Aktiva Finance Group OÜ hagi V D vastu põhivõla 1071,93 euro, viivise 346,77 euro ja alates 30.05.2023 viivise saamiseks määras 0,065% päevas
Tsiviilasja hind
1622,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja Sigrid Rahkema Kostja: V D (xxx)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V D vastu põhivõla 1071,93 euro, viivise 346,77 euro ja alates 30.05.2023 viivise saamiseks määras 0,065% päevas.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Märkida, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1377,28 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 11.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.29.05.2023 esitas hageja hagi, mida ta 09.06.2023 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 1071,93 eurot, viivise 346,77 eurot ja alates 30.05.2023 viivise määras 0,065% päevas.
3.Hagi kohaselt sõlmis kostja B F OÜ-a 15.09.2021 võlatunnistuse ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe, millega tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1038,93 eurot, millest on põhisumma 859,09 eurot, viivis 90,07 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, intress 49,77 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 33 eurot. Kostja ei ole võla katteks makseid teinud. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 859,09 eurot alates võlatunnistuse sõlmimisele järgnevast päevast s.o 16.09.2021 kuni hagi esitamiseni 29.05.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o. 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 346,77 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 30.05.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065% päevas.
4.B F OÜ loovutas 30.11.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.29.02.2024 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et enne võlatunnistuse nr xxx sõlmimist oli kostja ja B F OÜ vahel sõlmitud refinantseerimisleping nr. xxx. B F OÜ saatis kostjale 25.05.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles B F OÜ lepingu üles 09.06.2021. Kostjal on võlgnevus lepingu alusel alates 6. osamaksest, s.o 25.03.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 8. osamakseni, s.o 24.05.2021. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
6.Lepingu nr. xxx puhul on arvutamise eelduseks võetud laenusumma 700 eurot, osamaksete arv 24, intressi protsent 12,90% aastas, lepingutasu 35 eurot. Krediidi kulukuse määr on 19,99% aastas.
7.Lepingu nr. xxx puhul on arvutamise eelduseks võetud laenusumma 796,49 eurot, osamaksete arv 60, intressi protsent 44,60% aastas, lepingutasu 45,08 eurot. Krediidi kulukuse määr on 56,41% aastas.
8.Lepingu nr. xxx puhul on arvutamise eelduseks võetud laenusumma 825,68 eurot, osamaksete arv 60, intressi protsent 21,40% aastas, lepingutasu 39,32 eurot. Krediidi kulukuse määr on 25,00% aastas.
9.Lepingu nr. xxx puhul hinnati kostja 4 kuu kontoväljavõtet. Kostja märkis sissetulekuna 1200 eurot ja igakuiste finantskohustustena 300 eurot, muude kohustustena 100 eurot, elukoht vanemate juures. Lisaks kontrolliti avalikke andmebaase. Lepingu nr. xxx puhul hinnati kostja 4 kuu kontoväljavõtet ja kontrolliti avalikke andmebaase. Lepingu nr. xxx puhul laenu ei väljastatud, vaid refinantseeriti eelmine laen.
10.30.04.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja, et esimene leping on 17.12.2019 sõlmitud leping nr xxx, mille laenusumma oli 700 eurot ja mis sisaldas endas üksnes väljamakset samas summas, st 700 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule nr. xxx kogusummas 83,41 eurot. Teine leping oli 02.02.2020 sõlmitud refinantseerimisleping nr xxx, mille laenusumma oli 796,49 eurot, mis koosnes väljamaksest summas 73,00 eurot, lepingu nr xxx põhiosa jäägist 674,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressidest summas 4,12 eurot ning lepingutasust 45,08 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule nr. xxx kogusummas 185,70 eurot. Kolmas leping oli 26.09.2020 sõlmitud väljamakseta refinantseerimise leping nr xxx, mille laenusumma oli 825,68 eurot, mis koosnes lepingu nr xxx põhiosa jäägist 776,36 eurot, refinantseeritud laenu tasumata teenusarved 10 eurot, lepingu muutmise tasust 39,32 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule nr. xxx kogusummas 128,73 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud, kuid kostja ei ole hagivastust esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused
12.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Algses hagis tugines hageja nõude alusena kostja ja B F OÜ vahel 15.09.2021 sõlmitud võlatunnistusele ja maksekokkuleppele, mille kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 1038,93 eurot, millest on põhisumma 859,09 eurot, viivis 90,07 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, intress 49,77 eurot. Nimetatule lisandub ühekordne lepingutasu summas 33 eurot. Kostja ei ole võla katteks makseid teinud. Hageja leidis, et võlakokkulepe on konstitutiivne võlatunnistus.
14.31.05.2023 selgitas kohus, et kui hageja leiab, et tema nõude aluseks on võlatunnistus, siis võib see olla tüüptingimusena tühine, kui sellega on krediidiandja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhtele, mis algselt tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus osundas VÕS § 421 teises lauses sätestatule, mille kohaselt tarbijakrediidilepingu sätteid kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastusega. Samuti selgitas kohus hagejale, et kohtul on asja lahendamisel omal algatusel vaja kontrollida, kas laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Kohus kohustas hagejat välja tooma laenulepingu puhul asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada.
15.Kohus selgitas 19.02.2024 hagejale, et Tallinna Ringkonnakohus on analoogses vaidluses teinud 15.12.2023 otsuse (tsiviilasi 2-22-150688). Ringkonnakohus ei järginud selles asjas varasema kohtupraktika seisukohta, et tarbija antud deklaratiivne võlatunnistus pöörab tõendamiskoormise tema kahjuks ringi ka juhul, kui esialgne võlasuhe vastab tarbijakrediidi tunnustele (vrd nt TlnRnKo, 04.08.2023, 2-20-19126, p 17.3) või vähemalt tõendab sama dokument esialgset (refinantseeritud) kohustust (samas p 17.4). Kirjeldatud varasem seisukoht ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel piisavalt kooskõlas VÕS 22. ptk 2. jao sätete eesmärgi ja mõttega. Nimelt saab krediidiandja (või temalt loovutuse teel nõude omandaja) tarbija teadmatust kasutades hõlpsasti sõlmida võlakokkuleppe sisuga sarnastel tingimustel lepingu (võlatunnistuse) ja sel viisil vältida tarbijakrediidi puhul ette nähtud kaitsenormide tõhusust. Hagejal tuli maakohtule teatada, kas ta jääb oma seisukoha juurde ja käsitleb võlakokkulepet konstitutiivse võlatunnistusena ega soovi esile tuua ja tõendada asjaolusid, mis kajastavad võlakokkuleppes. Kohus hoiatas, et kui hageja ei too esile ega tõenda kostja kui tarbijaga lepingu sõlmimise ja esialgse võlasuhte kujundamise asjaolusid, võib jääda hagi tervenisti rahuldamata.
16.Hageja selgitas 29.02.2024, et enne võlatunnistuse nr xxx sõlmimist oli kostjal sõlmitud refinantseerimisleping xxx. Hageja esitas 17.12.2019, 02.02.2020, 26.09.2020 kuupäevadega lepingud.
17.15.04.2024 selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole välja toonud, mis kuupäeval refinantseerimisleping xxx sõlmiti. Kohus juhtis tähelepanu, et sellise numbriga lepingut esitatud lisade hulgas ei ole. Ka ei ole esitatud lisade hulgas lepinguid numbritega xxx, xxx. Esitatud lepingutel puuduvad numbrid. Hagejal tuli selgelt välja tuua, millised lepingud refinantseeriti ja kuidas refinantseerimislepingus kajastatud summa kujunes. Laenude ülekandmiste kohta tuli esitada tõendid. Hagejal tuli selgitada ülesütlemist. Kostjale on teatatud - 09.06.2021 ütleme üles Teiega sõlmitud laenulepingu nr. xxx. Teatest ei ole võimalik aru saada, mis kuupäevaga lepingut see ülesütlemine puudutab, laenulepingut nr xxx esitatud ei ole. Hagejal tuli kõikide lepingute puhul välja tuua, palju on ta erinevaid tagasimakseid iga lepingu puhul teostanud.
18.Hageja väitel on kostjaga sõlmitud järgmised laenulepingud: • 17.12.2019 sõlmitud leping nr xxx, mille laenusumma oli 700 eurot ja mis sisaldas endas üksnes väljamakset samas summas, st 700 eurot (dtl 80-82);
• 02.02.2020 sõlmitud refinantseerimisleping nr xxx, mille laenusumma oli 796,49 eurot, mis koosnes väljamaksest summas 73,00 eurot, lepingu nr xxx põhiosa jäägist 674,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressidest summas 4,12 eurot ning lepingutasust 45,08 eurot (dtl 83-86); • 26.09.2020 sõlmitud väljamakseta refinantseerimise leping nr xxx, mille laenusumma oli 825,68 eurot, mis koosnes lepingu nr xxx põhiosa jäägist 776,36 eurot, refinantseeritud laenu tasumata teenusarved 10 eurot, lepingu muutmise tasust 39,32 eurot (dtl 87-90).
19.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidi andmisel peab krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohi ületada maksimaalset lubatud määra. Seega krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud.
20.VÕS § 404 lõike 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lõike 2 kohaselt sisaldama selgelt ja kokkuvõtlikult VÕS § 404 lg 2 loetletud teavet. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
21.Kohtule esitatud lepingutel ei ole kostja digiallkirja ega omakäelist allkirja. Hageja on esitanud kohtule lepingute kohta pdf formaadis failid. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi väidet selle kohta, et lepingud oleks sõlmitud sidevahendite abil. Hageja ei ole esile toonud, millal ja kuidas kostja tegi VÕS § 404 kohase (st sisu ja vormiga) tahteavalduse. Seega ei ole hageja välja toonud faktilisi asjaolusid, mille põhjal kohus saaks kontrollida, kas tahteavaldus vastas VÕS § 404 või 410 nõuetele.
22.Krediidilepingu korral peab ka hageja tõendama, et ta on krediidi tarbija kasutusse andnud. Krediidi väljamaksmine või kasutusse andmine omab tähtsust ka juhul, kui tarbija tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ei sisaldanud VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmeid – sel juhul muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
23.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud nende lepingute alusel laenu kätte. Kohus selgitas hagejale 15.04.2024, et laenude ülekandmiste kohta tuleb esitada tõendid. Hageja ei ole kohtu selgitustele vaatamata tõendanud laenu väljamaksmist kostjale, mistõttu ei ole hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.