1.Vabastada Exxx Ixxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Exxx Ixxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada Exxx Ixxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
3.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Exxx xxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 22.12.2016 määrusega välja Exxx Ixxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Kohus lõpetas 15.03.2019 määrusega (jõustus 23.04.2019) Exxx Ixxxxx pankrotimenetluse raugemisega ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas, 10.09 ja 10.03, ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas, 01.03.
2.Võlgnik esitas kohtule aruanded 07.10.2019, 25.03.2020, 09.09.2020, 31.03.2021, 08.09.2021, 15.03.2022, 09.09.2022, 09.03.2023, 12.09.2023, 03.03.2024 ja lõpparuande 04.06.2024.
3.04.06.2024 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks viie aasta möödumise tõttu.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
6.PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud tööl ettevõttes Mxxxxxxxxx OÜ. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud enamasti kõik aruanded õigeaegselt ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Aruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt. PankrS § 173 lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohtule 2/3
teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnik on regulaarselt teinud vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele kaks korda aastas. Menetluse jooksul on võlausaldajate nõudeid rahuldatud 2430 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.
10.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ja leiab, et Exxx Ixxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
12.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Exxx Ixxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Exxx Ixxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus Exxx Ixxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.