Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 21.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-23-148363/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.06.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 9542

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal14304235(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-148363

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagiavaldus A.K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3771,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood: 14304235; aadress: Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521, Tallinn Hageja lepingulised esindajad: Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema, e-post: [email protected] Kostja: A.K., isikukood: xxxxxxxxxxx

Asja lahendamise viis

xxxxxxxxxxx,

e-post:

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A.K. vastu osaliselt.

2.Välja mõista A.K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) kasuks kokku põhivõlgnevus summas 1678,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 34,82 eurot, seda alljärgnevalt: 2.1 A.K. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 27.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev põhivõlgnevus 253,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.04.2024 kuni 21.06.2024 eest 6,33 eurot; 2.2 A.K. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 29.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev põhivõlgnevus 737,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.04.2024 kuni 21.06.2024 eest 18,40 eurot;

2-23-148363 2.3 A.K. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 06.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev põhivõlgnevus 687,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.05.2024 kuni 21.06.2024 eest 10,09 eurot. 2.4 A.K.l tuleb lähtuda võlgnevuse tasumisel hageja poolt kohtule esitatud uuest maksegraafikust, kus hageja on teinud ümberarvestused ja määranud tagasimaksed uuesti. Maksegraafikud on ära toodud kohtuotsuse punktis 21.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

18.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 14-15 märkinud järgmist: „Kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ 18.1 Leping I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,14%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,30% ning selle kolmekordne suurus oli seega 48,90%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 18.2 Leping II (29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,12%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,30% ning selle kolmekordne suurus oli seega 48,90%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 18.3 Leping III (06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,19%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

19.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 17-18 märkinud järgmist: „Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel on sõlmitud 27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx, 29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx, 06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx ja 27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx. Selliselt vastavad sõlmitud lepingud VÕS § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingud. Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS§ 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas C-679/18, p-d 20-23). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

2-23-148363 Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Üldsõnaliselt registritele ja kostja kinnitustele viitamisel, ei ole võimalik tõsikindlalt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 222-147995, p 12.1). 19.1 Leping I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): hageja märgib lepingu I osas hagi p-s 1.6 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja 08.02.2024 esitatud täpsustusest tulenevalt pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu sissetulekuks 670 eurot kuus ning hageja on antud sissetulekust ka lähtunud. Kohustusteks tõi kostja 25 eurot kuus. Hageja arvestas, et pärast laenu väljastamist on kohustuste suuruseks 35,47 eurot (25 + käesoleva lepingu kuumakse 10,47). Seega jääb kostjale kätte 634,53 eurot (670-30,47). Arvestades laenulepingu kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust ja muude väljaminekute suurust (s.o toidukulu, side- ja transpordikulu, kommunaalkulu ja muud kulud), oli kostja sissetulek piisav kõikide laenulepingust tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumakse) jt väljaminekute maha lahutamisel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Seega kontoväljavõtte küsimine ei saa olla iga krediidilepingu sõlmimise aluseks, lähtuma peab laenu suurusest ja mõistlikkuse põhimõttest. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas ja mis suuruses on ta arvestanud kostja muude väljaminekute suurust. Samuti ei nähtu, kuidas on hageja arvestanud samal kuupäeval sõlmitud lepingu, s.o 27.07.2022 lepingu nr xxxxxxxxxxx kohustuste suurusega.

2-23-148363 Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuteks 1200 eurot ja kohustusteks 25 eurot. Samas on hageja Pensioniregistri andmetel tuvastanud, et kostja sissetulekud on poole väiksemad, s.o 670 eurot. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 27.07.2022 järelmaksulepingu nr. xxxxxxxxxxx puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.2 Leping II (29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): hageja märgib leping II osas hagi p-s 1.6 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja 08.02.2024 esitatud täpsustusest tulenevalt pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu sissetulekuks 670 eurot kuus ning hageja on antud sissetulekust ka lähtunud. Kohustusteks tõi kostja 20 eurot kuus. Hageja arvestas, et pärast laenu väljastamist on kohustuste suuruseks 50,24 eurot (20 + käesoleva

2-23-148363 lepingu kuumakse 30,24). Seega jääb kostjale kätte 619,76 eurot (670-50,24). Arvestades laenulepingu kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust ja muude väljaminekute suurust (s.o toidukulu, side- ja transpordikulu, kommunaalkulu ja muud kulud), oli kostja sissetulek piisav kõikide laenulepingust tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumakse) jt väljaminekute maha lahutamisel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Seega kontoväljavõtte küsimine ei saa olla iga krediidilepingu sõlmimise aluseks, lähtuma peab laenu suurusest ja mõistlikkuse põhimõttest. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas ja mis suuruses on ta arvestanud kostja muude väljaminekute suurust. Samuti ei nähtu, et hageja oleks 29.07.2022 lepingu sõlmimisel arvestanud kostjaga 27.07.2022 sõlmitud lepingute nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx kohustuste suurusega. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuteks 1200 eurot ja kohustusteks 20 eurot (mis on kostjaga 27.07.2024 sõlmitud lepingu taotluses märgitust 5 eurot võrra väiksem). Samas on hageja Pensioniregistri andmetel tuvastanud, et kostja sissetulekud on poole väiksemad, s.o 670 eurot. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 29.07.2022

2-23-148363 järelmaksulepingu nr. xxxxxxxxxxx puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.3 Leping III (06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): hageja märgib lepingu III osas hagi p-s 1.6 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja 08.02.2024 esitatud täpsustusest tulenevalt pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu sissetulekuks 686 eurot kuus ning hageja on antud sissetulekust ka lähtunud. Kohustusteks tõi kostja 15 eurot kuus. Hageja arvestas, et pärast laenu väljastamist on kohustuste suuruseks 43,35 eurot (15 + käesoleva lepingu kuumakse 28,35). Seega jääb kostjale kätte 642,65 eurot (686-43,35). Arvestades laenulepingu kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust ja muude väljaminekute suurust (s.o toidukulu, side- ja transpordikulu, kommunaalkulu ja muud kulud), oli kostja sissetulek piisav kõikide laenulepingust tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumakse) jt väljaminekute maha lahutamisel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Seega kontoväljavõtte küsimine ei saa olla iga krediidilepingu sõlmimise aluseks, lähtuma peab laenu suurusest ja mõistlikkuse põhimõttest. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas ja mis suuruses on ta arvestanud kostja muude väljaminekute suurust. Samuti ei nähtu, et hageja oleks 06.09.2022 lepingu sõlmimisel arvestanud kostjaga 27.07.2022 sõlmitud lepingute nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ning 29.07.2022 sõlmitud lepingu nr xxxxxxxxxxx kohustuste suurusega. Käesoleval juhul on hageja sõlminud kostjaga neli lepingut ning hagi kohaselt ei ole kostja teinud ühegi lepingu puhul hagejale ühtegi makset. Kohtu hinnangul oleks pidanud hagejal vähemalt viimase lepingu, s.o 06.09.2022 sõlmimisel tekkima kahtlus, kas kostja on krediidivõimeline. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu

2-23-148363 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuteks 1200 eurot ja kohustusteks 15 eurot. Samas on hageja Pensioniregistri andmetel tuvastanud, et kostja sissetulekud on poole väiksemad, s.o 670 eurot. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 06.09.2022 järelmaksulepingu nr. xxxxxxxxxxx puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.4 Leping IV (27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): hageja märgib lepingu IV osas hagi p-s 1.6 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja 08.02.2024 esitatud täpsustusest tulenevalt pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu sissetulekuks 678 eurot kuus ning hageja on antud sissetulekust ka lähtunud. Kohustusteks tõi kostja 25 eurot kuus. Hageja arvestas, et pärast laenu väljastamist on kohustuste suuruseks 35,47 eurot (25 + käesoleva lepingu kuumakse 10,47). Seega jääb kostjale kätte 642,53 eurot (678-35,47). Arvestades laenulepingu kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust ja muude väljaminekute suurust (s.o toidukulu, side- ja transpordikulu, kommunaalkulu ja muud kulud), oli kostja sissetulek piisav kõikide

2-23-148363 laenulepingust tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumakse) jt väljaminekute maha lahutamisel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Seega kontoväljavõtte küsimine ei saa olla iga krediidilepingu sõlmimise aluseks, lähtuma peab laenu suurusest ja mõistlikkuse põhimõttest. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas ja mis suuruses on ta arvestanud kostja muude väljaminekute suurust. Samuti ei nähtu, kuidas on hageja arvestanud samal kuupäeval sõlmitud lepingu, s.o 27.07.2022 lepingu nr xxxxxxxxxxx kohustuste suurusega. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuteks 1200 eurot ja kohustusteks 25 eurot. Samas on hageja Pensioniregistri andmetel tuvastanud, et kostja sissetulekud on poole väiksemad, s.o 670 eurot. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 27.07.2022 järelmaksulepingu nr. xxxxxxxxxxx puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-23-148363 • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. 20.1 Leping I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2023 – 10.01.2028. Hageja väitel ei ole kostjalt ühtegi laekumist toimunud. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitunud, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatustest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja lepingu üles 26.05.2023. Hageja on selgitanud 08.05.2024 esitatud menetlusdokumendis, et on ülesütlemise hoiatused ja teatised edastanud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile xxxxxxxxxxx ja postiaadressile Xxxxxxxxxxx. Kostja ei ole vaidlustanud ülesütlemise teate kätte saamist. Seega oli kohtu hinnangul leping ülesöeldud kehtivalt. 20.2 Leping II (29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2023 – 10.01.2028. Hageja väitel ei ole kostjalt ühtegi laekumist toimunud. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitunud, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatustest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja lepingu üles 26.05.2023. Hageja on selgitanud 08.05.2024 esitatud menetlusdokumendis, et on ülesütlemise hoiatused ja teatised edastanud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile xxxxxxxxxxx ja postiaadressile Xxxxxxxxxxx. Kostja ei ole vaidlustanud ülesütlemise teate kätte saamist. Seega oli kohtu hinnangul leping ülesöeldud kehtivalt. 20.3 Leping III (06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.10.2022 – 10.01.2028. Hageja väitel ei ole kostjalt ühtegi laekumist toimunud. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitunud, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatustest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja lepingu üles 23.06.2023. Hageja on selgitanud 08.05.2024 esitatud menetlusdokumendis, et on ülesütlemise hoiatused ja teatised edastanud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile xxxxxxxxxxx ja postiaadressile Xxxxxxxxxxx. Kostja ei ole vaidlustanud ülesütlemise teate kätte saamist. Seega oli kohtu hinnangul leping ülesöeldud kehtivalt. 20.4 Leping IV (27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2023 – 10.01.2028. Hageja väitel ei ole kostjalt ühtegi laekumist toimunud. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitunud, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatustest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja lepingu üles 26.05.2023. Hageja on selgitanud 08.05.2024 esitatud menetlusdokumendis, et on ülesütlemise hoiatused ja teatised edastanud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile xxxxxxxxxxx ja postiaadressile Xxxxxxxxxxx. Kostja ei ole vaidlustanud ülesütlemise teate kätte saamist. Seega oli kohtu hinnangul leping ülesöeldud kehtivalt.

21.4 Leping IV (27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Hageja ei ole nimetatud lepingu osas ümberarvestust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 esitanud. Ümberarvestuse esitamata jätmise tõttu on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kujunemine ebaselge. Kuna kostja poolt minimaalse tagasimakse suurus ei olnud rahaliselt kindlaks määratud, vaid oli väljaarvutatav olenevalt sellest, kui suur osa krediidist oli tema kasutuses, siis ei ole kohtul võimalik ka ise hageja eest ümberarvestust teha. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja on tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja ütles kostja makseviivituse tõttu üles. Kuna kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga hageja ümberarvestust ei esitanud, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas kostjal oli ka tegelikult VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud suuruses võlgnevus, mis võimaldas esialgsel võlausaldajal leping põhjendatult üles öelda või mitte. Hageja faktiväidetest ei järeldu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse kujunemine ja sissenõutavus. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.07.2023 määruses nr 2-22-147995 samuti asunud seisukohale, et nõude aluseks olevate asjaolude (sh ümberarvestuse järgsete maksete sissenõutavaks muutumise) esile toomine on hagi vähemalt osalise rahuldamise eelduseks. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid hagi lepingu nr. xxxxxxxxxxx kasvõi osaliselt rahuldada. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx tuleneva nõude osas rahuldamata.

2-23-148363 tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). 23.1 Leping I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Hageja nõuab 05.04.2024 parandatud hagiavalduse kohaselt viiviseid lepingu I alusel põhivõla summalt 253,82 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 40,63 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 253,82 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 24.01.2024 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,15% aastas. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt seaduses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt 253,82 eurolt viivise perioodi 10.04.2024 kuni 21.06.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 6,33 eurot. Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise alates 22.06.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 23.2 Leping II (29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Hageja nõuab 05.04.2024 parandatud hagiavalduse kohaselt viiviseid lepingu II alusel viivist põhivõla summalt 737,99 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 118,62 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 737,99 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 24.01.2024 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,15% aastas. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt seaduses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt 737,99 eurolt viivise perioodi 10.04.2024 kuni 21.06.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 18,40 eurot. Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise alates 22.06.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 23.3 Leping III (06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Hageja nõuab 05.04.2024 parandatud hagiavalduse kohaselt viiviseid lepingu III alusel viivist põhivõla summalt 687,08 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 09.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 104,08 eurot. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt seaduses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt 687,08 eurolt viivise perioodi 10.05.2024 kuni 21.06.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 10,09 eurot. Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja