Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht: Jõe 2a, esindajad 10151 Tallinn), lepinguline esindaja: Riho Siil (e-post: [email protected]); Kostja: L. F. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Liudmila Bogdanova (e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
03. juuni 2024
Istungitel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Riho Siil (videosilla vahendusel); Kostja L. F. ja tema lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova (mõlemad videosilla vahendusel).
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista OÜ-lt GS Core kostja L. F. kasuks menetluskulud 225 (kakssada kakskümmend viis eurot).
2-24-102568 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ GS Core esitas 19.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 576.24 euro saamiseks. Kohus tegi 22.01.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 11.02.2024 nõudele vastuväite.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 22.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses..
3.Viru Maakohtu 22.02.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks.
4.06. märtsil 2024 esitatud hagiavalduse kohaselt L. F. sõlmis 29.11.2019 B AS-iga laenulepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku laenusummas 4 253 eurot, intressimääras10,34 % aastas, krediidi kulukuse määras aasta kohta 24,13 %, tasumisele kuuluv kogusummas 5 453.30 eurot, haldustasus 4 % laenusummast aastas, lepingutasus 253 eurot, lepingu täitmise tähtpäevas 16.11.2022. Laenulepingu punkti 3.1. alusel on maksegraafik lepingu eritingimuste lahutamatu osa.
5.Kostjale kanti pangakontole 4 000 eurot. Lepingu üldtingimuste punkt 6.1. sätestab, et laenuvõtja (kostja) maksab laenusumma laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Kostja tasus lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks kogusumma 3 111.19 eurot. Täidetuks loetakse: 2 193.45 eurot põhiosa; 597.1 eurot intress; 0.65 eurot võlaintress; 319.99 eurot haldustasu. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1, ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis B AS kostjale 18.01.2022 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja 17.02.2022, mis on 30 päeva, võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui 3 järjestikust kuud, ning tuginedes lepingu punktidele 13.2. ja 13.2.1., saatis B AS 21.02.2022 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. B AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr xxxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core.
6.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingut kokkulepitud tingimustel täitma (laenu tagasi maksma koos intressidega). Samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust tarbija poolt esitatud ja krediidiandja enda poolt kogutud andmete põhjal. L. F. (kostja) esitas B AS-i internetikeskonnas taotluse laenu saamiseks. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ning kasutab asjakohaseid andmekogusid, sealhulgas ettevõttesiseseid andmeid. Seega on laenutaotleja oma krediidivõimelisuse hindamisel esmane teabeallikas. Kostja on kinnitanud laenu taotlemisel enda igakuiseks sissetulekuks 1 528 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot. Lisaks kostja enda poolt sisestatud andmetele sissetulekute ja kohustuste kohta, tegi B AS päringud maksevõime hindamiseks Krediidiinfo andmebaasi. Vastavalt Krediidiinfo päringule puudusid kostjal aktiivsed maksehäired. Kostja poolt esitatud andmete ja 2 (8)
2-24-102568 Krediidiinfost saadud vastuse põhjal koostas B AS krediidi hinnangu. VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjat, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada. Laenuandja on kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Viidatud printsiip sisaldab ka laenusaaja kohustust avaldada laenu taotlemisel täielikku ja õiget teavet. Ebaõigete andmete edastamine on alati kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Edastatud ebaõigete andmete põhjal ei saanud hageja hinnata, kas võetavad rahalised kohustused on kostjale täitmiseks jõukohased. Tõe rääkimise kohustus on üks peamisi kohustusi ja olulisemaid hea usu põhimõtte väljendusi (VÕS § 6). Eeldatakse, et teavet jaganud pool kannab ise teabe mittetäielikkusest tulenevaid riske. Kogutud andmete põhjal asus B AS seisukohale, et kostja suudab tagastada laenu koos intressidega igakuiste osamaksetega. Nende andmete põhjal on B AS hinnanud kostja maksevõime piisavaks, et laenusumma väljastada. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja hinnangul oleks kostja pangakonto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just pangakonto väljavõttest. Käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik tõendada, et see miinimumnõue oleks täidetud. Tuginedes enne laenu väljastamist B AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et B AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma 4 253 eurot, millest 253 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 4 000 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud B AS-ile kogusumma 3 111.19 eurot. Seega on kostja põhivõlg 888.81 eurot. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 21.02.2022 järgnevast päevast, mis on alates 22.02.2022. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 181.11 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 888.81 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 02.04.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3 (8)
2-24-102568
9.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võla põhiosa 888.81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 181.11 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt 888.81 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 07.03.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 300 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja esindajatasu 20 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
10.08. aprillil 2024 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja teatas, et sõlmis 29.11.2019 AS-iga B laenulepingu nr xxxx. AS B kandis kostja kontole 4 000 eurot, täites lepingust nr. xxxx tulenevaid kohustusi. Kostja oli igakuiselt kandnud võlausaldajale üle rahalisi vahendeid maksegraafiku kohaselt. Kuni 26.09.2021 kandis ta igakuiselt üle 152.09 eurot 26.09.2021 kostja kandis võlausaldajale üle 1 500 eurot, teisisõnu täitis ta ennetähtaegselt lepingust nr xxxx tuleneva kohustuse.
HAGEJA VASTUS
11.Hageja ei nõustu oma 16.04.2024 seisukohas kostjaga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks hagiavalduses esitatud nõude tasumist. Kostja poolt esitatud maksegraafik, millele ta on omakäeliselt midagi peale kirjutanud, ei tõenda võla tasumist. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja tasus lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks kogusumma 3 111.19 eurot. Seda tõendab hagiavaldusele lisatud maksete tabel.
KOSTJA VASTUS
12.Kostja 29.04.2024 vastuses on arvamusel, et hageja tegi hagiavalduses alusetu ning tegelikkusele mittevastava avalduse selle kohta, et Kostja oli täitnud krediidilepingust xxxx tuleneva kohustuse vaid 3 111.19 euro ulatuses. Kostja oli lisanud protsessuaalsele dokumendile 08.04.2024.a. pangaväljavõtted, mis jäid hageja tähelepanuta, ning seoses sellega esitab kostja pangakonto väljavõtted teistkordselt. Pangakonto väljavõtetes kajastub, et täites võlausaldaja juhiseid märkis kostja võlausaldajale rahaliste vahendite ülekandmise selgituses järgmist: „L. F. xxxx“ ning alles lepingust nr xxxx tuleneva kohustuse ennetähtaegsel täitmisel märkis kostja rahaliste vahendite ülekandmise selgituses „L. F. xxxx“. Seisuga 26.09.2021 kandis kostja üle kokku 9 774.83 eurot, millest 3 350.06 eurot on üle kantud lepingust xxxx tuleneva kohustuste täitmiseks. Samuti juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et hageja on lisanud hagile ilmselt fabritseeritud dokumendid. Nii on hageja lisanud hagile dokumendid, mis tekitavad Kostja kahtlust nende õigsuses. Antud dokumentides on juttu kostjaga sõlmitud lepingute lõpetamisest alates 21.02.2022, samal ajal kui kostja, juhindudes VÕS § 411 täitis ennetähtaegselt augustis-septembris 2021.a krediidilepingutest tulenevad kohustused. Kostja teatas samuti, et ei ole saanud hagejalt hagile lisatud dokumente lepingute lõpetamisest alates 21.02.2022. 03.06.2024 KOHTUISTUNG
13.03.06.2024 toimunud istungil hageja esinda jäi nõude juurde. Tema selgituste kohaselt kostja vastu on Viru Maakohtu menetluses kolm asja. Teises menetluses kostja väidab, et ta ei ole seda laenu saanud. Kostja väidab, et on B tagasi maksnud 9 774.83 eurot. Hageja on seisukohal, et see summa ei vasta tõele. Hageja andmetel, on kokku tasutud 5 889.32 eurot. VÕS ütleb üheselt, et võlga on võimalik enne tagastada, kuid see on üldine põhimõte. Kõikides pankades Eestis ja Euroopa Liidus lepingutega reguleeritakse, kuidas käib võla ennetähtaegne tagastamine. Käesoleval juhul B laenulepingus on kokku lepitud, et klient on kohustatud, kui tahab enne tähtaega tagastada, teavitama 4 (8)
2-24-102568 sellest kreeditori. Ei piisa lihtsalt, et panen pangakontole lepingu numbri, kuna seal ei ole inimest, kes vaatab pangakonto lepingute numbreid eraldi. Arvuti vaatab summasid. Kostja on teinud viimase makse oktoober 2021. Käesoleval juhul ei saa tulla tähtaegselt tagastamine, kuna üks laenuleping, mille kohta kostja siiani väidab teises menetluses, et tema ei ole kunagi seda laenu võtnud. Kõik kostja tehtud maksetest on läinud kolme laenulepingu katteks, kaasaarvatud ka selle lepingu katteks, mida kostja on väitnud, et ei ole seda laenu võtnud. Sellest tekivadki erinevad arusaamad. Hageja saab kinnitada, et kostja on tasunud kokku 5 889.32 eurot, mitte nagu kostja väidab.
14.Kostja ja tema esindaja jäi kostja vastuste juurde. Täiendavaid selgitusi ei ole. Nende selgituste kohaselt sõlmitud on 2 laenulepingut, mitte 3. Tasumise andmed andis B. Seisuga 26.09.2021 on võla seis lepingu kohta 1 500 eurot. Maksegraafiku järgi minnes peab september 2021 lõpuni nimetatud summa täis tulema. Kohtu küsimuse järgselt, kas põhiosa makse summa suurenedes, on ta valmis täiendavalt tasuma, vastas kostja, et on sunnitud nõustuma põhivõla jäägi suurusega 1 811.51 eurot ehk võla jääk on 311.51 eurot. Kostja saab hagejale vahe juurde maksta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
16.Hagiavalduse kohaselt 29.11.2019 sõlmis B AS ja L. F. (kostja) laenulepingu nr xxxx täitmise tähtajaga 16.11.2022, millega kostja sai laenu 4 253 eurot, intressimääraga 10,34 % aastas. Krediidi kulukuse määr aasta kohta moodustas 24,13 %. Kostja kohustus tagastama 5 453.30 euro ning tasuma haldustasu 4 % laenusummast aastas ja lepingutasu 253 eurot (dtl 87-96). Laenuandja kandis kostja arveldusarvele laenuna 4 000 lepingu sõlmimise päeval, st arvestas laenusummast lepingu tasu 253 eurot (dtl 110).
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sealjuures VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga, kui pooled sõlmivad krediidilepingu, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
18.Pooltel ei ole vaidlust kostja ja B AS-i vahel laenulepingu sõlmimise ja sellest kostjal kohustuste tekkimise ega laenuandja poolt nõudeõiguse kostja vastu GS Core OÜ-le (hagejale) loovutamise üle.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja väidab, et kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud B AS-ile kokku 3 111.19 eurot, mistõttu on kostjal täitmata lepingust tulenev kohustus põhisummas 888.81 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise osas 5 (8)
2-24-102568 hagi esitamise seisuga 181.11 eurot. Kostja aga väidab, et kuni 26.09.2021 kandis ta laenuandjale igakuiselt üle 152.09 eurot ja 26.09.2021 kandis üle ühekordse summana 1 500 eurot ja sellega täitis laenulepingust nr xxxx tuleneva kohustused ennetähtaegselt.
20.TsMS § 438 lg 1 esimesest lausest tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Seega hagiavalduse rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja ei ole oma kohustusi vastavalt laenulepingus kokkulepitule täitnud. Kostja aga vastutusest vabanemiseks peab tõendama, et laenuleping on lõppenud kohustuse ennetähtaegse täitmisega. Maakohus analüüsib edasi, kas kostja on kohustusi täitnud ning kas ja millises ulatuses on kostjal täitamata kohustus.
21.Kostja on oma 08.04.2024 ja ka 29.04.2024 vastustes rõhutanud, et ta 26.09.2021 kandis laenuandjale ühekordse summana üle 1 500 eurot. Hageja ei ole oma 16.04.2024 seisukohas nimetatud summat käsitlenud. Kohtuistungil on hageja esindaja selgitanud, et kostjaga oli sõlmitud 3 laenulepingut ja et kostja tasutud summa kanti üle 3 laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Seejuures kostja ja esindaja on kohtuistungil teatanud, et kostjaga oli sõlmitud vaid 2 laenulepingut ja nad on vaielnud kolmandale laenulepingule vastu. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust kostjaga sõlmitud laenulepingute paljususel, kohus analüüsib vaid seda, kas kostja on täitnud 29.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused kohaselt.
22.Laenulepingu maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma alates 16.12.2019 kuni 16.11.2022 laenu- ja intressiosamaksed igakuiselt summas 152.09 eurot (mõned kuud 152.10 eurot), v.a esimene osamakse 130.08 eurot. Kokku kohustus kostja laenu koos intressiga tagastama/tasuma 5 453.30 eurot (dtl 108-109). Hagiavalduse juurde lisatud andmete kohaselt oli kostja kliendinumber xxxx (dtl 36). Kostja pangkontväljavõtte kohaselt kostja on viitega L. F. xxxx üle kandnud B AS-ile (dtl 171174): 16.01.2020 152.09 15.01.2021 11.00 25.02.2020 156.30 11.01.2021 274.52 06.03.2020 152.19 16.01.2021 152.09 14.04.2020 152.09 13.02.2021 285.61 15.05.2020 152.09 15.03.2021 285.61 11.06.2020 118.90 15.04.2021 285.61 15.06.2020 152.09 14.05.2021 285.61 15.07.2020 152.09 13.06.2021 285.61 14.08.2020 152.09 08.07.2021 285.61 15.09.2020 32.09 10.08.2021 285.61 16.09.2020 200.00 15.09.2021 152.09 17.09.2020 53.53 26.09.2021 1 500 20.10.2020 90.00 23.10.2020 201.00 12.11.2020 285.61 15.12.2020 285.63 6 (8)
2-24-102568
23.VÕS § 411 lg 1 esimese lause järgi tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt. Laenulepingu punkti 12.1. esimese lause järgi laenuvõtja võib oma laenulepingust tulenevad kohustused täita osaliselt või täielikult enne kokkulepitud tähtpäeva, kandes vastavad summad laenuandjale üle ja teavitades portaali vahendusel laenuandjat ülekandest (dtl 93). Ka lepingueelse teabe kohaselt laenusaajal on võimalus lühendada või pikendada laenulepingu tähtaega läbi B Secure lahenduse B koduleheküljel xxxx (dtl 82). Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostja esiteks, on tagastanud laenu maksegraafikust toodust osamaksetest suuremates summades ja teiseks, on tasunud/tagastanud laenuandajale maksegraafiku järgi tagastama pidanud summast suuremas ulatuses, kokku 6 576.76 eurot (so 8 ülekannet igaüks 152.09 eurot, üks ülekanne 152.19 eurot ehk need kokku 1 368.91 eurot, 9 ülekannet igaüks 285.61 euro ehk 2 570.51eurot ja ülejäänud summad 2 637.34 eurot). Lisaks on kostja üle kandnud B AS-ile ka raha makseselgitustega „L. F. xxxx“, millede suurust kohus käesolevas vaidluses ei arvesta, sest hagi selle lepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes on hageja esitanud teises tsiviilasjas. Sellega on tuvastatud, et kostja on täitnud kohustused laenuandaja eest ennetähtaegselt. Lisaks kostja on tasunud laenuandjale 2 576.76 eurot üle (6 576.76 - 4 000). Nimetatud summa väljatoomisel on kohus lähtunud sellest, et hageja ise on hagis leidnud, et laenuandaja B AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu hageja palubki välja mõista kostjalt üksnes laenu põhivõlgnevuse 4 000 eurot.
24.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata ilma hagi rahuldamata jätmise vajadust täiendavalt põhistamata. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
26.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.
27.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. 7 (8)
2-24-102568
28.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega kostja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Küll aga ei nõustu kohus kostja esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingute ajamahtudega. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingute vajalik ajakulu järgnev: 1) hagiavaldusega tutvumine ja 08.04.2024 ning 29.04.2024 vastuste koostamine kokku 1,25 tund 125 eurot; 2) kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine istungil 1 tund 100 eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud 225 eurot.
29.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.