3.Mõista S.V.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis alates 18. septembrist 2025:
3.1.lepingu nr L300878 põhinõudelt 922 eurolt 83 sendilt kuni sellekohase tasumiseni lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 24,00% aastas,
3.2.lepingu nr L89004788268 põhinõudelt 779 eurolt 74 sendilt kuni sellekohase tasumiseni lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 6,90% aastas;
3.3.lepingu nr C85004281303 põhinõudelt 1634 eurolt 26 sendilt kuni sellekohase tasumiseni lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 20,00% aastas.
4.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5.Jätta menetluskulud S.V. kanda.
1
2-24-125504
6.Välja mõista S.V.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulu 1095 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetlusekulu ja 480 eurot õigusabikulu. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 917617793.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 5. juulil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Külliki Majas vastu 6405 euro 8 sendi saamiseks. Kohus koostas 9. juulil 2024 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati Kxxxxxx Mxxxxxxxxkätte 9. juulil 2024 e-kirjaga meiliaadressil XXX. 30. juulil 2024 koostas kohus maksekäsu, mis edastati Kxxxxxx Mxxxxxxx meiliaadressile XXX. Kohus luges dokumendi kättetoimetatuks 2. augustil 2024 TsMS § 3141 alusel.
2.Külliki Majas esitas 24. aprillil 2025 kohtule määruskaebuse. Pärnu Maakohtu 1. septembri 2025 määrusega rahuldati Kxxxxxx Mxxxxx määruskaebuse ja tühistati Pärnu Maakohtu 30. juuli 2024 maksekäsk tsiviilasjas 2-24-125504 ning anti hageja nõue Kxxxxxx Mxxxxx vastu kohtualluvuse korras üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Tartu Maakohus kohustas 3. septembri 2025 määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas 17. septembril 2025 hagiavalduse Kxxxxxx Mxxxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus võttis 19. septembri 2025 määrusega hagiavalduse menetlusse. KxxxxxxxMxxxx esitas 7. oktoobril 2025 selgituse, mille kohaselt ei ole tema hagiavalduses toodud laene võtnud ning esitas S.V. Vxxxxxx ülestunnistuse oma ema Kxxxxxx Mxxxxx nimel laenude võtmise kohta. Kxxxxxx Mxxxxxesitas ka Prokuratuuri õiendi 26. augustist 2025 selle kohta, et viiakse läbi menetlust selles, et S.V. on KxxxxxxxMxxxxx nimel ja teadmata sõlminud laenulepingud (sh need laenulepingud, mis on käesolevas asjas hageja nõude aluseks). S.V. on tunnistanud ülekuulamisel kahtlustuse aluseks olevate kuritegude toime panemist ja seda, et tema sõlmis Kxxxxxx Mxxxxx nimel laenulepingud.
4.Hageja selgitas 10. detsembril 2025, et kui leiab tõendamist, et kostja digitaalne isikutunnistus koos koodidega läksid kolmanda isiku kätte tema tahte vastaselt, taotleb hageja
2
2-24-125504 esmajärjekorras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 2 alusel kolmanda isiku kaasamist käesolevas tsiviilasjas kostjana või juhul, kui leiab tõendamist, et kohustuse eest vastutab vaid kolmas isik, taotleb hageja alternatiivselt kostja asendamist TsMS § 208 lg 1 alusel.
5.Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2026 määrusega asendati kostja Kxxxxxx Mxxxxxkostjaga S.V. ja jäeti hageja hagi Kxxxxxx Mxxxxx vastu läbi vaatamata.
6.Hageja esitas 12. jaanuaril 2026 hagiavalduse kostja S.V. vastu.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja Kxxxxxx Mxxxx 15. jaanuaril 2021 lepingu nr L300878, millega xxxxxxx Mxxxx sai laenu 1300 eurot, lepingutasuga 35 eurot, lepingu igakuine haldustasu 1 eurot 50 senti, intressimääraga 26,90% aastas ehk 0,07% päevas, viivisemääraga 24% aastas ehk 0,0667% päevas, krediidi kulukuse määr 34,56%, igakuine osamakse 38 eurot 2 senti, kokku 72 osamakset. Coop Finants AS saatis 28. märtsil 2024 Kxxxxxx Mxxxxxxx lepingu nr L300878 ülesütlemise hoiatuse tähtajaga 20. aprill2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna Kxxxxxx Mxxxx ei tasunud lepingust nr L300878 tulenevat võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles Coop Finants AS 29. aprillil 2024 lepingu üles. Samuti sõlmis Kxxxxxx Mxxxxx26. oktoobril 2020 AS-ga Inbank Inpay makselahenduse lepingu nr C85004281303 summas 2000 eurot, kuutasuga 2 eurot 50 senti, intressi määraga 20% aastas ehk 1 eurot 11 senti päevas, viivise määraga 20% aastas ehk 0,06% päevas, krediidi kulukuse määr 25,96% aastas. AS Inbank ja KxxxxxxxMxxxx sõlmisid 13. jaanuaril 2021 autolaenu lepingu nr L89004788268 summas 1150 eurot, intressimääraga 6,90% aastas ehk 0,22% päevas, viivisemääraga 6,90% aastas ehk 0,02% päevas, krediidi kulukuse määr 15,52% aastas, lepingutasu 99 eurot, osamakse suurus 24 eurot 8 senti, kokku 72 osamakset. AS Inbank saatis 6. veebruaril 2024 Kxxxxxx Mxxxxxxxxlepingu nr L89004788268 ja lepingu nr C85004281303 ülesütlemise hoiatuse tähtajaga 20. veebruar 2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kxxxxxx Mxxxx ei tasunud lepingust nr L89004788268 ja lepingust nr C85004281303 tulenevat võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles AS Inbank 27. veebruaril 2024 lepingud üles. Hageja palub kostjalt S.V.-lt hageja kasuks välja mõista põhinõue 3336 eurot 83 senti, intress 252 eurot 13 senti, haldustasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 898 eurot 11 senti ja võla sissenõudmiskulud 140 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised lepingu nr L300878 alusel tekkinud põhinõudelt s.o 922 eurolt 83 sendilt kuni sellekohase tasumiseni alates 18. septembrist 2025 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 24,00% aastas, lepingu nr L89004788268 alusel tekkinud põhinõudelt s.o 779 eurolt 74 sendilt kuni sellekohase tasumiseni alates 18. septembrist 2025 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 6,90% aastas ning lepingu nr C85004281303 alusel tekkinud põhinõudelt s.o 1634 eurolt 26 sendilt kuni sellekohase tasumiseni alates 18. septembrist 2025 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 20,00% aastas. Kostja vastus hagiavaldusele
8.S.V. esitas 13. jaanuaril 2026 seisukoha hagiavaldusele, milles võttis hagi õigeks ja vastuväiteid hagiavaldusele ei oma.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
9.TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine 3
2-24-125504 on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Kostja on kohtule 13. jaanuaril 2026 edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtab hagi õigeks. Kostja vastusest hagile, milles kostja võtab õigeks laenulepingust tuleneva hageja nõude, nähtub piisaval määral, et kostja õigeksvõtt on sisuline ega ole esitatud eksimuse tõttu. Kohus ei näe põhjuseid keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest, mistõttu rahuldab kohus hagi kohtuistungit pidamata. Kohus jätab kohtulahendist välja põhjendava osa.
11.TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust esitada hagi. Praegusel juhul on kostja andnud põhjuse hagiavalduse esitamiseks, sest kohtueelsete läbirääkimiste tulemusel ei ole kostja asunud võlgnevust tasuma. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
13.Hageja 12. jaanuaril 2026 koos hagiavaldusega esitatud menetluskuludele nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku summas 1291 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja hageja õigusabikulud 676 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale omapoolset vastuväidet esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja see kulu on põhjendatud, põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
14.Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi hinnaga 169 eurot tund ning ajakuluna on hageja märkinud 4 tundi. Hageja on selgitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) hageja taotletud 4 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 281) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 480 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1095 (595+480+20) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1095 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.