1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi L.T. vastu osaliselt.
2.Välja mõista L.T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks L.T. ja ESTO AS vahel 11.06.2022 tähtajatust krediidiliini lepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev põhivõlgnevus 1110,10 eurot ning viivis 100 eurot, s.o kokku 1210,10 eurot.
3.Jätta rahuldamata põhivõlgnevus summas 402,60 euro ulatuses, intressinõue 415,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 384,71 euro ulatuses, sissenõudmiskulude 35 euro hüvitamise nõue ja meeldetuletuskirja tasu 10 euro nõue.
4.Jätta hageja menetluskulud 49,24% ulatuses kostja L.T. kanda ja kostja menetluskulud 50,76% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.
Tsiviilasi nr 2-24-106399
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 172,34 eurot ning mõista nimetatud summa L.T.lt OK Incure OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.OK Incure OÜ esitas 13.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2472,29 euro saamiseks. Kohus tegi 14.02.2024 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxxxxxxxxxx. Makseettepaneku kättesaamist ei ole võlgnik kohtule kinnitanud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 21.02.2024. Võlgnik L.T. esitas 21.02.2024 nõudele vastuväite. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus kohustas hagejat 29.02.2024 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu.
3.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 12.04.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1512,70 euro, intressi 415,10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 484,71 euro, meeldetuletuskirja tasu 10 euro ja võla sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduses kohaselt sõlmiti kostja ja ESTO AS vahel 11.06.2022 tähtajatu krediidiliini leping nr xxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 2000 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt vahetult enne 1. jaanuarit ja 1. juulit oma veebilehel avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir). Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt kliendilepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning päevamääraks 1/365 viivise määrast aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja 0,11% päevas, seega ka viivisemäär on 39,9% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse määr on 50.63% aastas. Kostja on perioodil 11.06.2022 - 17.07.2023 saanud krediiti kokku summas 2106,57 eurot, millest on 2 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-106399 maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 0.9% ülekande summast, see tähendab 7,16 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 996,47 eurot, millest on arvestatud põhiosa 593,87 eurot, intressi katteks 291,88 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 90 eurot, meeldetuletustasu 20 eurot, ülekande tasu 0,72 eurot. Kuna kostja makseid tähtaegselt ei tasunud, ütles ESTO AS lepingu üles 17.07.2023 ning loovutas oma nõuded hagejale 08.08.2023.
4.Kohus kohustas hagejat 19.04.2024 kohtunõudega selgitama põhinõude kujunemist ning meeldetuletustasu nõuet. Hageja esitas selgitused 13.05.2024.
5.14.05.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 14.05.2024 määruse kostjale kätte e-posti teel 23.05.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 06.06.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
6.Kohus kohustas hagejat 10.06.2024 esitama kas kostja konto väljavõte või oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus.
7.Hageja esitas 13.06.2024 vastuse, milles selgitab, et hagiavalduse lisa 9 on arvelduskonto analüüs, mis sisaldab ka kostja arvelduskonto kandeid. Arvelduskonto väljavõte on koostatud OÜ Krediidiregister teenusepakkuja AccountScoring (edaspidi ka teenuse pakkuja) (https://accountscoring.com/) teenuse vahendusel, kasutades kostja poolt võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Kuupäev 08.04.2024 tähistab krediidiandja süsteemist dokumendi väljastamise kuupäeva, mitte krediidivõimelisuse hindamise aega. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega 3 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-106399 viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 11.06.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 2000 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
12.VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavalduse p-di 1.6 kohaselt kostjat hoiatati 30.06.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxxxxxxxxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.07.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati jaanuaris 2023, siis oli kostja alates veebruarist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme (15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023, 15.04.2024, 15.05.2023, 15.06.2023) osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 17.07.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxxxxxxxxxx ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kohus loeb 14.07.2023 edastatud ekirjaga tõendatuks, et laenuandja edastas kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks ja lepingu ülesütlemiseks e-postile xxxxxxxxxxx, mida kostja kasutab ka käesolevas menetluses. Seega on leping nr xxxxxxxxxxx kehtivalt üles öeldud.
13.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub, et kostjale edastati 08.08.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Kostjale e-postiga edastatud teatest nähtub, et nõue on loovutatud 08.08.2023.
14.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 11.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. xxxxxxxxxxx sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli krediidiliini lepingu nr xxxxxxxxxxx intressimäär 39,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 50,63% aastas. Seega ei ole 4 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-106399 tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
15.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et ESTO AS on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4031 4 lgdest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Vastavalt VÕS § 4031 4 lg-le 2 omandas Krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §- le 403 prim 4 lg-le 3 avalikest andmebaasidest, mh Ekrediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg- le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus. Kostja arvelduskonto XXXXXXXXXXX perioodi 01.02.2022 - 09.06.2022 alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekutena viimaste kuude keskmise sissetuleku 1429,21 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 350 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 100 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Vastavalt eeltoodule leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline. Hageja selgitas 13.06.2024 vastuses tulenevalt kohtu 10.06.2024 päringule hagi lisas nr 9 toodud andmeid. Hageja selgitab, et hagiavalduse lisa 9 on arvelduskonto analüüs, mis sisaldab ka kostja arvelduskonto kandeid. Arvelduskonto väljavõte on koostatud OÜ Krediidiregister teenusepakkuja Accountscoring (edaspidi ka teenuse pakkuja) (https://accountscoring.com/) teenuse vahendusel, kasutades Kostja poolt võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Antud juhul on hagimenetluses konto väljavõtte tõendina esitatud AccountScoring teenusepakkuja poolt kostja arvelduskonto analüüsiks kogutud arvelduskonto ajaloo andmed. Kuupäev 08.04.2024 tähistab krediidiandja süsteemist dokumendi väljastamise kuupäeva, mitte krediidivõimelisuse hindamise aega. Kohus juhtis 10.06.2024 hageja tähelepanu hagi lisale nr 11, millest ei nähtu kelle osas vastav väljavõte on tehtud. Hageja selgitab oma 13.06.2024 vastuses, et hagile lisatud lisa 11 näol on tegemist krediidiandja krediiditoimikust teostatud väljavõttega, Maksehäireregistrisse ja Taust.ee registrisse teostatud päringutest. Päringud teostatakse automatiseeritult süsteemi vahendusel. Tegemist on originaalsete tõenditega päringute teostamise ja vastuste kohta ning teistsugusel kujul ei ole võimalik süsteemist tõendeid väljastada. Kohus selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud inimloetaval kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Käesoleval juhul ei ole võimalik kohtul tuvastada, kas hagi lisas nr 11 esitatu on väljavõte kostja kohta või mitte. Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja hagile lisatud lisast nr 9 nähtub, et kostja sissetulekuks on palk ca 1200 eurot ning et kostjal on igakuiselt kohustusi erinevate krediidiandjate ees enne lepingu sõlmimist (perioodil 01.02.2022 kuni 31.05.2022) üle 500 euro kuus. Sh nähtub hageja esitatud tõendist, et kostja on mais 2022 suurendanud enda kohustusi, võttes veel ühe laenu (500 eurot). Tehingute tabelist nähtub, et hagejal ei jää peale igapäevaseid kulusid ja laenukohustuste tasumist oma sissetulekutest 5 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-106399 vahendeid täiendavate kohustuste tasumiseks. Kohtu hinnangul ei saa kostja majapidamiskuludeks (majandamiskulude mõiste hõlmab kindlasti vähemalt eluasemekulusid, toidukulu, transpordi ja sidekulusid), tulenevalt arvelduskonto andmetest, olla kuidagi 100 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei piisa ainult AccountScoringu analüüsitulemuste analüüsist, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Vähemalt ei saa kindlasti pidada piisavaks nimetatud andmestiku puhul kostja sissetuleku tuvastamiseks. Krediidiandja oleks pidanud kostja sissetuleku tuvastamiseks kontrollima ka pensioniregistri või EMTA-st tulenevaid andmeid ning hindama kas nimetatud andmed langevad kokku AccountScoringu analüüsiga. Hageja ei ole kohtule kostja konto väljavõtet esitanud, et kohus saaks kontrollida, kas hagi lisas nr 9 tabel „Tehingud“ vastab tegelikele andmetele. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Kostja tehingute tabeliga tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Kostja oli krediidilimiidi taotlemisele ja krediidi saamisele vahetult eelnenud perioodil võtnud finantskohustuse (IPF Digital Estonia on kandnud kostja kontole 30.05.2022 500 eurot). Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kostja kontoväljavõtet analüüsides, oleks krediidiandjal pidanud tekkima kahtlus kostja laenukäitumises, kui ta enne krediidiandja poole pöördumist oli võtnud laenu(e). Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks tagasimaksed uuesti määranud. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab 6 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-106399 järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Kohus saatis 10.06.2024 hagejale kohtunõude, milles palus esitada kas kostja konto väljavõte või VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus juhuks, kui kohus asub menetluses seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega ESTO AS maksete ümberarvestust teinud.
17.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja hagi p-st 3.1 nähtub, et kostja kasutas krediiti kokku 2106,57 eurot. Hagi p-di 1.5 kohaselt on kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 996,47 eurot. Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa põhivõla katteks. Kuna kostja on kasutanud krediiti kokku 2106,57 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 996,47 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1110,10 eurot.
18.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ ESTO AS ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kuivõrd VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%, siis puudub alus intressinõude osas hagi rahuldamiseks.
19.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest, so 18.07.2023 kuni hagi esitamiseni 12.04.2024 intressiga võrdses määras, so 39,90% aastas. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ning viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa. 7 (9)
Tsiviilasi nr 2-24-106399 Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud põhivõlgnevuse 1110,10 euro osas perioodi 18.07.2024 kuni 12.04.2024 eest summas 100 eurot (8% aastas, VÕS § 113 lg 1).
20.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid. Seega jätab kohus hageja nõuded meeldetuletuskirja tasu 10 ja võla sissenõudmiskulude 35 euro osas rahuldamata.
21.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1110,10 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 100 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 402,60 euro ulatuses, intressinõude 415,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 384,71 euro ulatuses, sissenõudmiskulude 35 euro hüvitamise nõude ja meeldetuletuskirja tasu 10 euro nõude.
22.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
23.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
24.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 2457,51 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1210,10 eurot ehk 49,24%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 49,24% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50,76% ulatuses hageja kanda.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seega on menetluskulu põhjendatud. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 172,34 eurot (49,24% 350-st).
26.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
27.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
28.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.