Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O. V. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
869,39 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, Tallinn 10115), Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ; Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115; e-post xxx);
esindajad
Kostja: O. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxx).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Mõista välja kostjalt O. V. ́ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks kostja ja ESTO AS vahel 23.11.2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 7004939947 tulenev võlg 500 eurot, intress 61,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi 16.03.2022-10.10.2022 eest) 110,84 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
3.Mõista välja kostjalt O. V. ́ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 500 eurolt alates 11.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni 38,9% aastas, kuid kokku mitte enam kui 389,16 eurot.
4.2.Mõista välja kostjalt O. V. ́ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu hüvitamiseks 485 eurot (s.o riigilõiv 245 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot).
4.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (485 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
6.Otsus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi O. V. ́i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja ESTO AS vahel 23.11.2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 7004939947 tulenev võlg. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt. ESTO AS loovutas nimetatud lepingust tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 23.11.2021 sõlmitud lepingust tulenev põhivõlg 500 eurot, intress 61,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 500 eurot alates 16.03.2022 kuni 10.10.2022 summas 110,84 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 500 eurot alates 11.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni 38,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras.
3.Harju Maakohus võttis 15.11.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul.
4.Kostja esitas kohtule 16.11.2022 vastuse hagiavaldusele märkides, et hetkel saab kostja maksta kuna ta sai tööle ning soovib tasuda maksegraafiku alusel. Kostja ei vaielnud hagile vastu ega esitanud ühtegi sisulist vastuväidet nõudele.
5.Kohus suunas pooled kompromissläbirääkimistele ning määras pooltele tähtaja kompromissi esitamiseks. Pooled määratud tähajaks kompromissi ei esitanud. Kohus andis kostjale täiendava võimaluse hagile sisulise vastuse esitamiseks ning selgitas kostjale, et juhul kui kostja täiendavat vastust ei esita, siis loeb kohus, et kostja on hagiavalduses toodud asjaoludega nõustunud. Kostja kohtule ei vastanud.
6.Kohus palus pooltel kohtule selgitada, mis põhjusel jäi kompromiss sõlmimata ning palus teatada kohtule kompromissläbirääkimise tulemused. Hageja selgitas kohtule, et hageja on püüdnud kostjaga telefoni teel ühendust saada, et täpsustada kompromissi tingimusi, kuid kostja ei vasta hageja kõnedele. Hageja on kompromissi sõlmimisega nõus, kuid ei saa
kompromisslepingut sõlmida, kui kostja on kättesaamatu. Samuti kinnitas hageja, et kostja pole ühtegi makset laenu kustutamiseks teinud.
7.Kohus määras pooltele kompromissi esitamiseks viimase tähtaja ning selgitas kostjale, et tal on alati ja igal ajal võimalik ise alustada hagejale võla tasumist, samuti tuleb maksegraafiku saamiseks kostjal ise pöörduda hageja poole. Kohus ei sõlmi poolte eest kokkuleppeid ega tee muud seesugust. Lisaks selgitas kohus, et juhul, kui kostja ei pöördu hageja poole ega sõlmi kompromissi, siis rahuldab kohus hagi kostja vastuväidete puudumise tõttu kogu ulatuses ja kostjal tuleb võlgnetav summa otsuse jõustumisel koheselt tasuda. Kohtule ei ole tähtaja jooksul kompromissi esitatud. Maakohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 16.11.2022 dokumendis, milles ta märgib, et soovib nõude tasuda. Vastuväiteid nõudele kostja ei esitanud.
9.TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata.
10.Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). See ei välista poolte kokkulepet täitmise aja ja tingimuste kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduse lisadena tõendid, millest nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletuskirjadega ning palunud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja ei ole kohustusi kohtuväliselt täitnud. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Ka kogu kohtumenetluse jooksul ei ole kostja hagejale nõude rahuldamiseks makseid teinud vaatamata sellele, et kostja kinnitas esimeses pöördumises kohtule, et saab ja soovib kohustuse hageja ees täita. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel.
6.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 869,39 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1000 eurot tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Seega on põhjendatud hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 245 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 440 eurot (20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning 420 eurot lepingulise esindaja kulu
hagimenetluses). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule 4leheküljelise hagiavalduse, mis on tüüphagi, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemi kohaselt esitanud sadu, seejuures kattuvad hagide põhjenduses sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad vaid kostjate andmed, summad ning kuupäevad. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2 = 240).
7.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
9.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Luksepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.