lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-6335/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-6335/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1484
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 637 lg 1, 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Oerzen12092541(Vastustaja)BirchLagoon OÜ14283651

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-6335

Tsiviilasi

OÜ Oerzen hagi BirchLagoon OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. detsembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BirchLagoon OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): BirchLagoon OÜ (registrikood 14283651), seaduslikud esindajad Rain Komlev, Birgit Lõhmus-Komleva

esindajad

Vastustaja (hageja): OÜ Oerzen (registrikood 12092541), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

RESOLUTSIOON

1.Keelduda BirchLagoon OÜ apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 20. detsembri 2023. a otsuse peale menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus koos lisadega BirchLagoon OÜ-le tagastatuks.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisesest tingitud menetluskulud BirchLagoon OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 633 lg 2Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ Oerzen (hageja) hagi BirchLagoon OÜ (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks, mille maakohus lahendas 20. detsembri 2023. a otsusega. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6291 eurot 69 senti, millest 5500 eurot on põhivõlg, 191 eurot 78 senti intress ja 599 eurot 91 senti 20. detsembri 2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt, ning alates 21. detsembrist 2023 viivise tasumata põhivõlalt (5500 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni. Hagi suuremas ulatuses intressi ja viivise nõudes jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 53% ulatuses kostja kanda ja 47% ulatuses hageja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 772 eurot 91 senti, kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja esitas 19. jaanuaril 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, millega hagi osaliselt rahuldati, ja teha asjas uus otsus. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Kostja leidis, et maakohtu otsus tasuda kogu summa täies mahus ning lisaks menetluskuludelt viivis ei ole õiguspärane. Kuivõrd tegemist oli niivõrd koormava tsiviilasjaga, oleks maakohus pidanud arvestama kostja majandusnäitajatega. Maakohus oleks pidanud hagi ajatama, nii nagu kostja seda soovis.
2.Tartu Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse 8. veebruari 2024. a määrusega käiguta ning määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus selgitas kostjale muuhulgas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 2 p 2 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Selleks, et ringkonnakohus saaks asja lahendada, peab kostja nõue olema täpselt ja selgelt formuleeritud. Kostja esitas 7. märtsil 2024 apellatsioonkaebuse täienduse. Kostja märgib, et nõustub tasuma hageja kasuks põhivõla 5500 eurot, intressivõla 356 eurot 16 senti, kuni hagi esitamiseni põhivõlalt arvestatud viivise 3311 eurot ja menetluskuludest 53%, mis on 772 eurot 91 senti, kokku 9940 eurot ja 7 senti. Eeltoodust palub kostja maha arvestada 550 eurot, mis on kantud hageja arvele osade kaupa. Viivise ja intressi vaidlustamise osas kostja märgib, et nõustub kohtu

otsuse osalise täitmisega, kuid leiab, et hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivis 0,2% päevas tasumata põhivõlalt ei ole võimalik kostjal majandusliku olukorra tõttu korraga tasuda. Kostja palub kohtul viivist mitte arvestada. Kostja palub nõue ajatada 24 kuuks.

3.Tartu Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse 25. aprilli 2024. a määrusega teistkordselt käiguta ning määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märkis, ei ole endiselt selge, millises ulatuses kostja esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Kostja ei ole selgelt sõnastanud, mida ta soovib, et ringkonnakohus otsustaks maakohtust teisti ning milline peaks tema hinnangul olema ringkonnakohtu lahend. Kostjal tuli selgelt märkida, milliste maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud hageja nõuete rahuldamise osas kostja maakohtu otsust vaidlustab ja millises ulatuses ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Ringkonnakohus juhtis kostja tähelepanu, et maakohtu otsusega ei ole kostjalt välja mõistetud intressi ja viivist ulatuses, milles kostja märkis, et on nõus intressi ja viivist tasuma. Kostja esitas 23. mail 2024 apellatsioonkaebuse täpsustuse. Kostja märgib, et ei vaidlusta maakohtu otsust põhivõla 5500 eurot, intressi 191 eurot 78 senti, viivise põhivõlalt 599 eurot 91 senti kuni 20. detsembrini 2023. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse alates 20. detsembrist 2023 arvestatava viivise 12% aastas osas ning taotleb viivise arvestamist 0,2% päevas, kuna see on kooskõlas lepingu tingimustega ja on majanduslikult põhjendatud. Kostja märgib, et neil ei ole majanduslikult võimalik tasuda viivist 12% aastas. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse ka menetluskulude 772 eurot 91 senti osas, kuna asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et kostja Tartu Maakohtu 20. detsembri 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
5.TsMS § 637 lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. TsMS § 633 lg 2 p 2 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Apellatsioonkaebuses selge taotluse märkimata jätmine on kõrvaldatav puudus TsMS § 3401 lg 1 tähenduses. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse kaebus TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui see on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12).
6.Ringkonnakohus jättis kahel korral kostja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kostjale võimaluse apellatsioonkaebuses esitatud nõude täpsustamiseks. Kostja algne apellatsioonkaebus ja selle täpsustused erinevad kaebuse ulatuse ja esitatavate taotluste osas.

Apellatsioonkaebuses esitatud nõude teistkordse täpsustamise järel kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja põhivõla 5500 eurot, intressi 191 eurot 78 senti ja viivise põhivõlalt 599 eurot 91 senti kuni 20. detsembrini 2023. Kostja märgib, et vaidlustab maakohtu otsust alates 20. detsembrist 2023 arvestatava viivise 12% aastas osas ning taotleb viivise arvestamist 0,2% päevas. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse ka menetluskulude 772 eurot 91 senti osas.

7.Ringkonnakohus saab aru, et kostja vaidlustab maakohtu otsust alates kohtulahendi tegemisest edasiulatuvalt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole esitanud selget taotlust, missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Tegemist on puudusega, mis takistab kaebuse läbivaatamist. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kostja taotletav viivisemäär 0,2% päevas (s.o 73%) aastas on seadusjärgsest viivisemäärast oluliselt kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on alates
20.detsembrist 2023 jäänud vahemikku 8–12,5 % aastas. Kostja taotlus viivise arvestamiseks 0,2% päevas on vastuolus kostja põhjendustega, mille kohaselt kostjal ei ole majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik tasuda viivist 12% aastas. Kostja on varem märkinud, et kostjal ei ole tulenevalt majanduslikust olukorrast võimalik tasuda viivist 0,2% päevas. Kui kostja soovib, et ringkonnakohus mõistaks kostjalt välja viivise 0,2% päevas, siis arvestades, et maakohus on mõistnud kostjalt välja viivise sellest väiksemas määras, puudub kostjal edasiulatuvalt viivise väljamõistmise osas õiguskaitsevajadus maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Kostjalt mõistetaks vastasel juhul ringkonnakohtus välja rohkem, kui maakohus kostjalt välja mõistis. Nimetatu on vastuolus tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõttega.
8.Ringkonnakohus saab aru, et kostja vaidlustab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Kostja vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude osas põhjusel, et kostja arvates oleks asja saanud lahendada kohtuväliselt. Kostja on menetluses varem palunud jätta samal põhjusel menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jaotas menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 163 lg 1 võimaldab jätta hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud ka poolte endi kanda. Isegi kui asja oleks olnud võimalik lahendada kohtuväliselt, ei annaks ringkonnakohtu hinnangul see asjaolu põhjust menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Ringkonnakohus ei saaks osas, milles kostja vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas, apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kostja apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada.
9.Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2 alusel menetlusse võtmata.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kostja võib TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
11.Apellatsioonkaebus tuleb lugeda TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja