Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. väljamõistmiseks
Hagi hind
1452 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150) lepinguline esindaja: [email protected])
Sigrid
vastu võla
Rahkema
(e-post
Kostja: M. K. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx) Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista M. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja M. K. ja Swedbank AS-i vahel 24. septembril 2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-059946-VL tulenev põhivõlg 185 eurot 96 senti, sissenõutavaks muutunud viivis alates 14. septembrist 2022 kuni 20. juunini 2024 summas 36 eurot 29 senti ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21. juunist 2024 kuni põhivõla (185 eurot 96 senti) tasumiseni.
3.Mõista M. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja M. K. ja Swedbank AS-i vahel 20. oktoobril 2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-065643-VL tulenev põhivõlg 646 eurot 97 senti, sissenõutavaks muutunud viivis alates 15. jaanuarist 2023 kuni 20. juunini 2024 summas 108 eurot 23 senti ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21. juunist 2024 kuni põhivõla (646 eurot 97 senti) tasumiseni.
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu rahuldamata intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas, mis ületab käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud ulatust.
5.Jätta menetluskulud 70% ulatuses M. K. kanda ja 30% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Mõista M. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 546 eurot. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Mõista M. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (546 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Aktiva Finance Group OÜ (end. ärinimi osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas 5. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 15. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. K. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1025 eurot 25 senti, intressi 53 eurot 8 senti, sissenõudmiskulud 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 124 eurot 65 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 16. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 19,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Hageja nõue tuleneb Swedbank AS-i ja kostja vahel 24. septembril 2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-059946-VL, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, ning Swedbank AS-i ja kostja vahel
20.oktoobril 2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-065643-VL, mille alusel sai kostja laenu 1100 eurot.
2.Kohus toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte isiklikult allkirja vastu
18.mail 2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu
19.veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.
VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.Kohus selgitas 9. veebruari 2023 määruses ja 8. oktoobril 2023 hagejale esitatud kohtunõudes vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituse kohaselt tuli kostjal täita taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg-le 3 avalikest andmebaasidest. Vaatamata kohtu nõudmisele tuua konkreetselt välja, millise teabe krediidiandja enne iga lepingu sõlmimist omandas ning kuidas krediidiandja hindas tarbija krediidivõimelisust ning vastavaid asjaolusid ka tõendada, et ole hageja esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks kostja krediidivõimelisuse piisav kontrollimine. Hageja märkis 8. veebruari 2024 vastuses üldsõnaliselt, et laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Hageja esitas laenuandja selgitused krediidihindamise kohta. Kohus märgib esmalt, et ei saa arvesse võtta 8. veebruari 2024 menetlusdokumendi lisana 4 esitatud maksehäireregistri väljavõtet pealkirjaga „Nõuded taust.ee’s“, kuna selles ei ole ühtegi viidet käesolevas menetluses kostjana osalejale. Seega ei saa nimetatud väljavõttega tõendada kostja maksehäireid või nende puudumist. Samuti ei saa kohus arvesse võtta sama menetlusdokumendi lisana 5 esitatud dokumenti failinimega „Pangasaladuse selgitus“, mille kohta hageja on märkinud, et tegemist on laenuandja selgitustega krediidihindamise kohta. Nimetatud dokumendis, mis kannab kuupäeva 6. detsember 2023 ja pealkirja „Kinnituskiri“, on üldised selgitused selle kohta, et Swedbank AS ei saa nõude omandajale anda üle krediidi väljastamisel hinnatud pangakonto väljavõtet tulenevalt asjaolust, et väljavõte sisaldab pangasaladust, sh isikuandmeid, mis ei ole nõude esitamisel vajalikud. Samuti ei saa Swedbank AS selgitada detailselt krediidi väljastamise asjaolusid osas, mis puudutavad mh ärisaladust. Kohus ei saa esialgse võlausaldaja selgitust käesolevas asjas arvesse võtta, kuna selles puuduvad andmed kliendi isiku kohta ehk puudub alus arvata, et selgitus käib kostja kohta. Isegi juhul, kui tegemist oleks kostja kohta käiva informatsiooniga, ei sisaldu selles teavet kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta. Selgitused pangakonto väljavõtte üleandmise võimatuse kohta ei ole asjakohased seetõttu, et hageja ei ole kordagi väitnud, et laenu andmise eel oleks kontrollitud laenusaaja pangaväljavõtet. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2 21 13098, p 18 viimane lõik).
Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendanud, et krediidiandja omandas enne kostjaga lepingute sõlmimist piisava teabe asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ning hindas kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega. Vaatamata kohtu täiendavatele selgitustele 29. jaanuaril 2023 saadetud kohtunõudes ei ole hageja toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et esialgne võlausaldaja oleks teinud päringuid ja kogunud andmeid, mis oleksid võimaldanud kostja krediidivõimelisust adekvaatselt hinnata.
6.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel 24. septembril 2021 ja 20. oktoobril 2021 sõlmitud lepingute jaoks 0%. Seega ei võlgne kostja hagejale intressi ega muid tasusid ning kõik kostja tehtud tagasimaksed tuleb arvestada põhivõla katteks. Hageja on väitnud ja tõendanud, et kostja on lepingu nr 21-059946-VL alusel saanud laenu summas 1000 eurot ja teinud põhiosa katteks tagasimakseid kokku 720 eurot 72 senti. Hageja ei ole välja toonud, kui suur on kostja tehtud tagasimaksete summa kokku. Hageja väitel jäi kostja võlgnevusse intressimaksetega lepingu nr 21-059946-VL puhul alates 13. maist 2022. Hageja esitatud kostja tagasimaksete arvestusest nähtuvalt on kostja seega tasunud intressi summas 92 eurot 24 senti, mis tuleb arvestada tasutuks põhivõla katteks. Põhivõla katteks tuleb arvestada ka
6.märtsil, 1. aprillil ja 3. mail 2022 tasutud viivis kokku 1 euro 8 senti, kuivõrd ümberarvestuse tõttu ei olnud kostja sel ajal tasumisega viivituses. Seega lepingu nr 21-059946-VL alusel on kostja saanud laenu 1000 eurot ja tagasi maksnud kokku 814 eurot 4 senti, seega on tasumata 185 eurot 96 senti. Hageja on väitnud ja tõendanud, et kostja on lepingu nr 21-065643-VL alusel saanud laenu summas 1100 eurot ja teinud põhiosa katteks tagasimakseid kokku 354 eurot 3 senti. Hageja väitel jäi kostja võlgnevusse intressimaksetega lepingu nr 21-065643-VLpuhul alates 14. maist 2022. Esitatud tabelist nähtuvalt on kostja seega tasunud intressi summas 97 eurot 92 senti, mis tuleb arvestada tasutuks põhivõla katteks. Põhivõla katteks tuleb arvestada ka 6. märtsil, 1. aprillil ja
3.mail 2022 tasutud viivis kokku 1 euro 8 senti, kuivõrd ümberarvestuse tõttu ei olnud kostja sel ajal tasumisega viivituses. Seega lepingu nr 21-065643-VL alusel on kostja saanud laenu 1100 eurot ja tagasi maksnud kokku 453 eurot 3 senti, seega on tasumata 646 eurot 97 senti. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 832 euro 93 senti tasumiseks.
7.Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulude osas rahuldamata. Hageja palus mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja sissenõudmiskulud summas 45 eurot, 20 eurot lepingu nr 21-059946-VL sissenõudekuluna ja 25 eurot lepingu nr 21-065643-VL sissenõudekuluna. Hageja on saatnud mõlema lepinguga seoses tasulised meeldetuletused
1.novembril 2022 ja 10. novembril 2022. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks tuleb sissenõudmiskulud jätta välja mõistmata ka järgneval põhjusel: kuna kohus tuvastas, et lepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, millest tulenevalt tuleb kõik kostja tasutud summad tagantjärele arvestada tasutuks põhinõude katteks, siis ei ole esialgne võlausaldaja lepinguid 4. augustil 2022 kehtivalt üles öelnud. Sellest tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus nõuda sissenõudekulude väljamõistmist
VÕS § 1132 lg 2 alusel, kuna nimetatud säte reguleerib sissenõudmiskulude väljamõistmist pärast lepingu lõppemist.
8.Hageja nõuab lepingute alusel viivist põhivõla kogusummalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani (15.03.2023) lepingus kokku lepitud viivise määras 19,90%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 124 eurot 65 senti. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist 19,90% aastas kogu põhinõudelt alates 16. märtsist 2023 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus märgib, et võlausaldaja võib viivist VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eelnevalt tuvastas kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole laenulepinguid kehtivalt üles öelnud. Hagiavalduses on välja toodud ning kohtule esitatud lepingutest nähtub, et laenulepingud olid sõlmitud tähtajalistena ning laenulepingu nr 21-059946-VL kohaselt oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 13. septembril 2022 ja laenulepingu nr 21-065643-VL kohaselt oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 14. jaanuaril 2023. Kohus leiab, et seega on lepingud lõppenud vastavalt 13. septembril 2022 ja 14. jaanuaril 2023 ning lepingutest tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks vastavalt 14. septembril 2022 ja 15. jaanuaril 2023. VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär ning seega ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista mõlemast laenulepingust tulenevatelt sissenõutavaks muutunud summadelt viivis seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani kindla summana ning sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni. Kohus esitab sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse alljärgnevalt: laenuleping nr 21-059946-VL: sissenõutavaks muutunud nõue 185 eurot 96 senti, viivis alates
14.septembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 8%, 1. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 10,5%, 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 12%, 1. jaanuarist 2024 kuni 20. juunini 2024 12,5%: 4,44 eurot + 9,68 eurot + 11,25 eurot + 10,92 eurot = 36 eurot 29 senti. laenuleping nr 21-065643-VL: sissenõutavaks muutunud nõue 646 eurot 97 senti, viivis alates
15.jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 10,5%, 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 12%,
1.jaanuarist 2024 kuni 20. juunini 2024 12,5%: 31,08 eurot + 39,14 eurot + 38,01 eurot = 108 eurot 23 senti.
9.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 676 euro (ajakulu 4 tundi, tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta) väljamõistmiseks. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale
maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 4 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot (4 x 120 eurot). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 780 eurot (280+20+480). Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 546 eurot (70% 780-st). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
10.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.