1.Keelduda Osaühing T hagi H.H vastu kahju nõudes menetlusse võtmisest.
2.Lugeda elektrooniliselt esitatud hagiavaldus tagastatuks selle esitajale.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Osaühing T (hageja) esitas 08.04.2024 Tartu Maakohtule hagi H.Hi vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub hageja kasuks kostjalt välja mõista summa 1000 eurot, s.o müümata jäänud lillesibulate ja mainekahju eest. Tartu Maakohus 10.04.2024 edastas tsiviilasja nr 2-24-5552 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
Pärnu Maakohus jättis hagi 07.05.2024 määrusega käiguta. Kohus selgitas hagejale hagiavalduses esinevaid ja selle meentlusse võtmist takistavaid puuduseid. Kohus kohustas hagejat selgitama kostja elukohaga seonduvaid asjaolusid, mh seda, kas talle on kostja elukoht teada ning kui ei, siis mida on ta kostja elukoha teadasaamiseks teinud. Samuti selgitas kohus, et hagejal tuleb oma nõuet täpsustada: eraldi välja tuua millises summas nõuab ta kostjalt mittevaralist ja millises summas varalist kahju ning millistel alustel ja kuidas on hageja sellise kahju suuruseni jõudnud. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagiavaldusest ei selgu milles seisneb hageja mainekahju – välja tuleb tuua nõudega seonduvad asjaolud ja tõendid millega kavatseb faktilisi asjaolusid tõendada viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga
tõendada soovitakse. Seejuures tuleb hagejal selgitada faktilisi asjaolusid, mis selgitavad kostja seotust hageja poolt nimetatud summa suuruses kahju tekkimisega. Kohus selgitas, et hageja peab hagiavalduses esitatud faktiväiteid täpsustama: tooma välja konkreetsed faktilised asjaolud (millal, mis, kus jne) millele tema nõue rajaneb. Hageja märgib, et saab tõendada, et sibulad kõik seisavad kontoris kuid ei ole selgitanud miks on selle asjaolu tõendamine vajalik ning millega hageja kavatseb nimetatud asjaolu tõendada. Koos hagiavaldusega on kohtule esitatud 4 lisa, kuid hageja ei ole märkinud, millist faktilist asjaolu ta iga esitatud lisaga tõendada soovib. Seega tuleb koos hagiavaldusega esitatud tõendid seostada konkreetse faktilise asjaoluga, mida hageja esitatud tõendiga tõendada soovib. Ka palus kohus hagejal selgitada hagi esitamisel tasutud summadega seonduvat: hageja on 08.04.2024 tasunud 230 eurot selgitusega riigilõiv ning 15 eurot selgitusega riigilõiv, asja läbivaatamise kulud, tagatis ehk kokku 245 eurot. Juhul, kui hageja soovib, et lisaks 08.04.2024 tasutud 230 eurole käsitletaks 08.04.2024 tasutud 15 eurot täies ulatuses tasumisena riigilõivu katteks peab hageja selle puuduste kõrvaldamise selgelt välja tooma.
3.21.05.2024 esitas hageja uue hagiavalduse tervikteksti. Hagi alusena on hageja märkinud, et kostja ostis ettevõttelt T OÜ läbi fecebook lehe TK gladiooli lillesibulaid kuupäeval 02,04,2024 summas 20,84€. Kauba sai kätte 05,04,2024 kell 15,23. 05,04,2024 Kell 15.44 kirjutab H.H, et pole kaubaga rahul- pakun, et ostan tagasi, see ei sobinud. H.H tegi facebook taimegruppi „Virtuaalne taimelaat“ TK lehe kohta halvustava alatooniga postituse – kus on 193386 inimest liikmeks ja seda nägid paljud, millest ka osa võeti kommentaaridena postituse all. Postituse sisuks on, et inimesed antud lehel kaudu endale tooteid ei ostaks, sest H.H ei olnud lillesibulate suurusega rahul, mis oli müügipostituses ära märgitud juba algselt. Hageja palub kostjalt välja nõuda 1000 eurot – mainekahju ettevõttele T OÜ. Tõendite osas on hageja märkinud, et lisab need manusena kaasa, on teinud screenid (ekraanisalvestused).
4.Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses esinenud puuduseid kõrvaldanud. Kohus leiab, et ka peale 21.05.2024 uue hagiavalduse tervikteksti esitamist on täitmata TsMS § 363 lg 1 p 2 sätestatud hagiavalduse sisunõue ehk hageja ei ole esile toonud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (hagi aluse). Hoolimata kohtu vastavasisulistest juhistest ei ole hageja täpsustanud, milles seisneb tema mainekahju, s.o välja ei ole toodud faktilisi asjaolusid, millistest nähtuks hagejal mainekahju tekkimine. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes tema õiguste rikkumine ja kuidas tekkis kahjulik tagajärg. Asjaolust, et kostja on teinud hageja kohta Facebooki grupis negatiivse alatooniga postituse ei saa automaatselt järeldada hagejal mainekahju tekkimist ega ka seda, et kahju on tekkinud just hageja pool nõutavas hüvitise ulatuses.
5.Samuti on täitmata TsMS § 363 lg 1 p 3 toodud kohustus viidata millise tõendiga millist asjaolu tõendada soovitakse. Hageja on 21.05.2024 hagiavalduses tõenditega seosesvälja toonud, et lisab need manusena kaasa, 21.05.2024 hagiavaldusega koos või hagi esitamisega samal ajal kohtule ühtegi tõendit esitanud ei ole. Hageja ei ole hagis selgitanud, millise tõendiga millist faktilist asjaolu ta tõendada soovib. Kohus 07.05.2024 määruses selgitanud hagejale, et koos 08.04.2024 hagiavaldusega esitatud tõendid tuleb seostada konkreetse faktilise asjaoluga, mida hageja esitatud tõendiga tõendada soovib.
6.Ka ei ole hageja 21.05.2024 hagiavalduses selgitanud hagi esitamisel tasutud summadega seonduvat: hagi esitamisel on hageja tasunud 15 eurot selgitusega riigilõiv, asja läbivaatamise kulud, tagatis. Kohus ei saa ise otsustada millises osas on hageja nimetatud 15 euro ulatuses tasunud riigilõivu, asja läbivaatamise kulusid ja tagatist. Seega on endiselt ebaselge kas hagi esitamisel on riigilõivu tasutud ettenähtud ulatuses või mitte.
7.Hagiavaldusega sellisel kujul ei ole kohtu hinnangul võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki – saada kostjalt raha mainekahju hüvitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et ei kohus ega kostja ei pea otsima nõude alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab ning, et hagi aluse märkimine on oluline, et kohus saaks hagi menetlusse võtmisel kontrollida hagi õiguslikku
perspektiivi. Hagi aluseks olevate asjaolude ammendav esitamine on hageja ülesanne. Hagejal oli võimalus enda hagi täiendada, kuid hageja ei teinud seda. Ebaselgel nõudel, mille aluseks olevad asjaolud pole selgelt ja täielikult välja toodud, puudub rahuldamise perspektiiv.
8.Hagi alus on TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi hagiavalduse vorminõue. Kuna sellest vorminõudest sõltub hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine, on tegemist olulise vorminõudega. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kõik need eeltoodud tingimused on täidetud. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS §§ 3401 lg 2, 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.
9.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Tulenevalt TsMS § 372 lg 6 sätestatust, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud hageja kanda.
11.Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.