MMi hagi VVi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2023/997
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. juuni 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MMi apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
ja
VVi
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Apellatsioonkaebuse hind
vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
eurot,
Menetlusosalised ja nende Hageja MM (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Tiia Raudmägi Kostja VV (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Joonas Põder Menetluse liik
03. juuni 2024, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 6. juuni 2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja MM esitas 24.03.2023. a hagi kostja VVi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2023/997. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud 27.01.2023. a kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse hageja suhtes. Täitedokumendina on täitmisavalduses toodud kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Kohtutäitur Elin Vilippus on koostanud 06.02.2023. a täitmisteate, mille kohaselt nõutakse põhivõla 30 000 eurot tasumist.
2.Hageja on sõlminud 28.06.2022. a kostja ja FF`iga kokkuleppe, et pooltel puuduvad igasugused vastastikused nõuded. Kokkulepe puudutas äriühingute Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ osaluste müüki, kuid lisaks kinnitasid pooled vastavas kokkuleppes alljärgnevat: “Peale antud müügitehingut ei oma osapooled ühtegi rahalist ega mitterahalist nõuet teineteise osas. Antud kokkulepe puudutab ka kõiki ettevõtteid millega osapooled on olnud seotud ja nendega tehtud omavahelisi tehinguid. Samuti ka kõiki omavahelisi tehinguid eraisikutena. Samuti kinnitavad pooled, et ei esita teineteise osas regressnõudeid olenemata asjaoludest mis võivad antud nõude tekkimisele viia tulevikus.”
3.Kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx puudutas samuti osapooli FF, hageja ja kostja, kes olid antud kohtuasjas ühiste äripartneritena Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ võlgnevuse käendajateks. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx oli hagejaks AS SEB Pank. Täitmisavalduse lisana on kostja esitanud AS-ga SEB Pank 11.01.2023. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt kostja omandas tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva nõude summas 30 000 eurot. Samas vastavalt 28.06.2022. a kokkuleppele on pooled selgelt kokku leppinud, et neil ei ole ühtegi nõuet teineteise vastu, sh. tulevikus tekkivaid nõudeid. Seega välistab 28.06.2022. a kokkulepe kostja poolt nõude esitamise hagejale tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud kohtumääruse alusel.
4.Lisaks ei saaks hageja vastutus, arvestades käendajate sisesuhet, ületada 7500 eurot.
5.Harju Maakohus tagas 28.03.2023. a määrusega hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2023/997 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
Kostja vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled ei ole mistahes kokkuleppega välistanud kostja õigust omandada AS-i SEB Pank nõuet hageja vastu ja see maksma panna. Kostja ei saanud 28.06.2022. a loobuda nõuetest, mis talle tekkisid 11.01.2023. a, sest tal ei olnud neid sellel ajal. Samuti ei saa olla asjassepuutuv mistahes regressinõuete küsimus. Hageja omandas vaidlusaluse nõude AS-lt SEB Pank. AS-i SEB Pank nõue ei ole regressinõue. Poolte 28.06.2022. a leping ei seondu sundtäidetava nõudega.
7.Hoolimata sellest, et käendajate sisesuhe ei ole käesolevas hagimenetluses asjassepuutuv, on põhjendamatud hageja väited tema vastutuse suuruse kohta sisesuhtes.
8.Võlgnik võib TMS § 221 lg 1 järgi esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige siis, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ei ole väitnud, et ta on vaidlusaluse nõude täitnud, ajatanud või tasaarvestanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 06.06.2023. a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 022/2023/997 lubamatuks 15 000 euro nõudmise osas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Ühtlasi tühistas kohus hagi tagamise abinõu.
10.Kostja esitas 27.01.2023. a kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse hageja suhtes. Täitedokumendina on täitmisavalduses toodud Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Kohtutäitur Elin Vilippus on koostanud 06.02.2023. a täitmisteate hagejale, kus nõuab põhivõla 30 000 euro tasumist. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx oli hagejaks AS SEB Pank. Täitmisavalduse lisana on kostja esitanud AS-ga SEB Pank 11.01.2023. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt kostja omandas tsiviilasjas nr x-xxxxxx kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva nõude summas 30 000 eurot.
11.Hageja on sõlminud 28.06.2022. a kostja ja FF`iga kokkuleppe seoses Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ müügiga. Nimetatud kokkuleppe osapooled kinnitasid, et „Peale antud müügitehingut ei oma osapooled ühtegi rahalist ega mitterahalist nõuet teineteise osas. Antud kokkulepe puudutab ka kõiki ettevõtteid millega osapooled on olnud seotud ja nendega tehtud omavahelisi tehinguid. Samuti ka kõiki omavahelisi tehinguid eraisikutena.“ Samuti kinnitasid pooled antud kokkuleppes, et ei esita teineteise osas regressnõudeid olenemata asjaoludest mis võivad antud nõude tekkimisele viia tulevikus ning et leping puudutab äritegevust antud ettevõtetega ja seotud ettevõtetega.
12.Kohus on seisukohal, et 28.06.2022. a kokkuleppest ei saa järeldada sundtäitmise lubamatust Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruse nr x-xx-xxxx täitmise osas. Kohtu hinnangul ei muutnud 28.06.2022. a hageja, kostja ja FF`i kokkuleppe seoses Vobla Fishing
Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ müügiga osapoolte õigusi ja kohustusi tulenevalt Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx-xxxx. 28.06.2022. a kokkulepe ei saanud muuta Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tulenevate nõuete olemasolu ja kehtivust ainuüksi seetõttu, et tegemist oli AS SEB Pank nõudega. AS SEB Pank ei olnud 28.06.2022. a kokkuleppe osaline. Kohus nõustub kostjaga, et 28.06.2022. a kokkulepe ei saa välistada sundtäitmist, sest pooled ei välistanud sellega AS-i SEB Pank kui põhivõlausaldaja nõude omandamist ja selle nõude maksma panemist. Seega oli AS-il SEB Pank õigus enda vastavaid nõudeid käsutada, sh kostjale loovutada, mida AS SEB Pank 13.01.2023. a ka tegi.
13.Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx sundtäitmise lubamatust ei saa järeldada asjaolust, et kostja omandas AS SEB Pank nõude eraisikuna. Hageja õiguslik positsioon ei muutu tulenevalt sellest, kes konkreetselt Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx täitmisele pöörab. Hageja oli võtnud endale Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruse nr x-xx-xxxx alusel solidaarse käenduskohustuse ja selle kohustuse täitmist kogu võlgnetava summa ulatuses oleks võinud hagejalt nõuda ka AS SEB Pank.
14.Hageja väitel leppisid pooled 28.06.2022. a kokkuleppe läbirääkimistel kokku, et nõuetest loobumine puudutab kogu poolte ühist äritegevust ning kostja olevat e-kirjades aktsepteerinud seda, et hageja ei osale AS SEB Pank nõude igakuistes maksetes. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest (dtl 72-74) ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks võtnud endale kohustuse hoiduda hageja vastu AS-lt SEB Pank omandatud nõuete maksma panemisest või et pooled oleksid soovinud välistada hageja käenduskohustusest tuleneva vastutuse AS-i SEB Pank ees.
15.Sõltumata eeltoodust on aga asjakohane hageja viide, et täitedokumendis ehk Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on pooled selgelt ära jaganud ka kaaskäendajate vastutuse. Kohtu poolt kinnitatud kompromissis on kokku lepitud, et „Kostjad FF, MM ja VV on omavahelises suhtes kokku leppinud, et MM vastutab käendatava kohustuse eest 50 % ulatuses ning FF ja VV kumbki 25 % ulatuses (eeltoodud kokkulepe ei kehti aktsiaseltsi SEB Pank suhtes).“
16.AS SEB Pank ja kostja vahelisest 11.01.2013. a nõude loovutamise lepingust nähtub, et kostjale loovutati AS SEB Pank rahaline nõue võlgnike Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ, FF’i, hageja ja kostja vastu summas 30 000 eurot, mis tuleneb 14.09.2020. a Harju Maakohtu kohtumäärusega kinnitatud kompromissist nr x-xx-xxxx, millega võlgnikud võlgnesid AS-le SEB Pank 150 000 eurot. Nõude loovutamise lepingu p-s 2.1.1. kinnitas AS SEB Pank, et nõude täitmiseks on eelnevalt tasutud kolmandate isikute poolt AS-le SEB Pank 120 000 eurot. Kohus loeb nõude loovutamise lepingu ning 06.02.2023. a täitmisteate alusel tuvastatuks, et Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruses nr x-xx-xxxx sätestatud käenduskohustuse täitmine saab puudutada üksnes summat 30 000 eurot.
17.Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks mistahes ulatuses enda käendusest tulenevaid kohustusi AS-i SEB Pank ees (ja hiljem kostja ees) täitnud. Hageja selgitas 30.05.2023. a kohtuistungil, et olukorras, kus käendajate algne solidaarvastutus kokku AS SEB Pank ees oli 75 000 eurot, tasusid 30 000 euro suurust võlga ületava osa varasemalt poolte enda ettevõtted, kus poolte osalus oli võrdne. See hageja selgitus on kooskõlas ka AS SEB Pank poolt nõude loovutamise lepingus antud kinnitusega, et „nõude täitmiseks on eelnevalt tasutud kolmandate isikute poolt AS-le SEB Pank 120 000 eurot“. Kostja poolt kohtuistungil esitatud väide, et „teised solidaarvõlgnikud on tasunud nii palju, et alles jääb 30 000 (põhinõude jääk)“ on täielikult paljasõnaline. Kostja kinnitas kohtuistungil ka ise, et „meil ei ole dokumenti, kes solidaarvõlgnikest tasus“. Samuti on kostja väide 30 000 eurot ületava käenduskohustuse tasumisest teiste solidaarvõlgnike poolt (kelle all kostja peab silmas teisi käendajaid) vastuolus AS SEB Pank poolt nõude loovutamise lepingus antud kinnitusega, et 30 000 eurot ületavas osas on panga nõue täidetud kolmandate isikute poolt (seega mitte võlgnike poolt).
18.Kokkuvõttes loeb kohus eelviidatud tõendite alusel tuvastatuks, et Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx saab olla käendajate vastu täidetav üksnes 30 000 euro ulatuses. Asjas puuduvad tõendid, et ükski käendajatest oleks 30 000 eurot ületavas osas oma käenduskohustust täitnud. Seega täitedokumendi ehk Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kohaselt saab hageja, kostja ja FF omavahelises sisesuhtes hageja vastutuse maksimaalseks suuruseks olla 50% reaalse käenduskohustuse suurusest ehk 15 000 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et poolte sisesuhtes kokkulepitud vastutuse proportsiooni tuleks arvestada summast 75 000 eurot sõltumata asjaolust, et tegelik laenujääk ja käenduskohustus puudutab üksnes summat 30 000 eurot. Selline loogika (kus kostja arvates hageja käenduskohustusest tuleneva vastutuse suuruseks on 37 500 eurot vaatamata asjaolule, et tegelik nõue solidaarvõlgnike vastu on kokku summas 30 000 eurot) moonutaks täielikult käendajate vahel Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kokku lepitud proportsionaalse vastutuse sisu ja muudaks vastutuse jagamise sisuliselt mõttetuks. Samuti nähtub Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx poolte kompromissi loogikast, et käendajate vastutus summas 75 000 eurot ei olnud kohene ja tingimusteta vastutus, vaid pooled olid kokku leppinud käendatava kohustuse vähenemises sõltuvalt kohustuste jooksvast täitmisest. Käendajate vastutuse rahalisest maksimumsummast ei saa tuletada käendajate tegelikku rahalist vastutust, vaid käendaja tegelik vastutus (ning vastavalt sellele ka omavahelises sisesuhtes vastutuse jagunemine) saab põhineda üksnes reaalselt eksisteerival võlgnevusel.
19.Iseenesest õige on kostja väide, et Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on kinnitatud, et käendajate omavaheline kokkulepe sisesuhtes vastutuse jagamise kohta ei kehtinud AS SEB Pank suhtes. Seega ei ole AS SEB Pank nõude maksmapanemisel iseenesest välistatud, et nõude täitmist võib nõuda täies ulatuses ka ühelt solidaarvõlgnikult sõltumata käendajate omavahelisest kokkuleppest vastutuse jagunemise kohta. Siiski ei ole võimalik antud juhul mööda vaadata sellest, et AS-lt SEB Pank
omandatud nõuet hageja vastu paneb maksma just kostja, kes oli hagejaga täitedokumendis kokku leppinud, et hageja vastutab käendatava kohustuse eest üksnes 50% ulatuses. Kohus leiab, et sellises olukorras oleks kostja algatusel hageja suhtes sundtäitmise läbiviimine nii, et hageja vastutab käendatava kohustuse eest hoopis 100% ulatuses, vastuolus hea usu põhimõttega.
20.VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 on sätestatud, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 on sätestatud, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
21.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu poleks käendajate sisesuhe käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Kohus leiab, et kostja käitumine (kus ühelt poolt on kostja kaaskäendajana hagejaga Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruses nr x-xx-xxxx kokku leppinud kaaskäendajate vastutuse jagamises ja selles, et hageja vastutab käendatava kohustuse eest üksnes 50 % ulatuses; kuid teiselt poolt nõuab kostja hagejalt sama Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruse nr x-xx-xxxx alusel täitemenetluses n-ö võlausaldaja rollis esinedes käenduse eest vastutamist 100% ulatuses) on vastuoluline ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
22.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostja 27.01.2023. a täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/997 on lubamatu hagejalt 15 000 euro nõudmise osas. TMS § 221 lg 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused ei ole seaduses sätestatud ammendava loeteluna ja mh on Riigikohus nt 19.12.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-13-31650 pidanud võimalikuks seda, et hageja saab sundtäitmise vältimiseks oma nõude kostja nõudega tasaarvestada. Sisuliselt analoogne olukord on ka käesolevas tsiviilasjas, kus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel saaks hageja vastutuse maksimaalseks suuruseks olla 50% reaalse käenduskohustuse suurusest ehk 15 000 eurot. Kui kohus jätaks hageja sellekohase vastuväite arvestamata ja lubaks kostjal täitemenetlust läbi viia 30 000 euro ulatuses, oleks tegemist ilmselgelt ebaõiglase ja menetlusökonoomiaga vastuolus oleva lahendusega.
23.Juhul, kui kostja realiseeriks täitemenetluse kaudu poolte kokkuleppega vastuolus oleva nõudeõiguse hageja vastu summas 30 000 eurot, tähendaks see tõenäoliselt uue kohtumenetluse teket, sest hageja saaks sellisel juhul omakorda kaaskäendajatelt, sh kostjalt, tagasi nõuda nende poolt vastavalt sisesuhtele tasumisele kuuluvaid summasid. Ka kostja on käesolevas menetluses kinnitanud, et pooltel ei olnud ettekujutust, et poolte 28.06.2022. a kokkulepe oleks kumbagi poolt vabastanud solidaarsest vastutusest AS-i SEB Pank ees. Samuti leiab kostja, et pooled ei leppinud kokku selles, et loobuvad tulevikus tekkivatest regressinõuetest ning mh ei ole välistatud, et pooled kasutaksid regressinõudeid tasaarvestamisel aktiivnõuetena. Seega ka kostja seisukohtadest ilmneb, et kui kohus ei
rahuldaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt käesolevas menetluses, siis oleks hagejal õigus käendajate omavahelistest kokkulepetest tulenevad nõuded esitada kostja vastu uues kohtumenetluses tulevikus. Sisult sama asja lahendamine mitmes erinevas kohtumenetluses oleks aga ilmselgelt nii osapooli kui ka kohtusüsteemi põhjendamatult koormav. Apellatsioonkaebus
24.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult.
25.Maakohus on jätnud hageja seisukohad 28.06.2022. a kokkuleppe osas arvestamata. Kokkulepet tuleb tõlgendada lähtudes poolte tahtest. Samuti tuleb arvesse võtta kõiki tõendeid kogumis, sealhulgas hageja poolt 21.04.2023. a esitatud e-kirjavahetust, millest tuleneb, et hageja ei pea AS-i SEB Pank nõude jäägi summas 30 000 eurot tasumises osalema. Arvestada tuleb ka, et Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Tartu OÜ ja Vobla Fishing Viljandi OÜ müüdi sümboolse hinnaga. 28.06.2022. a kokkuleppe eesmärgiks oligi just AS-i SEB Pank ees jäänud kohustuse täitmiseks varade jagamine ja kokkulepete tegemine. Kostja sai kokkuleppe alusel kõik varad, mis olid ühtlasi mõeldud AS-i SEB Pank ees tekkinud kohustuse tasumiseks. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pooled ei saanud 28.06.2022. a kokkuleppega vaidlusalusest nõudest loobuda. See nõue eksisteeris 28.06.2022. a kokkuleppe sõlmimise ajal ja seetõttu 28.06.2022. a kokkulepe sõlmitigi. Pooled leppisid kokku, et ühtegi ühisest ärisuhtest tulenevat nõuet ei esitata. Loobuda on võimalik ka tulevikus tekkivast nõudest. Vastuapellatsioonkaebus
26.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
27.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kui palju ja kes solidaarvõlgnikest või käendajatest täitsid AS-i SEB Pank ees oleva kohustuse. Kohtu seisukoht, et käendajad vastutavad vaid 30 000 euro ulatuses, on oletuslik. Nõude loovutamise lepingus viidatud kolmandad isikud, kes on tasunud 120 000 eurot, võivad olla ükskõik, kes ei ole nõude loovutamise lepingu pooled (AS SEB Pank ja kostja).
28.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja käitumine on pahauskne vastuolulise käitumise tõttu. Kohus pole selgitanud, milles seisneb vastuoluline käitumine.
Vastused kaebustele
29.Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning kaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
31.Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et 28.06.2022. a kokkuleppe kohaselt ei pidanud hageja AS-i SEB Pank ees oleva kohustuse täitmises osalema. 28.06.2022. a kokkuleppest sellist tingimust ei nähtu. Ka hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest perioodil 21.04.2022. a – 01.06.2022. a ei järeldu, et pooled leppisid kokku selles, et AS-i SEB Pank ees oleva käenduskohustuse täitmises hageja poolte omavahelises suhtes ei vastuta (tl 49 – 50). Sellist kokkulepet ei saa tuletada ka hageja väidetest ja tõenditest, mis puudutavad ühise ettevõtlusega seotud varade jagamist ja Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Tartu OÜ ja Vobla Fishing Viljandi OÜ müügihinda.
32.Kolleegium nõustub maakohtuga, et 28.06.2022. a kokkuleppe ei saa välistada Harju Maakohtu 14.09.2020. a määruse sundtäitmist ainuüksi juba seetõttu, et tegemist on AS-i SEB Pank nõudega, mille viimane loovutas kostjale. AS SEB Pank ei ole 28.06.2022. a kokkuleppe osaline ning 28.06.2022. a kokkuleppe osapooled ei saanud otsustada Harju Maakohtu 14.09.2020. a määrusest tuleneva AS-i SEB Pank nõude üle. Harju Maakohtu 14.09.2020. a määrusest tuleneva nõude oleks hageja suhtes saanud pöörata sundtäitmisele ka AS SEB Pank ning üksnes asjaolu, et sama nõude esitas sundtäitmiseks kostja, kellele AS SEB Pank nõude loovutas, ei muuda sundtäitmist lubamatuks. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
33.Hoolimata sellest, et kostja nõude näol ei ole tegemist regressinõudega, ei nõustu kohus hagejaga, et 28.06.2022. a kokkuleppe eesmärgiks oli regressinõuete välistamine ka AS SEB Pank nõude osas. Poolte esitatust ei tulene, et 28.06.2022. a kokkuleppe eesmärgiks oli muuta Harju Maakohtu 14.09.2020. a määrusest tulenevat käendajate vastutuse ulatust sisesuhtes, muutes selle sõltuvaks üksnes AS SEB Pank käitumisest. Regressinõude välistamine tähendaks seda, et AS SEB Pank poolt ükskõik millise käendaja vastu nõude esitamisel ei oleks sellel käendajal tagasinõude õigust teiste käendajate suhtes. Poolte väidete ja tõendite pinnalt ei saa järeldada, et see oli 28.06.2022. a kokkuleppe osapoolte ühiseks tegelikuks tahteks.
34.Kuna kostja omandas 11.02.2023. a notariaalselt tõestatud lepinguga Harju Maakohtu 14.09.2020. a määrusest tuleneva AS-i SEB Pank nõude Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ, FF’i, hageja ja kostja vastu, siis sai kostja nõuda hagejalt täitedokumendi täitmist täitemenetluses. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei saanud seda nõuda kogu 30 000 euro ulatuses.
35.Harju Maakohtu 14.09.2020. a kohtumääruse kohaselt tunnistavad Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ, FF, hageja ja kostja võlgnevust täies ulatuses, st Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ summas 150 000 eurot ning FF, hageja ja kostja solidaarselt käendust põhisummas 75 000 eurot. Ühtlasi leppisid käendajad kokku, et nende omavahelises suhtes vastutab hageja 50 % ulatuses ning kostja ja FF kumbki 25 % ulatuses (kokkulepe ei kehti AS SEB Pank suhtes). Kolleegium nõustub maakohtuga, et Harju Maakohtu 14.09.2020. a määrus saab käendajate vastu olla täidetav üksnes 30 000 euro ulatuses. 11.01.2023 nõude loovutamise lepingu kohaselt on eelnevalt Harju Maakohtu 14.09.2020. a määrusest tuleneva nõude täitmiseks tasutud kolmandate isikute poolt AS-ile SEB Pank 120 000 eurot. Ülejäänud 30 000 euro ulatuses loovutas AS SEB Pank nõude kostjale. Ebaõige on kostja seisukoht, et kolmandate isikute all võib olla lepingus silmas peetud ükskõik keda peale nõude loovutamise lepingu poolte (AS SEB Pank ja kostja). Nõude loovutamise lepingu p 1.1 kohaselt nimetatakse Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ-d, FFi, hagejat ja kostjat lepingus võlgnikeks. Seega ei ole lepingus kolmandate isikute all silmas peetud käendajaid. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et tõendatud ei ole, et ükski käendaja oleks osalenud viidatud 120 000 euro tasumises. Eeltoodust tuleneb, et käendajate sisesuhtes saab hageja vastutuse maksimaalseks määraks olla 50 % summast 30 000 eurot, s.o 15 000 eurot.
36.Hoolimata sellest, et tegemist on AS-ilt SEB Pank lepingu alusel omandatud nõudega, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et käendajate sisesuhet ei saa käesoleval juhul jätta arvestamata. Kostja omandas nõude loovutamise lepingu alusel AS-i SEB Pank 30 000 euro suuruse nõude 30 000 euro eest. Kui kostja oleks tasunud AS-ile SEB Pank 30 000 eurot ilma nõude loovutamise lepingut sõlmimata, oleks AS-i SEB Pank nõue kaaskäendajate vastu läinud kostjale üle VÕS § 69 alusel, välja arvatud kostjale endale langevas osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kogu 30 000 euro sissenõudmine hagejalt nõude loovutamise lepingu alusel, eesmärgiga vältida käendajate vahel kokkulepitud vastutuse jaotust sisesuhtes, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et sundtäitmine tuleb tunnistada 15 000 euro osas lubamatuks.
37.Ebaõige on kostja väide, et TMS § 221 lg 1 kohaldamine ei ole võimalik, kuna kostja nõue ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 sätestatud loetelu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alustest ei ole ammendav. TMS § 221 lg 1 on kohaldatav ka juhul, kui täitemenetluses nõude sissenõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega (käesoleval juhul 15 000 euro osas).
38.Ülaltoodule tuginedes tuleb nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Kuna apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.