Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2023 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu (millega peatati kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2023/997 kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-4678 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
2-23-4678 hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja MM esitas 24.03.2023 hagi VV vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2023/997. Hagiavalduse kohaselt on VV esitanud 27.01.2023 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse MM osas. Täitedokumendina on täitmisavalduses toodud kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxx (Lisa 1 – kohtumäärus). Kohtutäitur Elin Vilippus on koostanud 06.02.2023 täitmisteate hagejale MM, kus nõuab põhivõla 30 000 eurot ja täituri tasu tasumist (Lisa 2- täitmisteade).
2.MM on sõlminud 28.06.2022 VV`iga ja FF`iga kokkuleppe (Lisa 3), et pooltel puuduvad igasugused vastastikused nõuded. Kokkulepe puudutas äriühingute Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ osaluste müüki, kuid lisaks kinnitasid pooled vastavas kokkuleppes alljärgnevat: “Peale antud müügitehingut ei oma osapooled ühtegi rahalist ega mitterahalist nõuet teineteise osas. Antud kokkulepe puudutab ka kõiki ettevõtteid millega osapooled on olnud seotud ja nendega tehtud omavahelisi tehinguid. Samuti ka kõiki omavahelisi tehinguid eraisikutena. Samuti kinnitavad pooled, et ei esita teineteise osas regressnõudeid olenemata asjaoludest mis võivad antud nõude tekkimisele viia tulevikus.”
3.Kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxx puudutas samuti osapooli FF, MM ja VV, kes olid antud kohtuasjas ühiste äripartneritena Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ (registrikood 11580578) võlgnevuse käendajateks. Seega puudutas 28.06.2022 sõlmitud kokkulepe vastastikustest nõuetest loobumist ka tsiviilasja nr x-xx-xxx raames. Tsiviilasjas nr x-xx-xxx oli hagejaks aktsiaselts SEB Pank. Täitmisavalduse lisana on VV esitanud AS-ga SEB Pank 11.01.2023 sõlmitud nõude loovutamise lepingu (Lisa 4), mille kohaselt VV omandas tsiviilasjas nr x-xx-xxx kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva nõude summas 30 000 eurot. Samas vastavalt 28.06.2022 kokkuleppele on pooled selgelt kokku leppinud, et neil ei ole ühtegi nõuet teineteise vastu, sh. tulevikus tekkivaid.
4.Vastavalt TMS § 221 lg. 1 võib võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Võlgnik võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja leiab, et 28.06.2022 kokkulepe välistab kostja poolt nõude esitamise hagejale tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud kohtumääruse alusel. Algne võlgnevus oli nimetatud kohtumääruse alusel 150 000 eurot ja selle pidi tasuma Oilseeds Trade osaühing. Vastav äriühing on VV kontrolli all. Asjaolu, et VV otsustas Oilseeds OÜ poolt makse tegemise asemel omandada osa eeltoodud võlgnevusest nõude loovutamise teel eraisikuna, ei muuda poolte vahel 28.06.2022 sõlmitud kokkuleppe sisu, mille eesmärk oli lõpetada kõik poolte vahelised nõuded, s.h. võimalikud regressnõuded.
2 (12)
2-23-4678 Sisuliselt tegi VV SEB pangale 30 000 eurose makse käendajana ja pooled vormistasid nõude loovutamise lepingu, kuigi VV oleks vastava nõude omandanud ka seaduse alusel (VÕS § 152).
5.Lisaks juhib hageja tähelepanu, et tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud kompromissi kohtumääruse p IV on pooled selgelt ära jaganud ka kaaskäendajate vastutuse: „Kostjad FF, MM ja VV on omavahelises suhtes kokku leppinud, et MM vastutab käendatava kohustuse eest 50 % ulatuses ning FF ja VV kumbki 25 % ulatuses (eeltoodud kokkulepe ei kehti aktsiaseltsi SEB Pank suhtes).“ Käendajate algne vastutus kompromissi kohaselt oli 75 000 eurot, seega MM maksimaalne vastutus 25 % määras sai olla 18 750 eurot. Samas kui SEB Pangale jäi tasumata 30 000 eurot, siis 25 % vastast summast moodustab 7500 eurot. Seega ühelgi juhul ei saa VV esitada täitemenetluses nõuet MM vastu summas 30 000 eurot. Eeltoodust on ilmne VV selge pahatahtlikkus täiteasjas nr. 022/2023/997 alustamisel.
6.21.04.2023 seisukohas hageja tunnistas, et poolte vahel tekkis äritüli. Samas on kahetsusväärne, et kostja siiani peab hageja osas vimma ja tahab talle põhjustada ebameeldivusi. Pooled leppisid 28.06.2022 kokkuleppe läbirääkimistel selgesõnaliselt kokku, et nõuetest loobumine puudutab kogu poolte ühist äritegevust. E-mailides algselt VV soovis, et MM osaleks ka SEB igakuistes maksetes, kuid MM keeldus sellest, kuna üleantav vara (Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ osalused, vara müük Viljaekspert OÜ) pidi selle korvama ja VV aktsepteeris seda (Lisa 1- emailid 28.06.2022 kokkuleppe läbirääkimiste osas aprill-juuni2022).
7.Hageja leiab, et tegu on nö. juriidilise trikitamisega, et VV kui SEB ees kohustaud isik nõude tasumise asemel hoopis omandab nõude. Ka selles olukorras rakendub ikkagi poolte tahe, et ühtegi vastastikust nõuet enam esitada ei saa, s.h. pärast kokkuleppe sõlmimist tekkinud nõuet. Kokkuleppes on kirjas: Samuti kinnitavad pooled, et ei esita teineteise osas regressnõudeid olenemata asjaoludest mis võivad antud nõude tekkimisele viia tulevikus.” Vastastikustest nõuetest loobumine ja varade jagamine oligi 28.06.2022 kokkuleppe keskne mõte. VV sai kogu Vobla Vobla Fishing Tallinn OÜ varad, mis müüdi tema ettevõttele Viljaekspert OÜ (Lisa 2 – e-mail tehingu osas 20.06.2022, Lisad 3-4 arved müügilepingu alusel) ja Vobla Fishing osaühingute osalused koos varadega sümboolse müügihinnaga 625-1250 eurot/osa (Lisad 5-7 Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ osade müügilepingud). Täiteasja aluseks olevas tsiviilasjas nr x-xx-xxx põhines hageja SEB Pank nõue Vobla Fishing Estonia OÜ (tänane nimi Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ) poolt sõlmitud arvelduskrediidi lepingul, mida FF, MM ja VV eraisikutena käendasid. Seega see kohustus pärineb poolte ühisest äritegevusest. SEB Pangaga oli seotud lisaks teine tsiviilasi nr 2-19-6835. Selles kohtuasjas oli 16.10.2019 kompromissmääruse täitmise osas sõlmitud täiendav maksegraafik 08.09.2020 Oilseeds Trade OÜ ja SEB Pank vahel, kuna Oilseeds Trade OÜ ei täitnud tähtaegselt kompromissimääruse maksegraafikut ja SEB Pank pöördus juba kohtutäituri poole (Lisa 8).
8.Antud hagile rakendub TMS § 221 lg. 1. Tegu on avatud loeteluga, siia kuulub ka poolte nõuetest loobumise kokkulepe. 28.06.2022 kokkuleppe eesmärk oli kõik varasemad vaidlused lõpetada ja aumehelik oleks kostja poolt nõue tagasi võtta.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 12.04.2023 vastuse hagile, milles palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagi tugineb vääradele õiguslikele
3 (12)
2-23-4678 asjaoludele. Pooled ei ole mistahes kokkuleppega välistanud, et kostja saab omandada AS-i SEB Pank nõude hageja vastu ja selle hageja vastu maksma panna. Vastupidised hageja väited on väärad ja õiguslikult võimatud.
10.Hageja hagi tugineb väitele, et 28.06.2022 kokkulepe välistab kostja poolt sellise nõude maksma panemise, mille kostja omandas 11.01.2023 (hagiavalduse p 2.3.). See väide on prima facie väär, sest isik ei saa käsutada nõudeid, mida tal ei ole – pooled ei leppinud ega saanudki kokku leppida selles, et nende vahel ei teki ega saa tekkida tulevikus mistahes tsiviilõiguslikke suhteid. Kostja ei saanud 28.06.2022 loobuda nõuetest, mis talle tekkisid 11.01.2023, sest tal ei olnud neid sellel ajal. Selle valguses ei saa olla asjassepuutuv mistahes nõuetest 28.06.2022 seisuga loobumine. Samuti ei saa olla asjassepuutuv mistahes regressinõuete küsimus. Hageja omandas vaidlusaluse nõude AS-lt SEB Pank. AS-i SEB Pank nõue ei ole regressinõue VÕS § 69 lg 2 ja 28.06.2022 lepingu tähenduses ega muutunud selleks ka siis, kui kostja selle AS-lt SEB Pank 11.01.2023 omandas. Pooled ei näinud 28.06.2022 ette, et kostja omandab 11.01.2023 AS-lt SEB Pank tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud määrusest tuleneva nõuda, mistõttu ei ole ka võimalik, et poolte ühine tahe oleks olnud selle nõude kostjale ülemineku ja hagejalt sissenõudmise välistamine.
11.28.06.2022 leping ei saa välistada sundtäitmist, sest pooled ei välista sellega kostja põhivõlausaldaja nõude omandamist ja selle nõude maksma panemist. Pooled ei saanud ühelgi juhul leppida 28.06.2022 kokku AS-i SEB Pank õiguste sisus ega maksma panemise võimalustes, sest AS SEB Pank ei olnud kõnealuse lepingu osaline. AS SEB Pank ei loobunud mistahes nõuetest ega välistanud mistahes tulevikus tekkivate nõuete maksma panemist. Seega oli AS-il SEB Pank õigus enda vastavaid nõudeid käsutada, sh kostjale loovutada, mida AS SEB Pank 13.01.2023 ka tegi. Kostja astus võlausaldaja rolli 13.01.2023, mistõttu ei ole võimalik, et pooled oleks enne seda hetke kõnealuste õiguste sisu muutnud.
12.Oluline on märkida, et hageja viidatud 28.06.2022 leping näeb ette: „Leping puudutab äritegevust antud ettevõtetega ja seotud ettevõtetega.” Eelnevaga pidasid pooled silmas müüdavaid ettevõtteid (Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ). Sel puhul pole vaidlusalune nõue kõnealuste ettevõtetega ega nendega seotud ettevõtetega seotud. Vaidlusalune nõue kuulus AS-le SEB Pank ja kuulub nüüd kostjale kui füüsilisele isikule. Poolte 28.06.2022 leping ei seondu sundtäidetava nõudega ega saa olla alus selle sundtäitmise keelamiseks.
13.Isegi kui asuda seisukohale, et pooled oleksid saanud 28.06.2022 leppida kokku, et kostja ei saa hageja suhtes 13.01.2023 omandatud nõudeid esitada, ei järelduks sellest, et hageja saaks nõuda täitemenetluse lubamatuks tunnistamist. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige siis, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuigi see loetelu ei ole ammendav, puudub sel puhul hagejal alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, kuivõrd mistahes asjaolu ei ole mõjutanud seda võlasuhet, mille täitmiseks täitmisavaldus esitati. Hageja ei ole väitnud, et oleks AS-le SEB Pank tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud määrusega tekkinud nõude täitnud, selle ajatanud või tasaarvestanud. Mistahes kõnealust nõuet mõjutavaid kokkuleppeid vms tehinguid ei ole hageja ega kostja teinud ka peale 13.01.2023, mil kostja selle nõude omandas. Kõnealune nõue on jätkuvalt olemas. Hageja ei ole osundanud sellisele asjaolule TMS § 221 lg 1 tähenduses, mis saaks olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest hageja ei ole osundanud sellistele asjaoludele, mis ühelgi viisil suhestuks kostja 13.01.2023 omandatud nõudega ja selle sundtäitmise lubatavusega.
4 (12)
2-23-4678
14.Tähelepanuväärne on, et isegi kui vaidlusalust 13.01.2023 kostja omandatud nõuet saaks pidada regressinõudeks hageja ja kostja 28.06.2022 lepingu tähenduses (ei saa), siis ei kohalduks TMS § 221 lg 1. Pooled leppisid kokku, et „ei esita teineteise osas regressnõudeid olenemata asjaoludest mis võivad antud nõude tekkimisele viia tulevikus.“ Pooled ei leppinud kokku selles, et loobuvad tulevikus tekkivatest regressinõuetest (taaskord, ei ole võimalik käsutada nõuet, mida ei ole), vaid, et ei esita neid „teineteise osas“. Selliselt nt ei ole välistatud, et pooled kasutaksid regressinõudeid tasaarvestamisel aktiivnõuetena. Seega ei saaks kõnealune leping olla selliseks asjaoluks, mis saaks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks TMS § 221 lg 1 tähenduses - nõude sisu ei ole pooled kokkuleppega ühelgi juhul muutnud.
15.28.06.2022 leping ei saa mõjutada selle pooleks mitte oleva isiku õigusi ja seega ka kostja kui 28.06.2022 lepingu pooleks mitte oleva isiku õigusjärglase õigusi nende õiguste ulatuses. Hageja ja kostja regressinõuete sissenõudmist adresseeriv leping ei ole asjassepuutuv, kuivõrd vaidlusalune AS-lt SEB Pank omandatud nõue ei ole regressinõue ja kostja ei saanud sellest loobuda enne selle nõude temale üle minemist. Kostja märgib, et poolte ühine äritegevus lõppes 28.06.2022. Sellele eelnevalt olid hageja ja kostja ühiselt seotud erinevate projektidega. Vaidlusaluse nõude ei omandanud hageja SEB-lt 13.01.2023 hageja ja kosta ühise äritegevuse käigus ega sellega seonduvalt – tegemist AS-i SEB Pank nõudega, mis ei kuulunud eelnevalt kummalegi menetlusosalisele. AS-i SEB Pank ei saa pidada nn „ühise äritegevuse“ osapooleks, mistõttu ei saa pidada ka AS-le SEB Pank kuulunud nõuet seotuks nimetatud ühise äritegevusega.
16.Hageja 21.04.2023 lisast 1 ei nähtu hageja väidet, et kostja oleks nõustunud sellega, et kostja ei vastuta AS-i SEB Pank ees oma käendusest tulenevate kohustustega. Sellist nõusolekut ei oleks hageja kostja nimel AS-le SEB Pank andagi, võlgnike vaheline kokkulepe ei saa välistada nende solidaarvastutust võlausaldaja ees. Kostja väljendas 03.05.2022 e-kirjas soovi, et hageja tasuks oma osa käendatud nõudest ning järgnevates kirjades seda küsimust ei puudutatud. Millestki loobumist hageja 21.04.2023 menetlusdokumendi lisast 1 ei nähtu.
17.Hageja ja kostja võisid 28.06.2022 leppida kokku, et nad ei nõua üksteiselt võimalike regressinõudeid sisse, kuid pooltel ei olnud ega saanud olla ettekujutust, et selline omavaheline kokkulepe oleks kumbagi poolt vabastanud solidaarsest vastutusest AS-i SEB Panga ees. Pooled on aastatepikkuse kogemusega ettevõtjad, kes teavad, et solidaarvõlgnike kokkulepped omavaheliste sisesuhete osas ei mõjuta välissuhet võlausaldajaga, ning, et võlausaldaja võib enda nõude maksma panna selle solidaarvõlgniku vastu, kelle vastu soovib (VÕS § 65 lg 1). Seega oleks võinud AS SEB Pank kasvõi 29.06.2022 asuda enda nõudeid hageja vastu maksma panema ning hageja ei oleks saanud kostja vastu regressinõudeid tulenevalt 29.06.2022 lepingust esitada. Kostja omandas need AS-i SEB Pank nõuded.
18.Puudub põhjus arvata, et kostja oleks mingilgi moel võtnud kohustuse hoiduda hageja vastu AS-lt SEB Pank omandatud nõuete maksma panemiseks. Käsitlus, mille kohaselt peaks kostja võlausaldaja rollis hoiduma enda nõude maksma panemisest, kuivõrd hageja ja kostja solidaarvõlgnikena loobusid vastastikuselt regressinõuete sissenõudmisest, on alusetu. 28.06.2022 kokkuleppest ei nähtu, et kumbki osapool oleks saanud regressinõuete nõudmisest loobumise eest mingisuguse konkreetse vastusoorituse – tegemist oli kolmepoolse vastastikuse kokkuleppega solidaarvõlgnike vahel. Selle valguses ei saa asuda ka seisukohale, et see kokkulepe oleks sõlmitud kellegi konkreetse erilisi huvisid silmas pidades, sh hageja huvisid.
19.Hageja käsitlus, et kostja omandatud nõude maksma panemine on „juriidiline trikitamine“ (hageja 21.04.2023 menetlusdokumendi lk 2) on parimal juhul õiguslik
5 (12)
2-23-4678 soovmõtlemine, halvimal juhul pahauskne katse endiste äripartnerite kulul vabaneda AS-i SEB Pank ees võetud ja 14.09.2020 kohtumäärusega kinnitatud kohustustest (vt hagiavalduse lisa 1), viidates seejuures asjassepuutumatutele kokkulepetele. 28.06.2022 kokkulepe puutus hageja ja kostja vahel sellel hetkel esinevatesse võlasuhetesse, samuti võimalikesse regressinõuetesse, mitte kolmandate isikute nõuetesse. Kui pooltel oleks esinenud tahe välistada kõik ja mistahes üksteise suhtes tulevikus tekkivad nõuded, ei oleks nõuete esitamisest hoidumise kohustust kirjutatud sisse vaid regressinõuete asjus – omaette küsimus, kas selline kokkulepe sootuks oleks võimalik. Selle valguses on asjassepuutumatu hageja selgitus, et pooled soovisid vastastikest nõuetest loobuda ja varasid jagada.
20.Hageja selgitab enda 21.04.2023 menetlusdokumendi lk-l 2, et „Vastastikustest nõuetest loobumine ja varade jagamine oligi 28.06.2022 kokkuleppe keskne mõte. VV sai kogu Vobla Vobla Fishing Tallinn OÜ varad, mis müüdi tema ettevõttele Viljaekspert OÜ (Lisa 2 – e-mail tehingu osas 20.06.2022, Lisad 3-4 arved müügilepingu alusel) ja Vobla Fishing osaühingute osalused koos varadega sümboolse müügihinnaga 625-1250 eurot/osa (Lisad 5-7 - Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ osade müügilepingud).“ Nende väidete asjassepuutuvus on arusaamatu. See, kuidas Vobla Fishing Tallinn OÜ varad, selgitamata sisu ja asjassepuutuvusega arved ja osade müügihinnad peaksid käesoleva vaidlusega seonduma, hageja 21.04.2023 menetlusdokumendist selgesõnaliselt ei nähtu. Kui mingeid varasid müüdi, siis saadi nende eest ka vastav vastusooritus. Osade müügihinna „sümboolsus“ on subjektiivne hinnang, mida hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud vastava hinnangu alust, kuid sellest olulisemalt pole hageja selgitanud nende osade müügi asjassepuutuvust. Tõendamiskohustus kätkeb mh ka väitmiskohustust, kuid antud juhul ei nähtu, millist relevantset asjaolu hageja kõnealuste menetlusdokumentidega (arved, müügilepingud) soovib väita ja tõendada.
21.Hageja selgitab enda 21.04.2023 menetlusdokumendi lk-l 2: „SEB Pangaga oli seotud lisaks teine tsiviilasi nr 2-19-6835. Selles kohtuasjas oli 16.10.2019 kompromissmääruse täitmise osas on sõlmitud täiendav maksegraafik 08.09.2020 Oilseeds Trade OÜ ja SEB Pank vahel, kuna Oilseeds Trade OÜ ei täitnud tähtaegselt kompromissimääruse maksegraafikut ja SEB Pank pöördus juba kohtutäituri poole (Lisa 8).“ Niisamuti on selle asjaolu ja seega tõendi asjassepuutuvus mõistmatu. Kolmanda vaidlusega seotud kolmas kompromissileping ei puutu vaidlusalusesse nõudesse ja hageja ei ole selgitanud, kuidas peaks.
22.Käendajate sisesuhe ei mõjuta võlausaldaja nõuet solidaarvõlgnike vastu. Hageja enda tsiteeritud kohtumääruse osas lepitakse kokku, et see käendajate sisesuhe ei kehti SEB Panga suhtes. Seega ei saa see kehtida ka SEB Panga õigusjärglase ehk kostja suhtes võlausaldajana. Hageja arvutuskäigud ja selgitused on tervikuna arusaamatud. Tsiviilasja nr x-xx-xxx lahend (hagiavalduse lisa 1) näeb ette: „Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus osaühing, FF, MM ja VV tunnistavad võlgnevust täies ulatuses, st kostja Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus osaühing summas 150 000 eurot ja kostjad FF, MM ning VV solidaarselt käendust põhisummas 75 000 eurot ning kohustuvad tasuma võlgnevuse alles järgneval juhul ja tingimustel /.../Kostjad FF, MM ja VV on omavahelises suhtes kokku leppinud, et MM vastutab käendatava kohustuse eest 50 % ulatuses ning FF ja VV kumbki 25 % ulatuses (eeltoodud kokkulepe ei kehti aktsiaseltsi SEB Pank suhtes).“ Käendus oli summale 75 000 eurot solidaarselt, millest hageja vastutas asjaosaliste sisesuhtes 50% ulatuses, st 37 500 euro ulatuses. Ilmselt ajas hageja esindaja enda esindatava isiku kas kostja või FFi isikuga kompromissilepingu lugemisel segamini.
6 (12)
2-23-4678
23.Omaette mõistmatu on, kuidas jõudis hageja arusaamale, et temalt saaks nõuda vaid 25% nõude jäägist. Jättes kõrvale selle, et käendajate sisesuhe ei ole käesolevas hagimenetluses asjassepuutuv ja solidaarvõlgnik ei saa võlausaldajale sisesuhtest tulenevaid vastuväiteid esitada, siis ei oleks hageja vastuväited siiski mõistetavad. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks mistahes ulatuses enda käendusest tulenevaid kohustusi AS-i SEB Pank ees (ja hiljem kostja ees) täitnud – kostja ei ole seda teinud. Selle valguses jääb mõistmatuks, millisel alusel tuleks lugeda ka käendajate sisesuhtes hageja kohustus vähenenuks. Pooltel oli sisesuhte osas kokkulepe, mille kohaselt pidanuks hageja võlgnevusest tasuma 37 500 eurot. Olukorras, milles teised solidaarvõlgnikud on juba võlausaldajale käendatud kohustuses sellises ulatuses täitnud, et selle jääk on 30 000 eurot, siis on teised võlgnikud sisesuhte osas enda kohustused täitnud ja neil on hageja vastu kokku täiendav regressinõue 7500 euro ulatuses (olenevalt sellest, kui palju kumbki teine solidaarvõlgnik võlausaldajale tasus). Ühelgi juhul ei saaks hageja solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevad kohustused väheneda olukorras, milles ta ei ole põhikohustust ühegi euro ulatuses täitnudki.
24.Antud juhul on olukord lihtne: võlausaldajal on kostja kui solidaarvõlgniku suhtes nõue 30 000 eurot ja kostjal tuleb see täita. Selle kohustuse täitmise võimalikud solidaarvõlgnike sisesuhetega seotud tagajärjed pole siinkohal asjassepuutuvad. Sisesuhete asjassepuutuvus kostja omandatud nõude maksmapanemisel välistati selgesõnaliselt tsiviilasja nr x-xx-xxx kompromissis („eeltoodud kokkulepe ei kehti aktsiaseltsi SEB Pank suhtes“).
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 on sätestatud, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 2 on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4).
26.Kostja VV esitas 27.01.2023 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse hageja MM osas. Täitedokumendina on täitmisavalduses toodud Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxx (dtl 8-12). Kohtutäitur Elin Vilippus on koostanud 06.02.2023 täitmisteate hagejale MM, kus nõuab põhivõla 30 000 eurot ja täituri tasu tasumist (dtl 13-16). Tsiviilasjas nr x-xx-xxx oli hagejaks aktsiaselts SEB Pank. Täitmisavalduse lisana on kostja esitanud AS-ga SEB Pank 11.01.2023 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt VV omandas tsiviilasjas nr x-xx-xxx kohtumäärusega kinnitatud kompromissist tuleneva nõude summas 30 000 eurot (dtl 19-22).
27.Hageja on sõlminud 28.06.2022 kostja VV`iga ja FF`iga kokkuleppe seoses Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ müügiga. Nimetatud kokkuleppe osapooled kinnitasid, et „Peale antud müügitehingut ei oma osapooled ühtegi rahalist ega mitterahalist nõuet teineteise osas. Antud kokkulepe puudutab ka kõiki ettevõtteid millega osapooled on olnud seotud ja nendega tehtud omavahelisi tehinguid. Samuti ka kõiki omavahelisi tehinguid eraisikutena.“ Samuti kinnitasid pooled antud kokkuleppes, et ei esita
7 (12)
2-23-4678 teineteise osas regressnõudeid olenemata asjaoludest mis võivad antud nõude tekkimisele viia tulevikus ning et leping puudutab äritegevust antud ettevõtetega ja seotud ettevõtetega (dtl 18).
28.Hageja märgib, et 14.09.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxx puudutas samuti osapooli FF, MM ja VV, kes olid antud kohtuasjas ühiste äripartneritena Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ (registrikood 11580578) võlgnevuse käendajateks. Hageja arvates puudutas 28.06.2022 sõlmitud kokkulepe vastastikustest nõuetest loobumist ka tsiviilasja nr xxx-xxx raames. Hageja tugineb sellele, et 28.06.2022 on pooled selgelt kokku leppinud, et neil ei ole ühtegi nõuet teineteise vastu, sh. tulevikus tekkivaid. Hageja leiab, et 28.06.2022 kokkulepe välistab kostja poolt nõude esitamise hagejale tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud kohtumääruse alusel. Hageja arvates asjaolu, et kostja otsustas Oilseeds OÜ poolt makse tegemise asemel omandada osa eeltoodud võlgnevusest nõude loovutamise teel eraisikuna, ei muuda poolte vahel 28.06.2022 sõlmitud kokkuleppe sisu, mille eesmärk oli lõpetada kõik poolte vahelised nõuded, s.h. võimalikud regressnõuded. Hageja leiab, et sisuliselt tegi kostja SEB pangale 30 000 eurose makse käendajana ja pooled vormistasid nõude loovutamise lepingu, kuigi kostja oleks vastava nõude omandanud ka seaduse alusel (VÕS § 152).
29.Kohus on seisukohal, et 28.06.2022 kokkuleppest ei saa järeldada sundtäitmise lubamatust Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruse nr x-xx-xxx täitmise osas. Kohtu hinnangul ei muutnud 28.06.2022 hageja, kostja FF`i kokkuleppe seoses Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Viljandi OÜ ja Vobla Fishing Tartu OÜ müügiga osapoolte õigusi ja kohustusi tulenevalt Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr x-xx-xxx. 28.06.2022 kokkulepe ei saanud muuta Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr x-xxxxx tulenevate nõuete olemasolu ja kehtivust ainuüksi seetõttu, et tegemist oli AS SEB Pank nõuetega. SEB Pank ei olnud 28.06.2022 kokkuleppe osaline ning hageja ja kostja ei saanud omavahelise kokkuleppega muuta Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr x-xx-xxx tulenevaid AS SEB Pank nõudeid.
30.Kohus nõustub kostjaga, et 28.06.2022 kokkulepe ei saa välistada sundtäitmist, sest pooled ei välistanud sellega aktsiaseltsi SEB Pank kui põhivõlausaldaja nõude omandamist ja selle nõude maksma panemist. Pooled ei saanukski kokku leppida AS SEB Pank õiguste sisus ega maksma panemise võimalustes, sest AS SEB Pank ei olnud 28.06.2022 kokkuleppe osaline. Seega oli AS-il SEB Pank õigus enda vastavaid nõudeid käsutada, sh kostjale loovutada, mida AS SEB Pank 13.01.2023 ka tegi (dtl 19-22). Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxx sundtäitmise lubamatust ei saa järeldada asjaolust, et kostja omandas AS SEB Pank nõude eraisikuna. Hageja õiguslik positsioon ei muutu tulenevalt sellest, kes konkreetselt Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxx täitmisele pöörab. Hageja oli vabatahtlikult võtnud endale Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruse nr x-xx-xxx alusel solidaarse käenduskohustuse ja selle kohustuse täitmist kogu võlgnetava summa ulatuses oleks võinud hagejalt nõuda ka AS SEB Pank.
31.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 on sätestatud, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega ei olnud AS-l SEB Pank keelatud oma nõuet kostjale loovutada ja loovutuse kehtivus ning loovutatud nõude maksmapanek ei sõltu hageja nõusolekust.
32.Hageja leiab, et sisuliselt tegi kostja SEB pangale 30 000 eurose makse käendajana ja pooled vormistasid nõude loovutamise lepingu, kuigi kostja oleks vastava nõude omandanud ka seaduse alusel (VÕS § 152). Ka nimetatud hageja väide kinnitab, et pooled ei saanud
8 (12)
2-23-4678 28.06.2022 kokkuleppes välistada AS SEB Pank nõuete makspanekut, sest kostja oleks vastavad nõuded omandanud ka seaduse alusel. VÕS § 173 lg 1 on sätestatud, et kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta.
33.Hageja väitel leppisid pooled 28.06.2022 kokkuleppe läbirääkimistel kokku, et nõuetest loobumine puudutab kogu poolte ühist äritegevust ning kostja olevat e-kirjades aktsepteerinud seda, et hageja ei osale AS SEB Pank igakuistes maksetes. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest (dtl 72-74) ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks võtnud endale kohustuse hoiduda hageja vastu AS-lt SEB Pank omandatud nõuete maksma panemisest või et pooled oleksid soovinud välistada hageja käenduskohustusest tuleneva vastutuse AS-i SEB Pank ees. Asjakohatu on hageja väide, et poolte tahe olevat olnud selline, et pärast 28.06.2022 kokkulepet ei saa esitada ühtegi pärast antud kokkuleppe sõlmimist tekkinud nõuet. Nagu kohus eelnevalt märkis, oli hageja vabatahtlikult võtnud endale Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruse nr x-xx-xxx alusel solidaarse käenduskohustuse ning asjaolu, et AS SEB Pank nõude omandas hilisemalt kostja, ei muutnud antud nõuet hageja suhtes uueks nõudeks.
34.Käesolevas vaidluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle ei oma tähtsust hageja väide, et vastastikustest nõuetest loobumine ja varade jagamine oligi 28.06.2022 kokkuleppe keskne mõte. Hageja poolt varade jagamise kohta esitatud tõendid, samuti 08.09.2020 maksegraafik Oilseeds Trade OÜ ja SEB Pank vahel (dtl 75-160) ei kinnita hageja väiteid selle kohta, et vaidlusalune sundtäitmine võiks olla lubamatu. Nimetatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis kõrvaldaks Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruse nr x-xx-xxx kui täitedokumendi täidetavuse. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15).
35.Sõltumata eeltoodust on aga asjakohane hageja viide, et täitedokumendis ehk Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr x-xx-xxx on pooled selgelt ära jaganud ka kaaskäendajate vastutuse. Kohtu poolt kinnitatud kompromissis (dtl 9) on kokku lepitud, et „Kostjad FF, MM ja VV on omavahelises suhtes kokku leppinud, et MM vastutab käendatava kohustuse eest 50 % ulatuses ning FF ja VV kumbki 25 % ulatuses (eeltoodud kokkulepe ei kehti aktsiaseltsi SEB Pank suhtes).“
36.AS SEB Pank ja kostja VV vahelisest 11.01.2013 nõude loovutamise lepingust nähtub, et kostjale loovutati AS SEB Pank rahaline nõue võlgnike Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ, FF, MM, VV vastu summas 30 000 eurot, mis tuleneb 14.09.2020 Harju Maakohtu kohtumäärusega kinnitatud kompromissist nr x-xx-xxx, millega võlgnikud võlgnesid AS-le SEB Pank 150 000 eurot. Nõude loovutamise lepingu p-s 2.1.1. kinnitas AS SEB Pank, et nõude täitmiseks on eelnevalt tasutud kolmandate isikute poolt AS-le SEB Pank 120 000 eurot (dtl 19). Kohus loeb nõude loovutamise lepingu ning 06.02.2023 täitmisteate (dtl 13-16) alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja poolt Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruses nr x-xx-xxx antud käenduskohustuste täitmine saab puudutada üksnes summat 30 000 eurot.
37.Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks mistahes ulatuses enda käendusest tulenevaid kohustusi AS-i SEB Pank ees (ja hiljem kostja ees) täitnud. Hageja selgitas 30.05.2023 kohtuistungil, et olukorras, kus käendajate algne solidaarvastutus kokku AS SEB Pank ees oli 75 000 eurot, tasusid 30 000 euro suurust võlga ületava osa varasemalt poolte enda ettevõtted, kus poolte osalus oli võrdne (dtl 199). See hageja selgitus on
9 (12)
2-23-4678 kooskõlas ka AS SEB Pank poolt nõude loovutamise lepingus antud kinnitusega, et „nõude täitmiseks on eelnevalt tasutud kolmandate isikute poolt AS-le SEB Pank 120 000 eurot“ (dtl 19). Kostja poolt kohtuistungil esitatud väide, et „Teised solidaarvõlgnikud on tasunud nii palju, et alles jääb 30 000 (põhinõude jääk)“ on täielikult paljasõnaline. Kostja kinnitas kohtuistungil ka ise, et „Meil ei ole dokumenti, kes solidaarvõlgnikest tasus“ (dtl 199). Teisalt on kostja väide 30 000 eurot ületava käenduskohustuse tasumisest teiste solidaarvõlgnike poolt (kelle all kostja peab silmas teisi käendajaid) vastuolus AS SEB Pank poolt nõude loovutamise lepingus antud kinnitusega, et 30 000 eurot ületavas osas on panga nõue täidetud kolmandate isikute poolt (seega mitte võlgnike poolt).
38.Kokkuvõttes loeb kohus eelviidatud tõendite alusel tuvastatuks, et Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxx saab olla käendajate vastu täidetav üksnes 30 000 euro ulatuses. Asjas puuduvad tõendid, et ükski käendajatest oleks 30 000 eurot ületavas osas oma käenduskohustust täitnud. Seega täitedokumendi ehk Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruse tsiviilasjas nr x-xx-xxx kohaselt saab hageja, kostja ja FF omavahelises sisesuhtes hageja vastutuse maksimaalseks suuruseks olla 50% reaalse käenduskohustuse suurusest ehk 15 000 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et poolte sisesuhtes kokkulepitud vastutuse proportsiooni tuleks arvestada summast 75 000 eurot sõltumata asjaolust, et tegelik laenujääk ja käenduskohustus puudutab üksnes summat 30 000 eurot. Selline loogika (kus kostja arvates hageja käenduskohustusest tuleneva vastutuse suuruseks on 37 500 eurot vaatamata asjaolule, et tegelik nõue solidaarvõlgnike vastu on kokku summas 30 000 eurot) moonutaks täielikult käendajate vahel Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr x-xx-xxx kokku lepitud proportsionaalse vastutuse sisu ja muudaks vastutuse jagamise sisuliselt mõttetuks. Samuti nähtub Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr x-xx-xxx poolte kompromissi loogikast, et käendajate vastutus summas 75 000 eurot ei olnud kohene ja tingimusteta vastutus, vaid pooled olid kokku leppinud käendatava kohustuse vähenemises sõltuvalt kohustuste jooksvast täitmisest (dtl 9). Käendajate vastutuse rahalisest maksimumsummast ei saa tuletada käendajate tegelikku rahalist vastutust, vaid käendaja tegelik vastutus (ning vastavalt sellele ka omavahelises sisesuhtes vastutuse jagunemine) saab põhineda üksnes reaalselt eksisteerivale võlgnevusele.
39.Iseenesest õige on kostja väide, et Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr x-xx-xxx on kinnitatud, et käendajate omavaheline kokkulepe sisesuhtes vastutuse jagamise kohta (mille kohaselt saab hageja vastutuse maksimaalseks suuruseks olla 50% reaalse käenduskohustuse suurusest ehk 15 000 eurot) ei kehtinud AS SEB Pank suhtes. Seega ei ole AS SEB Pank nõude maksmapanemisel iseenesest välistatud, et nõude täitmist võib nõuda täies ulatuses ka ühelt solidaarvõlgnikult sõltumata käendajate omavahelisest kokkuleppest vastutuse jagunemise kohta. Siiski ei ole võimalik antud juhul mööda vaadata sellest, et AS-lt SEB Pank omandatud nõuet hageja vastu paneb maksma just kostja, kes oli hagejaga täitedokumendis kokku leppinud, et hageja vastutab käendatava kohustuse eest üksnes 50% ulatuses. Kohus leiab, et sellises olukorras oleks kostja algatusel hageja suhtes sundtäitmise läbiviimine nii, et hageja vastutab käendatava kohustuse eest vastuolus poolte omavahelise kokkuleppega hoopis 100% ulatuses, vastuolus hea usu põhimõttega.
40.VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 on sätestatud, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 on sätestatud, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks
10 (12)
2-23-4678 on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohtu 16.11.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-8673 p-s 15 on selgitatud, et „VÕS § 6 lg-t 2 saab kohaldada juhul, kui kohtuasjas kohalduvad sätted ei võimalda konkreetsel juhul lahendada vaidlust selliselt, et lahendus oleks kooskõlas hea usu põhimõttega.“ Riigikohtu 22.12.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-331 p-s p 13.1. aga märgitakse, et „TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises.“
41.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu poleks käendajate sisesuhe (millest tulenevalt saab hageja vastutuse maksimaalseks suuruseks olla 50% reaalse käenduskohustuse suurusest ehk 15 000 eurot) käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Kohus leiab, et kostja käitumine (kus ühelt poolt on kostja kaaskäendajana hagejaga Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruses nr x-xx-xxx kokku leppinud kaaskäendajate vastutuse jagamises ja selles, et hageja vastutab käendatava kohustuse eest üksnes 50 % ulatuses; kuid teiselt poolt nõuab kostja hagejalt sama Harju Maakohtu 14.09.2020 kohtumääruse nr x-xx-xxx alusel täitemenetluses n-ö võlausaldaja rollis esinedes käenduse eest vastutamist 100% ulatuses) on vastuoluline ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
42.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostja 27.01.2023 täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/997 on lubamatu hagejalt 15 000 euro nõudmise osas. TMS § 221 lg 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused ei ole seaduses sätestatud ammendava loeteluna ja mh on Riigikohus nt 19.12.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-1331650 pidanud võimalikuks seda, et hageja saab sundtäitmise vältimiseks oma nõude kostja nõudega tasaarvestada. Sisuliselt analoogne olukord on ka käesolevas tsiviilasjas, kus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel saaks hageja vastutuse maksimaalseks suuruseks olla 50% reaalse käenduskohustuse suurusest ehk 15 000 eurot. Kui kohus jätaks hageja sellekohase vastuväite arvestamata ja lubaks kostjal täitemenetlust läbi viia 30 000 euro ulatuses, oleks tegemist ilmselgelt ebaõiglase ja menetlusökonoomiaga vastuolus oleva lahendusega.
43.Juhul, kui kostja realiseeriks täitemenetluse kaudu poolte kokkuleppega vastuolus oleva nõudeõiguse hageja vastu summas 30 000 eurot, tähendaks see tõenäoliselt uue kohtumenetluse teket, sest hageja saaks sellisel juhul omakorda kaaskäendajatelt, sh kostjalt, tagasi nõuda nende poolt vastavalt sisesuhtele tasumisele kuuluvaid summasid. Ka kostja on käesolevas menetluses kinnitanud, et pooltel ei olnud ettekujutust, et poolte 28.06.2022 kokkulepe oleks kumbagi poolt vabastanud solidaarsest vastutusest AS-i SEB Panga ees. Samuti leiab kostja, et pooled ei leppinud kokku selles, et loobuvad tulevikus tekkivatest regressinõuetest ning mh ei ole välistatud, et pooled kasutaksid regressinõudeid tasaarvestamisel aktiivnõuetena. Seega ka kostja seisukohtadest ilmneb, et kui kohus ei rahuldaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt käesolevas menetluses, siis oleks hagejal õigus käendajate omavahelistest kokkulepetest tulenevad nõuded esitada kostja vastu uues kohtumenetluses tulevikus. Sisult sama asja lahendamine mitmes erinevas kohtumenetluses oleks aga ilmselgelt nii osapooli kui ka kohtusüsteemi põhjendamatult koormav.
44.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus tunnistab VV 27.01.2023 täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/997 lubamatuks 15 000 euro nõudmise osas. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata, st kostjal on õigus hageja suhtes sundtäitmist läbi viia mitte 30 000 euro ulatuses, vaid 15 000 euro ulatuses. Hagi on võimalik
11 (12)
2-23-4678 rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt (vt nt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-2-1-190-13, p 16). Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada.
45.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist viisil, et sisuliselt kuulus rahuldamisele 50% hageja nõudest, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohus määrab kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
46.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse oma 28.03.2023 määrusega. Hagi tagamiseks peatas kohus kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 022/2023/997 kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-4678 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2023 määruse nr 2-22-5892 p-s 12 on analoogses olukorras märgitud, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tõttu ei ole täitemenetluse peatamine enam vajalik. Ringkonnakohus selgitas, et „Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 järgi kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Siinsel juhul rahuldas maakohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja jättis kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamise) lahendi täitmise tagamiseks jõusse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tõttu hagi tagamise abinõu tühistada, et kohtutäitur saaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 2 alusel täitemenetluse uuendada ning TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada.“ Kohus leiab, et eeltoodud põhimõtted kohalduvad ka sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise korral. Arvestades eeltoodut tühistab kohus Harju Maakohtu 28.03.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4678 kohaldatud hagi tagamise abinõu, eesmärgil, et kohtutäitur saaks TMS § 47 lg 2 alusel täitemenetluse uuendada ning TMS § 48 lg 1 p 4 alusel osaliselt lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.