Võlaõigus › Alusetu rikastumine

menetluskuludelt

(2156

eurot)

hageja

X

kasuks

välja

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.06.2024). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1) Hageja X esitas hagi Y (Y) ja Cordon Gekko Grupp OÜ vastu solidaarselt kahjuhüvitise 16 000 euro ja viivise nõudes (dtl 1-22). Hagiavalduse kohaselt tahtis hageja osta sõidukit Audi A6. 2023 aasta alguses leidis hageja veebilehelt www.auto24.ee müügikuulutuse sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX müügi kohta. Müügikuulutus oli ka veebilehel www.kuldnebors.ee (hagi lisa 1, dtl 13; veebilehelt www.auto24.ee on kuulutus praeguseks kustutatud). Hageja võttis ühendust sõiduki müüjaga. Sõiduki müüjana esines kostja I Y, kes teatas, et sõiduk on Tallinnas ja hageja saab tulla ja vaadata selle üle. Hageja leppis kostjaga I kokkusaamise kokku Tallinnas 03.03.2023 (so oli reedene päev). Sõiduk sobis hagejale ning pooled leppisid kokku müügilepingu sõlmimises müügihinnaga 16000 eurot. 2) Kostja 1 täitis sõiduki tüüp ostu-müügilepingu, kuna hageja ei valda eesti keelt (hagi lisa 2, dtl 14). Hageja märkis isiklikult lepingusse vaid enda kontaktandmed. Pärast seda läksid pooled 03.03.2023 Tallinnas, Liivalaia tänaval asuvasse Swedbank AS kontorisse, kus hageja tahtis kanda sõiduki müügihinna kostja I kontole. Pangas palus kostja I teha ülekanne tema äriühingule Cordon Gekko Grupp OÜ-le (edaspidi kostja II). Kostja I teatas, et temal on mitu äriühingut ja talle on mugav, kui raha laekub firma kontole. Kostja I andis hagejale raha maksmiseks vajalikud kostja II andmed (s.o äriühingu nime ja pangakonto numbri). Hageja kandis kostja II kontole 16000 eurot selgitusega „AUTO OST REG.NR. XXXXXX“ (hagi lisad 3, 4; dtl 15-16). Pärast raha maksmist andis kostja I hagejale üle sõiduki võtmed, sõiduki registreerimistunnistuse (hagi lisa 5, dtl 17) ja sõiduki otsese valduse. Kostja I teatas, et omaniku vahetust saab ta teha üksnes esmaspäeval, s.o 06.03.2023. Kuna sõiduk oli hageja valduses, ei tekkinud tal kahtlust, et midagi on valesti. 03.03.2023 sõitis hageja pärast tehingut ostetud autoga koju.

viivis

2-23-6017 3) 06.03.2023 ei olnud kostja I sõiduki omaniku vahetust teinud. Hageja üritas kostjaga I ühendust saada, kuid kostja I oli kadunud. Kostja I ei vastanud hageja telefonikõnedele ega ka SMS-dele. Sõiduki registreerimistunnistuses oli märgitud, et sõiduki omanik on Swedbank Liising AS. Sellepärast pöördus hageja Swedbank Liising AS poole päringuga sõiduki kohta. Swedbank Liising AS-st tuli vastus, et sõiduauto nr XXXXXX kuulub Swedbank Liising AS-le, liisingulepingu järgseid kohustusi ei ole täidetud ning sõiduauto Audi A6 numbrimärgiga XXXXXX kuulub koheselt tagastamisele Swedbank Liising ASle, hagejal puudub seaduslik alus sõiduki valdamiseks ning sõiduk tuleb üle anda Reeborn OÜ volitatud esindajale (hagi lisa 6; dtl 18). 4) 2023 märtsi lõpus võttis hagejaga ühendust Reeborn OÜ esindaja, kes tuli hageja juurde Swedbank Liising AS poolt antud volikirjaga (hagi lisa 7; dtl 19) ja võttis hagejalt sõiduki ära. Hageja pöördus ka politsei poole, kust sai teabe, et kostja I on politsei poolt tagasiotsitav isik (hagi lisa 8; dtl 20). 5) Kuna hageja ei suutnud lahendada vaidlust kohtuväliselt, palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks 16000 eurot. Samuti soovib Hageja nõuda kostjatelt viivist põhivõlalt (s.o. 16000 eurot) alates 21.04.2023 (s.o hagi esitamisest) kuni selle täitmiseni, kuid mitte suurem kui 1500 eurot (dtl 1-22; 60-66).

KOSTJATE VASTUS

6) Kostja Y esitasid vastuse hagile 26.07.2023 (dtl 29). Kostja on nõus hagiga summas 16 000 eurot, kuid ei nõustu viivise nõudega 1500 eurot ja menetluskuludega. Kostja Y seisukoha järgi seoses halbade asjade kokkulangemisega ta ei jõudnud autot ümber vormistada. Tal ei olnud plaanis kedagi petta. Auto ostja teadis, et auto on liisingus ja et auto ümbervormistamisega läheb aega. Auto oli ostja käes kuuaega ja kostjal puudub info, kas ostja (hageja) võis autole ise mingeid vigastusi põhjustada enne kui see liisingufirmale üle anti (dtl 29). 7) 27.02.2024 toimunud kohtuistungil tunnistas kostja Y samuti põhinõuet summas 16 000 eurot, kuid vastutavaks peab ta selles vaid kostjat II, ta ei saa aru, miks on nõue esitatud tema (kostja I) kui füüsilise isiku vastu (dtl 60-66).

MENETLUSE KÄIK

8) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud 27.02.2024 kohtuistung (dtl 60-66).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9) Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 10) Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja I vahel on 03.03.2023 sõlmitud müügileping, mille alusel hageja ostis kostjalt I sõiduauto Audi A6 registreerimisnumbriga XXXXXX (dtl 14) ning kostja I andis sõiduki hageja valdusesse. Hageja tasus 03.03.2023

2-23-6017 sõiduki eest kostja II kontole 16000 eurot (dtl 15). Sõiduki omanikuks oli ostu-müügi hetkel (03.03.2023) Swedbank Liising AS ning sõiduki vastutavaks kasutajaks oli kostja I Y (dtl 17). 2023 märtsi lõpus võeti hagejalt sõiduk Swedbank Liising AS esindaja poolt ära. 11) Kostja I seisukoha järgi on hageja nõude eest vastutav vaid kostja II. Kostja I Y on kostja II Gordon Gekko Group OÜ ainuke seaduslik esindaja ehk juhatuse liige (dtl 16). Kostja I elukoht ja kostja II asukoht asuvad samal aadressil - xxx. 03.03.2023 on sõiduki ostumüügilepingusse märgitus sõidki müüjaks kostja I ning lisatud on kostja I andmed (nt isikukood) (dtl 14). Sõidki registreerimistunnistusel on vastutavaks kasutajaks märgitud kostja I Y (dtl 17). Hageja aga tasus sõiduki ostuhinna 03.03.2023 summas 16 000 eurot kostjale II (dtl 15). 12) VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Käesolevas asjas kohus leiab, et kostjad I ja II on solidaarvõlgnikud tulenevalt VÕS § 65. 13) Kostja I ja kostja II seaduslik esindaja Y on tunnistanud põhivõlgnevust summas 16000 eurot. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Samas leiab kohus, et kostja I kostja II juhatuse liikmena on samal ajal äratuntavalt tegutsenud ka iseenda eest. Kostja I on faktiliselt tegutsenud kui füüsiline isik (nt müügilepingut sõlmides; dtl 14), kuid ta on tegutsenud ka kui kostja II juhatuse liige, kui ta andis hagejale 03.03.2023 korralduse maksta sõiduki ostuhind 16 000 eurot endale kuuluva äriühingu – kostja II - kontole (dtl 15). 14) Kuivõrd kostja I, kes on ühtlasi ka kostja II juhatuse liige, on tunnistanud põhivõlgnevust summas 16 000 eurot (dtl 60-66), siis teeb kohus kostjate I ja II osas osalisel õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg 1 alusel ning selles osas on kohtuotsus viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. 15) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu sõlmimise eelduseks on see, et müüjal on õigus asja omandi üleandmiseks ning asja üleandmisega saab ostja asja omanikuks. Kostjal I puudus õigus sõiduki omandi üleandmiseks hagejale ning hageja ei muutunud asja valduse saamise ja asja eest tasumisega kostjale II sõiduki omanikuks. 03.03.2023 sõlmitud müügileping on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86) ning tegemist on ka seadusega vastuolus oleva tehinguga (TsÜS § 87). TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud

2-23-6017 teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 87 alusel on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16) Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarselt 1500 euro suuruse viivise nõude (dtl 1-22). VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust). Hageja peab põhjendatuks, et tema poolt nõutavad summad muutusid sissenõutavaks vähemalt hagiavalduse esitamise momendil ehk alates 21.04.2024 (dtl 1-8). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab kostjate vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 21.04.2023 kuni põhinõude (s.o 16000 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Hageja palub määrata kindlaks, et viivise suurus on piiratud summaga 1500 eurot (dtl 1-8). 17) Hageja viivisenõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 21.06.2024 (so viivituses oldud päevade arvuga 428 päeva) on kokku 2240,04 eurot. Kuivõrd hageja on hagis viivise nõuet piiranud summani 1500 eurot, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 1500 eurot (mitte 2240,04 eurot). 18) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1; § 133 lg 1, 2; § 139 lg 2 kohaselt 17 500 eurot.

2-23-6017 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. 20) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 21) Hageja esitas menetluskulude nimekirja 27.02.2024 (dtl 60-66), millele kostjad esitasid vastuväite (dtl 76-79). 22) Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 kuni 122 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on osundanud hagejale õigusabiteenust kokku 8,75 tundi, so kogusummas 1056 eurot (käibemaksuga) (dtl 76-79). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasumäär 120 kuni 122 eurot (koos käibemaksuga) kohtupraktikas aktsepteeritav esindaja tunnitasu suurus ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks (vt nt Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades nr 3-2-1-98-13, nr 3-2-1-115-14). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades käesolevat vaidlust. Põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks saab pidada kogu hageja õigusabikulu summas 1056 eurot. 23) Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 980 eurot (dtl 21-22). Tulenevalt TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 139 lg 2 on põhjendatud menetluskuluks kogu hageja tasutud riigilõiv summas 980 eurot. 24) Hageja peab enda menetluskuluks ka lepingulise esindaja sõidukulu 27.02.2024 toimunud kohtuistungile: 164 km x 2 x 0,366 eurot/km = 120 eurot (dtl 68-70). Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale tuleks hageja menetluskuluna arvestada veel lisaks lepingulise esindaja sõiduaja kulu 27.02.2024 kohtuistungile 35 eurot (dtl 68-70). 25) 27.02.2024 kell 10.00 toimus Harju Maakohtus (Lubja 4, Tallinn) käesoleva tsiviilasja kohtuistung, kus osalesid ka hageja ning hageja lepinguline esindaja (dtl 60-66). Kohus nõustub, et lepingulise esindaja sõidukulu kohtuistungile sõitmiseks summas 120 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud sõiduajakulu summas 35 eurot (vt hageja menetluskulude nimekirja p 4; dtl 68-70), mille osas jätab kohus hageja menetluskulud kostjatelt solidaarselt välja mõistmata.

2-23-6017 26) Seega on põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu järgmine: 980 eurot tasutud riigilõiv; 1056 eurot õigusabiteenus (koos käibemaksuga) ja sõidukulu 120 eurot; so kokku 2156 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. 27) Samuti on põhjendatud hageja taotlus määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.