Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 15.11.2021.a kohtumääruses (dtl 51-53).

Vaidlus puudub, et 10.11.2020.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud maaklerteenuste leping nr 10.11.20-PM1 korteriomandi asukohaga xxx müügilepingu sõlmimise vahendamiseks (dtl 8-9). Samuti ei ole vaidlust kinnisasja müügihinna, s.o 255 000 euro osas (dtl 8). Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 02.07.2021.a arve nr. 2107005 alusel maakleritasu summas 6375 eurot (dtl 29).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).

VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest ja lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.

Riigikohus on 30.10.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-18-1521 punktis 11 selgitanud, et maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping. Maakleri kohustused võivad VÕS § 658 lg 1 mõttes piirduda sellega, et ta osutab käsundiandja võimalusele kolmanda isikuga leping sõlmida. Maakleritasu on maakleril VÕS § 664 lg 1 järgi õigus saada alates tema osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Tasunõuet ei mõjuta VÕS § 664 lg 3 järgi ka see, kui leping sõlmitakse pärast maaklerilepingu lõppemist (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, pd 18‒19).

Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2 kohaselt võttis hageja lepingu eesmärgi saavutamiseks kohustuse pakkuda vara avalikult müügiks ja teha sellekohast reklaami, näidata vara võimalikele ostjatele, korraldada poolte soovil müügilepinguga seotud asjaajamise. Lepingu punkt 5 kohaselt kostja maksab ülesande täitmise eest tasu 2,5 % müügihinnast (sh käibemaks) vara müügilepingu sõlmimise päeval (dtl 8).

Lepingu punkt 7 järgi jõustub leping poolte allakirjutamise päevast ja on sõlmitud tähtajaga 4 kuud. Kui käesoleva lepingu tähtpäeva saabudes ei ole kumbki pool teisele poolele teatanud oma soovist leping lõpetada, pikeneb käesolev leping samadel tingimustel sama pikaks tähtajaks. Kord juba pikenenud leping pikeneb samadel tingimustel. Käesolevat lepingut võib muuta või lõpetada ennetähtaegselt ainult poolte kirjalikul kokkuleppel (dtl 9).

Puudub vaidlus, et 07.04.2021.a kinnistamisavalduse alusel kanti eelpool nimetatud korteri omanikuna kinnisturaamatusse T. Ž. (dtl 16-28). 3 (8)

Kostja leiab, et käesoleval juhul tegelesid korteri müügiga paralleelselt nii kostja kui ka hageja. Kostja on arvamusel, et müügilepingu sõlmimiseni viis kostjapoolne pöördumine ja kostja tegevus lepingu ettevalmistamisel.

Kohus vastava kostja käsitlusega ei nõustu ning seda järgnevatel põhjendustel.

Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et 21.03.2021.a saatis T. Ž. hageja maaklerile päringu, millises soovis kokku leppida aja korteri ülevaatamiseks. Sellele päringule vastas hageja maakler, et korteri hind on 235 000 eurot, millele lisandub maa-alune parkimiskoht ja panipaik, kuna neid eraldi müüa ei saa (dtl 10). Samuti toimus 23.03.2021.a kell 14:00 hageja maakleri juuresolekul nimetatud ostjale korteri näitamine (dtl 68-72).

Koheselt pärast seda on kostja saatnud hagejale 25.03.2021.a e-kirja avaldades soovi lõpetada poolte vahel sõlmitud maaklerleping alates 25.03.2021.a (dtl 11).

Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et hageja on tõendanud, et ta on vahendanud kostjale korteri ostja vastavalt maaklerteenuste lepingu punktis 1 kokkulepitule (dtl 8). Asjaolu, et T. Ž. omandas kostja korteri pärast maaklerteenuste lepingu lõppemist ei tähenda, et hagejal puudub alus tasu saamiseks. Sellekohane kostja väide on alusetu. VÕS § 664 lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist (vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt 8).

Ka kohtule kostja poolt esitatud T. Ž. 10.02.2022.a e-kirjast tuleneb, et ostja leidis kostja korteri hageja kuulutuse vahendusel (dtl 73).

Kostja väide selle kohta, et lepingu punkt 7 kohaselt sõlmiti leping 4 kuuks ja kostja on väidetavalt hagejale teatanud enne tähtaja saabumist lepingu lõpetamisest, ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Vastupidi, kostja enda poolt kohtule esitatud ekirjavahetusest tuleneb, et leping jätkus ning hageja on aktiivselt kostja korteri müügitehingu vahendamisega tegelenud (dtl 68-72). Kui leping oleks lõppenud nagu väidab kostja, poleks kostja hagejaga osundatud e-kirju vahetanud ega ka võimaldanud hagejal ostuhuvilistega suhelda. Veelgi enam, kostja on hageja 22.03.2021.a e-kirjale, millises on hageja avaldanud, et kui homse huvilisega ei jõua tehingusse, siis jääb kokkulepe, et saan mitteaktiivselt pakkuda Tobiase 11 vahendustasuga 2,5 %, samal päeval vastanud, et kokkulepe on endiselt jõus (dtl 68).

Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja panus oli üksnes korteri ülevaatamise aja kokkuleppimine, mistõttu on tasu nõue alusetu. Kohus kostja väitega ei nõustu ning samuti pole see kooskõlas kohtu ette toodud tõenditega. Tõendatud on, et hageja on teostanud professionaalsed fotod kostja korterist, selgitanud välja korteriga seotud kõrvalkuludega seonduva (dtl 12), avaldanud müügikuulutuse portaalis City24 (dtl 10), suhelnud ostuhuvilistega, kuna kohtule esitatust nähtub, et hageja on suhelnud mitme huvilisega, sest 22.03.2021.a e-kiri kostjale kannab pealkirja „Uus huviline!“ ja selles on hageja märkinud, et „viimast huvilist ei saa kätte, seega ma pigem arvan, et ta ei soovi osta ja kui nüüd homse huvilisega ei jõua tehingusse, siis jääb kokkulepe, et saan mitteaktiivselt pakkuda Tobiase 11 ja vahendustasu on 2,5 % (dtl 68). Samuti on hageja kooskõlastanud kostja ning ostuhuvilisega korteri ülevaatamise aegu ning tutvustanud korterit huvilisele, kellega müügitehing ka hiljem sõlmiti. Seega leiti kostja korterile ostja hageja vahendustöö tulemusena ning maakleritasu saamise tingimused on täidetud. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt välja toodud 4 (8)

kinnisasja müügihinda, siis on kostjal kohustus tasuda pooltevahelise lepingu punktis 5 kokkulepitud vahendustasu summas 6375 eurot (dtl 8).

Hageja esitas kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas 594 eurot seoses kostjale käesoleva tsiviilasja kohtueelses menetluses nõude esitamisega. Hageja põhjendab, et õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud, kuna kostja jättis tasumata pooltevahelise lepingu alusel maksmisele kuuluva summa ja hagejal ei õnnestunud selle summa tasumise osas kostjaga kokkuleppele jõuda. Kostja palub jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuivõrd hagejal pole õigust maakleritasu nõuda. Kulu suuruse osas ei ole kostja etteheiteid esitanud.

Kohus nõustub hagejaga, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad.

Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Sama seisukohta on Riigikohus korduvalt kinnitanud kohtuasjades nr 3-2-1-84-14 punktis 24 ja nr 3-2-1-19-13 punktis 11.

Kohtule esitatu kohaselt on hageja esindaja koostanud kostjale 02.07.2021.a nõudekirja maaklertasu võlgnevuse tasumiseks ning suhelnud selles osas kostjaga (dtl 31-32, 33-36). Arvel kajastub kolme tunni ja 18 minuti töö, vandeadvokaadi tunnitasu määraks on 150 eurot, kokku koos käibemaksuga 594 eurot (t/l 37). Kohus peab põhjendatuks õigusabi kasutamist olukorras, kus lepingu täitmisel on tekkinud erimeelsused käsundiandjaga. Samuti on kohtu arvates viidatud kulu proportsioonis kohtule esitatuga: nõude asjaoludega tutvumine, nõudekirja koostamine ning seisukoha ja vastuväidete esitamine vastaspoole esitatu suhtes. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet summas 594 eurot põhjendatuks.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 114,58 eurot kostjale esitatud arve tasumisega viivitamise eest perioodil 10.07.2021.a kuni 29.09.2021.a ja viivise kogunõudelt summas 6969 eurot (6375 + 594) väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja on seisukohal, et kuna hagejal pole õigust maaklertasu nõuda, siis ei ole tal ka õigus viivist nõuda. Kostja sisulisi vastuväiteid viivise nõudele, suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist 5 (8)

vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20).

Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude tervikuna, tuleb ka viivise nõue rahuldada, sest kostja on viivitanud nõude täitmisega.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele maakleritasu summas 6375 eurot, kahju hüvitis summas 594 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 114,58 eurot ning viivis 6969 eurolt alates 30.09.2021.a kuni kohustuse täitmiseni.

Kooskõlas TsMS § 368 lg 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Kuivõrd antud asjas on täidetud hageja nõue Harju Maakohtu 04.01.2022.a tagaseljaotsuse täitmisega kogusummas 8062,99 eurot, millest põhivõlg 6969 eurot, viivis nõudelt 6375 eurot perioodi 10.07.2021.a kuni 29.09.2021.a eest summas 114,58 eurot ja viivis nõudelt 6969 eurot perioodi 30.09.2021.a kuni 13.01.2022.a eest 161,91 eurot ning menetluskulu summas 817,50 eurot, millest riigilõiv summas 475 eurot ja esindaja kulu summas 342,50 eurot, siis tuleb tuvastada, et hagejal on õigus eelpool nimetatud summas maaklertasule ja kõrvalnõuetele (dtl 80).

Samuti on hagejal õigus rahuldatud menetluskuludele kogusummas 817,50 eurot, kuivõrd tegemist on põhjendatud kuluga vastavalt TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1. Esindaja tasu summas 342,50 eurot 2 tunni ja 15 minuti osas on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatuga, samuti on vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot kooskõlas kohtupraktiga.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 3551,20 eurot (km-ta). Summa sisaldab nii riigilõivu kui ka esindajakulusid alates hagi kohtule esitamisest.

Harju Maakohtu 04.01.2022.a tagaseljaotsusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 817,50 eurot, s.o tasutud riigilõiv 475 eurot ja esindaja kulu 342,50 eurot. Kohtutäitur on täitnud tagaseljaotsuse ning 817,50 eurot hagejale üle kandnud. Kuivõrd hagejale on juba kohtutäituri vahendusel kuni 04.01.2022.a kestnud menetluskulud hüvitatud ning tegemist on põhjendatud kuluga, mille õigust on kohus tuvastanud, siis hindab ja mõistab kohus käesoleva kohtuotsusega välja üksnes need kulud, mis on esitatud peale kaja esitamist ning menetluse taastamist.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 160 eurot ja 180 eurot (km-ta). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: esialgse kaja ja 6 (8)

kohtumäärusega tutvumine, kirjavahetus kliendiga (0,30m), tutvumine kajaga ja seisukoha koostamine (0,45m), hagivastusega tutvumine, suhtlus kliendiga, seisukoha koostamine (5h 35m), kirjavahetus kliendiga seoses kostja 14.04.2022 kirjaga (0,15m), kohtule liitmise taotluse koostamine (0,51m), kohtu kirjaga tutvumine, kliendile edastamine (0,10m), kostja seisukohaga tutvumine, kliendile edastamine (0,12m), istungiks ettevalmistamine (1h), istungil osalemine ja kliendile ülevaate koostamine (0,55m), istungi protokolliga tutvumine (0,9m), 21.03.2023.a Tallinna Ringkonnakohtule seisukoha koostamine (1h 06m), 21.03.2023.a hagiavalduse täpsustamine (0,35m), 23.03.2023.a hagiavalduse täpsustamine (1h 15m), kostja seisukohaga tutvumine, kliendile esitamine (0,10m), istungiks ettevalmistamine (0,55m), menetluskulude nimekirja koostamine (0,20m), istungil osalemine (0,49m), kostja menetluskuludele seisukoha koostamine (0,30m). Kokku 16h 02m.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-115-13, p 25).

Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on 160 eurot ja 180 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle. Kohus leiab, et kuigi kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle, ei vasta vandeadvokaadi tasumäär 180 eurot kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on vandeadvokaatide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 120–160 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (vt. Riigikohtu 26.04.2017.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-34-17 p 15). Sellest kõrgemad vandeadvokaadi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu ja mahtu, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks vandeadvokaadi tunnitasumäära summas 160 eurot (km-ta).

Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud alates 23.02.2022.a ajakulu kokku 16h 02m tundi. Kuigi kostja hageja esindaja kuludele vastu ei vaidle, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole 21.03.2023.a Tallinna Ringkonnakohtule seisukoha koostamine hageja määruskaebuse osas (1h 6m), kuna käesolevas menetluses ei ole hageja määruskaebust esitanud. Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 14h 56m.

Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2389,35 eurot (14h 56m x 160 eurot).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 7 (8)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.