4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 25.06.2021 määrusega kuulutati välja Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Tiia Kalaus. Tartu Maakohtu 26.01.2022 kohtumäärusega (jõust. 12.02.2022) lõpetati MxxxxxxxKxxxxxxxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Vangistuses viibides kehtis MxxxxxxxKxxxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasus usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Riigi Tugiteenuste Keskusel teha üks kord aastas, iga aasta 10.jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. Kuni Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxx viibis vangistuses, tuli võlgnikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta 1. veebruaril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuli esitada 01.02.2023. Pärast Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx vangistusest vabanemist tuli võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga aasta 1. veebruaril ja 1. augustil kohtule aruanne, mis pidi sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Võlgnik kohustus tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 20. novembril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2023. Võlgnik edastas kohtule Riigi Tugiteenuste Keskuse maksekorraldused teostatud väljamaksete kohta. Võlgnik vabanes vanglast 13.10.2023, mil möödus karistuse kandmise tähtaeg.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2024. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 27.02.2024 meeldetuletuse postiaadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxlinn, kiri toimetati kätte 01.03.2024 edasiandmiseks, vastuvõtjaks oli võlgniku poeg. Kohus andis võlgnikule aruande esitamiseks täiendava tähtaja 14 päeva kirja kättetoimetamisest alates, so 15.03.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis 15.04.2024 korduva meeldetuletuse samale aadressile, kuid kiri tagastati, sest isik ei viibinud kohal.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 17.06.2024. Kohtukutse edastati korduvalt e-posti aadressidele ja . Viimasele tuli automaatne vastus, et kohaletoimetamine nurjus. 14.06.2024 toimetati kohtukutse võlgnikule kätte telefoni teel numbril +372 xxxxxxxx, selgitades menetluse käiku ja kohustust ilmuda istungile kui on soov menetlust jätkata. Võlgnik ütles, et tal ei ole võimalik istungile tulla. Istungile võlgnik ei ilmunud.
5.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 26.01.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.02.2023. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kaks aruannet – tähtaegadega 01.02.2023 ja 01.02.2024. Võlgnik on 20.01.2023 edastanud kohtule vaid Riigi Tugiteenuste Keskuse maksekorraldused teostatud väljamaksete kohta. Võlgniku poeg on edasiandmise kohustusega võtnud 01.03.2024 vastu kohtu saadetud meeldetuletuse koos aruande koostamise selgitustega aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx linn. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
11.Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Määruse koostamise hetkeks ei ole võlgnik pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Samuti ei ilmunud võlgnik 17.06.2024 kohtuistungile. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
13.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
15.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Mxxxxxx Kxxxxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb MxxxxxxxKxxxxxxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.