Aktiva Finance Group OÜ hagi R. B. vastu põhivõla 938,85 euro, viivise 113,67 euro ja alates 26.08.2023 viivise saamiseks 0,065% päevas
Tsiviilasja hind
1231,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja Sigrid Rahkema Kostja: R. B. (xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista R. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 667,07 eurot, viivis 46,06 eurot ja alates 26.08.2023 viivis arvestatuna põhinõudelt kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda 64% ulatuses ja hageja kanda 36% ulatuses.
4.Välja mõista R. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 406,40 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
R. B.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Avaldada kohtuotsus vajadusel Ametlikes Teadannetes. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 960,95 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 14.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.25.08.2023 esitas hageja hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 938,85 eurot, viivise 113,67 eurot ja alates 26.08.2023 viivise 0,065% päevas.
3.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2023 võlatunnistuse/maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 903,85 eurot, millest põhisumma on 753,80 eurot, viivis 34,16 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, intress 40,89 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 35,00 eurot. Kostja ei ole võla katteks teostanud ühtegi makset. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest.
4.16.04.2024 täpsustas hageja, et võlatunnistuse aluseks olev nõue tuleneb kostja ja AS Inbank Finance vahel 02.01.2022 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr L890073936341, mille kohaselt sai kostja soetada kauba maksumusega 849 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 15.02.2022-15.01.2024. Lepingu põhiandmete kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 18,81% aastas ja intressimäär 16% aastat. Kostja ei täitnud lepingut kohaselt, mistõttu edastas esialgne võlausaldaja 06.09.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja oli võlas 3 järjestikuse osamaksega so 15.06.2022, 15.07.2022 ja 15.08.2022 osamaksega. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu edastas 27.09.2022 ülesütlemise teatise.
5.Ülesütlemise seisuga on kostja poolt tasumata põhisumma 737,88 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 15.06.2022 kuni ülesütlemiseni 27.09.2022 kokku summas 40,89 eurot (10,17+ 9,41+9,27+8,81+3,23=40,89). Kostja intressi tasunud ei ole.
6.Kostja esitas taotluse läbi veebi keskkonna, kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1800 eurot ja kohustusteks 300 eurot. Esialgne võlausaldaja tegi päringud maksehäireregistritesse ning Maksu- ja Tolliametisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.
7.Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, esitab hageja ümberarvestuse. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 15.02.2022-15.01.2024. Seega on kõikide tagasimaksete tähtaeg saabunud. Kostja sai kauba maksumusega 849 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 181,93 eurot. Arvestades kõik maksed põhiosa katteks on tasumata põhiosa 667,07 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
8.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Algses hagis tugines hageja nõude alusena poolte vahel 05.01.2023 sõlmitud võlatunnistusele/maksekokkuleppele.
10.02.04.2024 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb asja lahendamiseks esile tuua ja tõendada asjaolud, mis kajastavad võlakokkuleppes märgitud varasema kohustuse/kohustuste tekkimist ja kujunemist, sh krediidi kulukuse määra vastavust seaduses ettenähtud piirmäärale ja vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-2113098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Mh on
kohus selgitanud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama. Kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses vaidluses teinud 15.12.2023 otsuse (tsiviilasi 2-22-150688). Ringkonnakohus ei järginud selles asjas varasema kohtupraktika seisukohta, et tarbija antud deklaratiivne võlatunnistus pöörab tõendamiskoormise tema kahjuks ringi ka juhul, kui esialgne võlasuhe vastab tarbijakrediidi tunnustele (vrd nt TlnRnKo, 04.08.2023, 2-20-19126, p 17.3) või vähemalt tõendab sama dokument esialgset (refinantseeritud) kohustust (samas p 17.4). Kirjeldatud varasem seisukoht ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel piisavalt kooskõlas VÕS 22. ptk 2. jao sätete eesmärgi ja mõttega. Nimelt saab krediidiandja (või temalt loovutuse teel nõude omandaja) tarbija teadmatust kasutades hõlpsasti sõlmida võlakokkuleppe sisuga sarnastel tingimustel lepingu (võlatunnistuse) ja sel viisil vältida tarbijakrediidi puhul ette nähtud kaitsenormide tõhusust.
11.16.04.2024 täpsustas hageja, et võlatunnistuse aluseks olev nõue tuleneb kostja ja AS Inbank Finance vahel 02.01.2022 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr L890073936341, mille kohaselt sai kostja soetada kauba maksumusega 849 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 15.02.2022-15.01.2024 (dtl 62-65). Kostja ei täitnud lepingut kohaselt, mistõttu edastas esialgne võlausaldaja 06.09.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 67). Kostja oli võlas 3 järjestikuse osamaksega so 15.06.2022, 15.07.2022 ja 15.08.2022 osamaksega. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu edastas 27.09.2022 ülesütlemise teatise (dtl 69). Hageja omandas nõude kostja vastu 29.09.2022 loovutamise teel (dtl 66).
12.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Krediidi andmisel peab krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohi ületada maksimaalset lubatud määra. Seega krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud.
13.Kohtule on tõendatud, et kostja sai AS-iga Inbank Finance 02.01.2022 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr L890073936341 alusel laenu 849 eurot, mille eest soetas kostja kaupa. Laen on väljastatud 02.01.2022 (dtl 72). Kostja pidi saadud laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.02.2022-15.01.2024. Lepingus toodud krediidi kulukuse määr 18.81% aastas ei ületa maksimaalset lubatud määra. Eesti Panga andmetel oli 30.11.2021 seisuga (avaldatud 22.12.2021) eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr seega 50,85% aastas).
14.Hageja selgitas, et kostja märkis taotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1800 eurot ja kohustusteks 300 eurot (dtl 71). Esialgne võlausaldaja tegi päringud maksehäireregistritesse ning Maksu- ja Tolliametisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks kohus veenduda, et laenuandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja suhtes. Kohus on hageja taotlusel 17.04.2024 pikendanud tõendite esitamise tähtaega kuni 26.04.2024, kuid sellele vaatamata ei ole hageja tõendeid eelmärgitu tõendamiseks esitanud. Hageja ei ole esitanud hageja viidatud maksehäireregistri ega Maksu- ja Tolliameti päringute vastuseid kostja kohta. Ainuüksi kostja taotlus ei ole piisav, tõendamaks kostja krediidivõimelisuse hindamist. Kohtule ei ole tõendatud kostja püsivad igakuised sissetulekud ja väljaminekud, tema võimalikud varasemad finantskohustused. Taotlusest ei ole arusaadav, mida konkreetselt sisaldab endas taotluses kohustusena märgitud 300 eurot (st millised kulud on selles summas arvestatud). Isegi kui laenuandja on teinud päringud maksehäireregistrisse või Maksu- ja Tolliametisse, siis nendest ei nähtu, kui suured olid kostja igakuised püsivad kulutused. Maakohtule esitatud selgituste ja tõendite alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
16.Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 15.02.2022-15.01.2024. Seega on kõikide tagasimaksete tähtaeg käesolevaks saabunud.
17.Kostja sai kauba maksumusega 849 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 181,93 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik maksed lugeda põhivõla katteks ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlana 667,07 eurot.
18.Hageja ei ole esitanud taotlus hagi muutmiseks/täiendava nõude (intressinõude) esitamiseks, seetõttu ei tekita 16.04.2024 menetlusdokumendis võimalikule intressinõudele viitamine mingeid menetluslike tagajärgi ja kohus jätab selle tähelepanuta. Alternatiivselt märgib kohus, et kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleks lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas. Hageja on intressi arvestanud kuni 27.09.2022, mil intressimäär oli 0%.
19.Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise alates 06.01.2023. Kohus ei lähtu võlatunnistuses kokku lepitud viivisemäärast, vaid leiab, et hagejal on õigus viivisele võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. 25.08.2023 seisuga on viivisekalkulaatori arvestusel sissenõutavaks muutunud viivis 46,06 eurot. Hageja on taotlenud alates 26.08.2023 edasise viivise välja mõistmist kooskõlas TsMS § 367. Kohus rahuldab taotluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (64% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 64% ulatuses ja hageja kanda 36% ulatuses. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
21.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 315 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt. Samuti on hageja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 4842 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
22.Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 507 eurot (õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 169 eurot ilma km).
23.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Samas ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist
esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev ei olnud keerukas ja on vähemahukas, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot ilma km. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on hageja esindaja põhjendatud kulud 300 eurot.
24.Kokku on hageja põhjendatud kulud seega 635 eurot, millest kostja peab hüvitama 64% ehk summa 406,40 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
25.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.