6.Välja mõista M. M. K. J. kasuks viivis menetluskulude 840 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine 1 (6)
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; etoimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.K. J. (hageja) esitas 15. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. M. (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3126,88 eurot, sealhulgas üür 300 eurot, kõrvalkulud 241,88 eurot ning kahjuhüvitis summas 2585 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31. märtsi 2024 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26. juunil 2023 üürilepingu. Üürilepingu kohaselt andis hageja kostjale kasutada kahetoalise korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Üürileping oli sõlmitud perioodiks 26. juuni 2023 kuni 26. juuni 2024. Üürilepingu kohaselt oli kostja kohustatud hagejale tasuma eluruumi kasutamise eest igakuist üüri 450 eurot ning 2 (6)
lisaks kõrvalkulusid. Kostja tasus lepingu sõlmimisel hagejale tagatisraha 600 eurot. Hageja tasaarvestas 600 eurot 2023. aasta detsembrikuu üüri 450 eurot katteks ja osaliselt summas 150 eurot 2024. aasta jaanuarikuu üüri katteks. Seega võlgneb kostja pärast tasaarvestuse teostamist jaanuarikuu üüri eest 300 eurot. Kostja esitas 2. jaanuaril 2024 üürilepingu ülesütlemisavalduse. Kostja teatas, et elab teises korteris ning lahkus hageja üüripinnalt juba novembris. Üürilepingu kohaselt oli poolel õigus leping ennetähtaegselt üles öelda sõltumata põhjusest, teavitades teist poolt kaks kuud ette. Kostja teatas lepingu ülesütlemisest 2. jaanuaril 2024, seega oli lepingu kehtivuse viimane päev 2. märts 2024. Hageja nõuab kostjalt 2024. aasta jaanuari ja veebruari üüri kokku summas 900 eurot ning kõrvalkulusid 2023. aasta detsembris 120,88 eurot ja 2024. aasta jaanuaris 121 eurot, kokku summas 241,88 eurot. Hageja tasaarvestas kostja tasutud tagatisraha üüri võlgnevuse katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 2585 eurot. Kostja omastas üüripinnalt lahkudes hageja tolmuimeja väärtusega 300 eurot, toidukuivati väärtusega 50 eurot ja peeglilaua väärtusega 130 eurot. Kostja kahjustas üürile antud eluruumi ja selle sisustust. Puudused ja nende taastamise maksumused on järgmised: - toas kahjustused seintel. Tapeedi vahetus 20m2, 35 eurot\m2 (eemaldus, tapeet, liim, uue paigaldus) – 700 eurot. - lõhutud liistud – 100 eurot. - diivanil on lõhutud käetugi ja diivani lahtikäigu mehhanism ei tööta. Uue diivani soetamine või remont – 200 eurot. - koridori seinte kahjustused. Värvimine (15 m2, teip, värv, värvimine) – 225 eurot. - vannitoa ukseliistude vahetus veekahjustuse tõttu – 50 eurot. - köögiseina värvimine, 10m2 – 150 eurot. - gaasipliidil puudub karastatud klaas – 50 eurot. - vee kahjustusega ja terava esemega ära rikutud töötasapind köögis – 180 eurot. - kahju korteris 450 eurot: sektsiooni kapp on katki – 50 eurot, laelambi kuplite lõhkumine – 25 eurot, voodi keemiline puhastus – 80 eurot, katkine kummut – 30 eurot, voodipõhja, pesukasti ja kirjutuslaua parandus – 20 eurot, katkine pesukuivatusrest – 15 eurot, korteri koristus (köögimööbli puhastus, põrandate, WC, akende pesu, uste puhastus, vannitoas veekahjustuse tagajärgede puhastus – 230 eurot. Tööde maksumus on kokku 2105 eurot. Kahju suurus on kokku 2585 eurot.
2.Kostjale toimetati 15. veebruari 2024 hagiavaldus koos lisadega ja 31. märtsi 2024 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte elektrooniliselt 19. aprillil 2024 (TsMS § § 3111 lg 3 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 20. mail 2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3 (6)
3.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26. juunil 2023 üürilepingu. Üürilepingu kohaselt andis hageja kostjale kasutada kahetoalise korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Üürileping oli sõlmitud perioodiks 26. juuni 2023 kuni 26. juuni 2024. Üürilepingu kohaselt oli kostja kohustatud hagejale tasuma eluruumi kasutamise eest igakuist üüri 450 eurot ning lisaks kõrvalkulusid. Kostja tasus lepingu sõlmimisel hagejale tagatisraha 600 eurot. Hageja tasaarvestas 600 eurot 2023. aasta detsembrikuu üüri 450 eurot katteks ja osaliselt summas 150 eurot 2024. aasta jaanuarikuu üüri katteks. Seega võlgneb kostja pärast tasaarvestuse teostamist jaanuarikuu üüri eest 300 eurot. Kostja esitas 2. jaanuaril 2024 üürilepingu ülesütlemisavalduse. Kostja teatas, et elab teises korteris ning lahkus hageja üüripinnalt juba novembris. Üürilepingu kohaselt oli poolel õigus leping ennetähtaegselt üles öelda sõltumata põhjusest, teavitades teist poolt kaks kuud ette. Kostja teatas lepingu ülesütlemisest 2. jaanuaril 2024, seega oli lepingu kehtivuse viimane päev 2. märts 2024. Hageja nõuab kostjalt 2024. aasta jaanuari ja veebruari üüri kokku summas 900 eurot ning kõrvalkulusid 2023. aasta detsembris 120,88 eurot ja 2024. aasta jaanuaris 121 eurot, kokku summas 241,88 eurot Kostja hagile ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 2585 eurot. Kostja omastas üüripinnalt lahkudes hageja tolmuimeja väärtusega 300 eurot, toidukuivati väärtusega 50 eurot ja peeglilaua väärtusega 130 eurot. Kostja kahjustas üürile antud eluruumi ja selle sisustust. Puudused ja nende taastamise maksumused on järgmised: - toas kahjustused seintel. Tapeedi vahetus 20m2, 35 eurot\m2 (eemaldus, tapeet, liim, uue paigaldus) – 700 eurot. - lõhutud liistud – 100 eurot. - diivanil on lõhutud käetugi ja diivani lahtikäigu mehhanism ei tööta. Uue diivani soetamine või remont – 200 eurot. 4 (6)
Tööde maksumus on kokku 2105 eurot. Kahju suurus on kokku 2585 eurot. Kostja hagile ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
5.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
5.1.Hagilt hinnaga 3126,88 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 420 eurot.
5.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 420 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 3,5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 5 lk, esitatud tõendite üle 30 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks
5 (6)
menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 420 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 840 eurot, sealhulgas riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot (ilma käibemaksuta).
5.3.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.