõutavaks ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata 150,67 euro ulatuses.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud ja edastanud nii e-posti kui ka posti teel nõudekirja 31.08.2022, meeldetuletuskirjad 27.10.2022, 03.11.2022, 15.11.2022 ja hagihoiatuse 29.11.2022. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus on tuvastanud, et leping ei lõppenud 30.08.2022 ning viimane ümberarvestatud maksegraafikust tulenev osamakse kuulus tasumisele 15.06.2024. Seega on meeldetuletuskirjad saadetud enne lepingu lõppemist ning hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kandnud muid makseviivitusega seotud kulusid pärast lepingu lõppemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 50 euro ulatuses.
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 31.08.2022 kuni hagi esitamiseni 15.03.2023 summas 144,22 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd hageja palub viivise väljamõistmist tasumata põhivõlgnevuselt alates 31.08.2022 kuni 15.03.2023 ning kohus on tuvastanud, et 01.02.2022 lepingust tulenev põhinõue muutus tervikuna sissenõutavaks pärast ümberarvestatud maksegraafikust tulenevat viimast osamakset 15.06.2024, s.o pärast hagi esitamist 15.03.2023,
6/7
jätab kohus rahuldamata hageja 01.02.2022 laenulepingust tuleneva hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 144,22 eurot.
22.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 962,71 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 150,67 eurot, intressinõude 128,89 eurot, sissenõudmiskulude nõude 50 eurot ja viivisenõude 144,22 eurot osas.
23.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 1436,49 eurot. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja nõue kostja vastu oli 1436,49 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 962,71 euro ulatuses, s.o 67% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja kanda.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 280 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 40 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest.
26.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 280 eurot.
27.Samuti on hageja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 144 p 51 kohaselt kohtutäituri tasu summas 40 eurot, mis on kantud seoses maksekäsu kiirmenetluses dokumentide kättetoimetamisega.
28.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 320 eurot (280+40). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 67% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 214,40 eurot.
29.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
30.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.