Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
26.06.2024, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-3419
Tsiviilasi
H. L. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
H. L., ik xxxx
T AS, rk xxxx B AS, rk xxxx
Lõpetada H. L. kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada H. L. tema kohustustest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest AS T ja AS B ees. Menetluskulud jätta võlgnik H. L. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määrus kätte toimetada võlgnikule ja võlausaldajatele. Määruse resolutiivosa avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Senine menetlus Viru Maakohtu 21.06.2019 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus (KVM). Usaldusisikuks on nimetatud võlgnik. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest
mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlgnik on 18.06.2020, 28.06.2021, 16.06.2022 ja 28.06.2023 aruannete kohaselt saanud sissetulekuna pensioni (raske puue ja puuduv töövõime kuni 24.02.2024). Väljamakseid võlausaldajatele (VU) teinud ei ole --10.06.2024 esitatud lõpparuande kohaselt on tal puuduv töövõime määratud vanaduspensionieani. Aruandele lisatud pangakonto väljavõttest ei nähtu muid sissetulekuid peale pensioni ja sotsiaaltoetuse. Võlausaldajate seisukohad **T AS nõustub võlgniku vabastamisega täitmata jäänud kohustustest. ** AS Bigbank jätab vabastamise kohtu otsustada. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Enne 2022. aasta 1. juulit kehtinud PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
Kohus tuvastas, et võlgnik on kõigi aastate jooksul olnud- aruannete ja neile lisatud pangakontode alusel- majanduslikult seisus, mis on andnud aluse määrata talle sotsiaaltoetust. Võlgnikule on määratud raske puue ja puuduv töövõime kuni 24.02.2024. Isikule on määratud puduv töövõime töövõime kuni vanaduspensionieani, mistõttu ei ole realistlik, et ta veel siseneks tööturule sellise tasuga, mis tagaks nii isiku enda minimaalsed rahalised vahendid ülalpidamiseks kui võimaldaks ka koguda sääste võlausaldajatele maksmiseks. Nõude suuruse marginaalsust ja võlgniku isikust tulenevaid asjaolusid arvestades ei ole ka kumbki võlausaldaja esitanud nõudmist võlgniku mittevabastamiseks. Kohus leiab, et võlgnikku on võimalik täitmata jäänud kohustuse tasumisest vabastada. Suuliselt 26.06.2024 istungil võlgniku poolt vande all antud selgituse kohaselt on võlgnik jätkuvalt, kuni vanaduspensionieani, puuduva töövõimega, sissetulekuks on ca 500-600 eurot ja soovib enda vabastamist allesjäänud võlgnevusest. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist. Kohus leiab, et TMS § 132 tähenduses ei teki võlgnikul sellist reaalset võimalust, et tema, toetustest seisnevast sissetulekust tekiks võlausaldajatele võimalust saada järgneva 2 aasta kestel nõudele rohkem täitmist. FIMS § 49 lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on keeldunud võlgniku kohustustest vabastamast, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. FIMS § 49 lg 14 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.