Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
10 512,80 eurot Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899), lepinguline esindaja J V Kostja: E F (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil (11.06.2024)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja P F OÜ (endine ärinimi M OÜ) ja kostja vahel 17.02.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 7499 eurot, viivis perioodi 02.06.2022 kuni 16.02.2024 eest 1314,56 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (7499 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.02.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja intress 760,22 eurot.
5.Jätta hageja menetluskulud 92,75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 7,25% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1046,22 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 1046,22 euro) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 09.08.2023 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 7499 eurot, intressid 760,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1280,19 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 17.02.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (7499 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hageja toob välja, et nõude aluseks on P F OÜ (endine ärinimi M OÜ) ja kostja vahel 17.02.2022 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel on kostja saanud laenu summas 7499 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 15.02.2028. Hageja väitel oli enne lepingu sõlmimist kostjale edastatud tarbijakrediidi teabeleht (lisa 6), krediidikulukuse määr on kajastatud laenulepingu punktis 11. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis P F OÜ kostja maksevõimelisust Pensioniregistri andmete alusel (lisa 3). Majapidamiskuludena arvestas laenuandja 150 eurot, kohustused kostjal puudusid. Lisaks sellele kontrollis laenuandja enne laenu väljastamist, et kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendid. Rahvastikuregistri andmete kohaselt puudusid kostjal ülalpeetavad (lisa 4). Maksehäired kostjal puudusid (lisa 5). Kostja jättis täielikult tasumata laenulepingu osamaksed ja ei täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Kostja poolt jäid tasumata järgmised osamaksed: osamakse nr 1 summas 248,70 eurot (põhiosa 31,97 eurot ja intress 201,25 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 15.03.2022 (Lepingu punkt 8 maksegraafik); osamakse nr 2 summas 233,22 eurot (põhiosa 32,90 eurot ja intress 215,80 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 15.04.2022 (Lepingu punkt 8 maksegraafik); osamakse nr 3 summas 233,22 eurot (põhiosa 33,85 eurot ja intress 214,85 eurot), mille tasumise tähtaeg oli 15.05.2022 (Lepingu punkt 8 maksegraafik); osaliselt osamakse nr 4 Laenulepingu ülesütlemiseni. Laenuleping on ülesöeldud 01.06.2022. Kuna kostja ei ole reageerinud P F OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele, oli kostjale 16.05.2022 edastatud Laenulepingu ülesütlemise hoiatus (lisa 1). Hoiatuses oli kostjale antud täiendav tähtaeg kuni 30.05.2022 oma kohustuste täitmiseks (14 päeva). Samas hoiatuses hoiatati kostjat, et võlgnevuse kustutamata jätmisel, ütleb esialgne võlausaldaja Laenulepingu üles. Vaatamata sellele ei täitnud kostja oma kohustust täiendava tähtaja jooksul, millega seoses oli P F OÜ sunnitud ütlema laenulepingu üles (lisa 2). Laenuleping on ülesöeldud alles 01.06.2022. Mõlemad dokumendid olid kostjale edastatud Laenulepingus märgitud e-postile. 26.07.2022 loovutas P F OÜ võlanõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 22.02.2024 21:25. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 21 päeva arvates kättetoimetamisest.
Kostja vastust hagile esitanud ei ole. Kohtuistungist 11.06.2024 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumisest. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 23.04.2024. Hageja taotles istungil asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohtule on esitatud kostja poolt 17.02.2022 digiallkirjastatud laenuleping nr XXX (dtl 8), mille kohaselt krediidiandja M OÜ andis kostjale laenu 7499 eurot, intressimääraga 34,68% aastas. Laenu sihtotstarve oli auto ostmine. Laen tuli tagasi maksta 72 annuiteetmaksena. Annuiteetmaksete suuruseks oli 248,70 eurot kuus (v.a esimene, mis oli 233,22 eurot, tähtajaga 15.03.2022). Krediidi kulukuse määr oli lepingus märgitud 40,63% mis jäi sel ajal kehtinud tarbijakrediidi kulukuse maksimaalse määra (50,85%) piiresse. Hageja väitel esitati Euroopa tarbijakrediidi teabeleht kostjale enne lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu vorminõuded olid täidetud. Hageja on esitanud ka tõendi laenu väljamaksmise, st kostja kasutusse andmise kohta (dtl 14). Seega on tuvastatud, et hageja ja algse krediidiandja vahel oli sõlmitud viidatud tarbijakrediidileping ning selle alusel oli ka krediit summas 7499 eurot kostjale 17.02.2022 välja makstud.
5.Nõude loovutamine Nõude loovutamisest teatati kostjale 03.08.2022 e-kirjaga (dtl 46). E-kirja on saatnud algne krediidiandja. Seega on nõude loovutamine tõendatud, samuti on tõendatud, et sellest teatati kostjale.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,
üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2.Kohus on hagejal palunud täiendavalt tõendada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist. Hageja esitas järgmise selgituse: Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis P F OÜ kostja maksevõimelisust Pensioniregistri andmete alusel (lisa 3). Majapidamiskuludena arvestas laenuandja 150 eurot, kohustused kostjal puudusid. Lisaks sellele kontrollis laenuandja enne laenu väljastamist, et kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendid. Rahvastikuregistri andmete kohaselt puudusid kostjal ülalpeetavad (lisa 4). Maksehäired kostjal puudusid (lisa 5). Kohus selgitas hagejale 4.04.2024 saadetud kirjas, et hageja poolt esitatud faktilised asjaolud algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ei ole piisavad, et kohus saaks nende pinnalt jaatada vastutustundliku laenamise kohustuse nõuetekohast täitmist. Kohtuistungil märkis hageja, et rohkem tõendeid tal esitada ei ole. Hageja on kohtule esitanud tõendina pdf faili „maksehäirete info“. Kohus märgib, et tõendist ei ole võimalik välja lugeda, millisesse registrisse see päring on tehtud ning mis on päringu tulemus. „DisputedPaymentDefault vaste on 0, samas kui CurrentPPaymentDefaults ja endedPaymentDefault vaste on -. Pensioniregistri päringu kohta esitatud tõendist ei nähtu, kelle kohta see päring on tehtud. Kui lähtuda hageja väitest, et see tehti kostja kohta, siis
nähtub tõendist, et kostja 5 kuu sissetulek oli vahemikus 447-564 eurot, ühel kuul 726 eurot. Seejuures andis algne krediidiandja kostjale laenu, mille igakuise tagasimakse summa oli, nagu eespool märgitud, 248,70 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud kostja poolt esitatud laenutaotlust ega ka välja toonud, mis andmed algne krediidiandja kostjalt endalt kogus. Hageja toodud selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuised tegelikud püsikulud (eluasemega seotud kommunaalkulud, toidukulud, sidekulud jms elementaarsed vajalikud elamiskulud) ning muude finantskohustuste olemasolu ja suuruse. Kohtu hinnangul on algne krediidiandja seega olulisel määral jätnud täitmata vastutustundliku laenamise kohustuse. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga ning seadusjärgset viivist.
7.Lepingu ülesütlemise kehtivus Nagu märgitud, kohaldab õigust kohus ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses. Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. Hageja väitel ei ole kostja teinud ühtegi tagasimakset. Hageja on esitanud kohtule krediidiandja poolt 16.05.2022 kostjale e-postiaadressile saadetud hoiatuse (dtl 44) ning 1.06.2022 kostja e-postiaadressile saadetud lepingu üles ütlemise teate (dtl 45 ja 21). TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja poolt kohtule esitatud lepingutingimuste punkti 1.2. kohaselt loetakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e‐posti aadressile edastatud teated kättesaaduks saatmise päevale järgneval esimesel tööpäeval. Hageja viitas, et üles ütlemise hoiatuses juba viidati, et täiendavaks tähtajaks tasumata jätmisel öeldakse leping üles. Hageja ei ole üles ütlemise hoiatuse teate teksti (st e-kirjale lisatud faili) kohtule esitanud. Hageja selgitustest saab kohus aru, et üles ütlemise hoiatuses ei olnud välja toodud lepingu üles ütlemise kuupäeva.
Kohtu hinnangul muutus seega lepingu üles ütlemise teade kehtivaks mitte varem kui 02.06.2022. Kohtu hinnangul ei saa lepingut üles öelda tagasiulatuvalt. Lepingu üles ütlemiseks on vaja teha teisele poolele tahteavaldus ning see muutub seaduse kohaselt kehtivaks kostja poolt kättesaamisega. Lepingu üles ütlemine mõjutab nõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud (mh ka nt lepingust taganemise nõude korral), arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.
8.Põhivõla ja intressinõue Hagiavalduses nõuab hageja põhivõlga 7499 eurot. Kuivõrd hageja on tõendanud, et raha on kostjale välja makstud, hageja väitel kostja tagasimakseid teinud ei ole, on hagejal õigus laenusumma VÕS § 396 lg 1 alusel tagasi saada. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude. Intressi nõuab hageja lepingus sätestatud intressimääras 17.02.2022 (laenu väljastamise kuupäev) kuni laenulepingu ülesütlemise kuupäevani, so 01.06.2022. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja nõuda üksnes seadusjärgset intressi. Lepingu üles ütlemiseni oli seadusjärgne intress 0%. Kohus jätab seega VÕS § 4034 lõikest 7 tulenevalt hageja intressinõude rahuldamata.
9.Viivisenõue Hagis nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates lepingu üles ütlemisest 01.06.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Hagi esitamiseni kehtinud seadusjärgne viivisemäär ei olnud lepingujärgsest viivisemäärast kõrgem. Kohus märgib, et tarbijakrediidi teabelehes ja lepingus oli viivisemääraks märgitud intressimääraga võrdne määr. Kohtuotsuse punktis 7 jõudis kohus seisukohale, et lepingu üles ütlemise teade muutus kehtivaks 02.06.2022, ning kohtu hinnangul saab seega kogu põhivõla sissenõutavaks lugeda alates 02.06.2022. Viivist tuleb seega arvestada põhinõudelt (summas 7499 eurot) alates 02.06.2022 kuni 16.02.2024 seadusjärgses viivisemääras kokku 1314,56 eurot (perioodi 02.06.202230.06.2022 eest määras 8% aastas 29 päeva eest summas 47,66 eurot, perioodi 01.07.202231.12.2022 eest määras 8% aastas 184 päeva eest summas 302,43 eurot, perioodi 01.01.202330.06.2023 eest määras 10,5% aastas 181 päeva eest summas 390,46 eurot, perioodi 01.07.2023-31.12.2023 eest määras 12% aastas 184 päeva eest summas 453,64 eurot ja perioodi 01.01.2024-16.02.2024 eest määras 12,5% aastas 47 päeva eest summas 120,37 eurot). Kuni hagi esitamiseni 16.02.2024 (kaasa arvatud) on sissenõutavaks muutunud viivis summas 1314,56 eurot. Hageja palub hagiavalduses mõista välja viivise ajavahemiku 01.06.2022-16.02.2024 eest seadusjärgses viivisemääras summas 1280,19 eurot. Kohus märgib, et hagiavalduses on hageja viivise arvestuses ajavahemiku 01.06.2022-31.12.2022 eest (määras 8% aastas) ilmselt numbriviga (dtl 4). Hagiavalduses on märgitud nimetatud viivise summaks 315,73 eurot ja sellest tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivise summaks kokku 1280,19 eurot. Tegelikult
on viivise summa ajavahemiku 01.06.2022-31.12.2022 eest (määras 8% aastas) 351,73 eurot. Samuti on hageja viivise arvestuses ajavahemiku 01.07.2023-31.12.2023 eest (määras 12% aastas) märgitud viivise summas 453,63 eurot, mis lähtudes ümardamise reeglist peaks olema 453,64 eurot (453,638). Seega oleks arvestuslikult õigeks sissenõutavaks viivise summaks 1316,20 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja viivisenõude ühe päeva võrra vähem kui hageja hagiavalduses soovis, siis on arvestuslikult õigeks sissenõutavaks muutunud viivise summaks, mille kohus rahuldab, 1314,56 eurot. Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 17.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (7499 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
10.Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude arvestuse esitanud hagiavalduses ja kohtuistungil (protokollitud kohtuistungi protokollis, et lisaks 1 tund (30 minutit kohtuistungiks ettevalmistus ja 30 minutit kohtuistung). TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt käesoleva otsuse punktis 9 märgitud viivisearvestusest muutub hagi menetlusse võtmisel arvestatud hagihind. Kohus määrab hagihinnaks 10 512,80 eurot (põhinõue 7499 eurot, intressid 760,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1316,20 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 937,38 eurot). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnalt kuni 12 500 eurot tasuda riigilõivu 840 eurot, seega riigilõivu suurus ei muutu. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 288 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 96 eurot summas 288 eurot (ilma käibemaksuta), järgmiselt: -dokumentide tutvumine ja analüüs 40 minutit; -hagiavalduse koostamine 1 tund 20 minutit; -kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit; -kohtuistungil osalemine 30 minutit. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on 3 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale ning arvestab asja lahendamist kohtuistungil. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 288 eurot ilma käibemaksuta. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1128 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 288 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud 22.02.2024 e-toimiku kaudu. Kohtuistungi protokoll on kostjale kätte toimetatud 11.06.2024 e-toimiku kaudu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasja hind on 10 512,80 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 7499 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 02.06.2022 - 16.02.2024 eest summas 1314,56 eurot ja viivisenõude põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.02.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 9750,94 euro ulatuses (7499 + 1314,56 + edasiulatuv viivis 1 aasta eest 937,38 eurot), mis on hagihinnast (10 512,80 eurot ) 92,75%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 92,75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 7,25% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 92,75% hageja põhjendatud menetluskuludest (1128 eurot), millele vastab summa 1046,22 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.