Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046); lepinguline esindaja: Anu Volmer Kostja: N. O. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil (23.05.2024)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Luminor Bank ASi vahel 11.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr EXP-000078 tulenev põhivõlg 10 021,29 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis 10 eurot, viivis perioodi 22.10.2022 kuni 09.08.2023 eest 809,53 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2989,96 eurot, intress 673,85 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis 20 eurot ja viivis 557,54 eurot.
4.Jätta hageja menetluskulud 71,88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 28,12% ulatuses hageja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 704,42 eurot. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 704,42 euro) tasumiseni.
7.Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 09.08.2023 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 13011,25 eurot, intress 673,85 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja viivis 1367,07 eurot.
2.Hageja toob välja, et nõude aluseks on kostja ja Luminor Bank ASi vahel sõlminud 11.01.2021 laenuleping nr EXP-000078, laenusummaga 14 900,00 eurot, mille laenuandja kandis kostja arvelduskontole EE189609601200016320 üle 11.01.2021. Lepingu tingimuste punktis 4.2 on pooled leppinud kokku fikseeritud intressimääras 13% aastas. Krediidikulukuse määr on lepingu lisa punktist 2 tulenevalt 14,58% aastas. Laenusaajal oli kohustus maksma laenu pangale tagasi ja tasuma intressi järjestikuste maksetena iga kuu 25. kuupäeval alates 25.02.2021. Igakuiste maksete arv kokku on 84. Kostja poolt on lepingu katteks maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 4655,21 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1888,75 eurot, intressi katteks 2542,84 eurot, lepingutasu katteks 223,50 eurot, viivise katteks 0,12 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat raha tagasimakse kohustust, edastas krediidiandaja kostjale 26.09.2022 teate võlgnevuses olevate maksete kohta, mis 26.09.2022 seisuga moodustas kokku 825,33 eurot, hoiatades sealjuures kostjat, et võlgnevuse täiendava tähtaja, see on hiljemalt 7.10.2022 tasumata jätmisel, öeldakse leping üles. Kuivõrd kostja ei tasunud etteantud tähtajaks 7.10.2022 võlgnevust, olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 25.07.2022, 25.08.2022, 25.09.2022 makse tasumisega, luges krediidiandaja 19.10.2022 teatega laenulepingu lepingu tingimuste punkti 11.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 ülesöelduks 18.10.2022.
3.Hageja esitas 06.02.2024 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule juhuks, kui kohus asub siiski seisukohale, et lepingud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes. Arvestades, et lepingu EXP-000078 alusel väljamakstud krediidi summaks oli 14 900,00 eurot (dtl 76) ja antud lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 4655,21 eurot (dtl 77), kujuneb hageja põhinõudeks 10 244,79 eurot. Kostja poolt on viimane tagasimakse, arvestades kõikide kostja poolt tehtud tagasimaksete arvestamist põhiosa katteks, tehtud 25.06.2022 (dtl 132). Leping on krediidiandja poolt üles öeldud 18.10.2022 seisuga, mistõttu kostja on jäänud viivitusse vähemalt kolme järjestikuse, see on 25.07.2022, 25.08.2022 ja 25.09.2022 põhiosa tagasimaksega. Hageja esitas 19.04.2024 menetlusdokumendis uuesti nõude ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja nõude täpsustuse. Ümberarvestuse kohaselt, on kostja tasunud graafikujärgseid osamakseid täielikult kuni 25.05.2022 osamakseni kokku summas 4414,72 eurot ja osaliselt so. 25.06.2022 osamaksest 240,49 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja jäänud viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, see on osaliselt alates 25.06.2022 ja täielikult 25.07.2022 ning 25.08.2022 osamakse tasumisega, mistõttu leiab hageja, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS §
4034 tulenevat kohustust, palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev võlgnevus 10 244,79 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ning seadusjärgne viivis põhivõlalt 10 244,79 eurolt alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kokku summas 834,32 eurot (lisa 2, dtl 141).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 17.11.2023. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohtuistungist 23.05.2024 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumisest. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatuks loetud 10.05.2024 teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Hageja taotles istungil asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.
5.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohtule on esitatud kostja poolt 11.01.2021 digiallkirjastatud laenuleping nr EXP-000078 (dtl 66), mille kohaselt krediidiandja Luminor Bank AS andis kostjale laenu 14 900 eurot, intressimääraga 13% aastas. Laenu sihtotstarve oli auto ostmine. Laen tuli tagasi maksta 84 annuiteetmaksena. Hageja selgituse kohaselt oli annuiteetmaksete suuruseks 275,92 eurot kuus. Lepingutasu oli 223,50 eurot ning krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal oli laenulepingu lisa kohaselt 14,58%, mis jäi sel ajal kehtinud tarbijakrediidi kulukuse maksimaalse määra piiresse. Lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu vorminõuded olid täidetud. Hageja on esitanud ka tõendi laenu väljamaksmise, st kostja kasutusse andmise kohta (dtl 76). Seega on tuvastatud, et hageja ja algse krediidiandja vahel oli sõlmitud viidatud tarbijakrediidileping ning selle alusel oli ka krediit summas 14 900 eurot kostjale 11.01.2021 välja makstud.
6.Nõude loovutamine Nõude loovutamisest teatati kostjale 21.11.2022 e-kirjaga (dtl 89). E-kirja on saatnud algne krediidiandja. Teates on viide nõude aluseks oleva lepingu numbrile. Samuti on hageja esitanud algse krediidiandja esindajate poolt 25.10.2023 digitaalallkirjastatud kinnituse et kõnealusest lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud. Seega on nõude loovutamine tõendatud, samuti on tõendatud, et sellest teatati kostjale.
7.Vastutustundliku laenamise kohustus
7.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
7.2.Kohus on hagejal palunud täiendavalt tõendada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist. Hageja esitas 26.10.2023 kohtule järgneva selgituse: Enne lepingu sõlmimist esitas kostja taotluse, milles märkis enda kontaktandmed e-post: (xxx), aadress (xxx); andmed enda kohta: haridus (xxxharidus), perekonnaseis (xxx), eluaseme tüüp (oma korter) ning andmed enda sissetulekute ja kohustuste kohta): netopalk (2200 eurot), tööandja (XXX), tööstaaž (üle 3 aasta), püsiv töökoht, muud sissetulekuallikad puudusid. Krediidiandaja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja välismaa panga ja LHV kontoväljavõtte, mille
järgi saadi kostja keskmiseks neto sissetulekuks (2232 eurot), millest krediidiandaja arvestas sissetulekuna 85% ehk 1897 eurot. Kostjal oli Inbank AS-is üks aktiivne laenukohustus kuni 15.05.2025 - jääk 4543 eurot, igakuise kuumaksega 113 eurot. Creditinfo aktiivsed maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Kokku moodustasid laenulepingu sõlmimisel kliendi kohustused 20%. Hageja on tõendina esitanud eelpoolmainitud laenutaotluse pdf failina ning Creditinfo päringu, mis on dateeritud 07.01.2021 ning millest nähtub, et päritud on rahvastikuregistrist kodakondsust, ning Creditinfo maksehäireregistrist maksehäireid. Hageja selgitas täiendavalt, et algne krediidiandaja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse 85% sissetulekust kostja palgast, mis on laekunud välismaa kontole, mille järgselt saadi kostja 10 kuu keskmiseks netosissetulekuks 2232,20 eurot (dtl 112). Hageja viitab, et LHV pangakonto väljavõttelt nähtuvad lisasissetulekud, mida krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ei võetud ning kohustus Inbank AS ees. Hageja on esitanud Permanent tsb dokumendi, milles on kostja nimi, konto tüübiks on märgitud Switch Current A/C, konto nr 11011034 ajavahemiku 3.01.2020- 31.12.2020 kohta, millel on näha üksnes XXX poolt tehtud ülekanded (kuupäev ja summa, ilma selgituseta). Samuti on hageja esitanud kostja LHV konto väljavõtte perioodi 01.07.2020-08.01.2021 kohta, millel on näha üksnes Bolt Operations OÜ ja Taxifeer OÜ poolt tehtud ülekanded kostjale ning Inbank AS-le tehtud igakuised maksed summas 113.50 eurot kuus. Hageja esitas 06.02.2024 kostja konto väljavõtted selliselt, et väljavõttel on kinni kaetud kõik ülejäänud read peale palga ja lisasissetuleku, leides, et ülejäänud andmed konto väljavõttes ei ole vajalikud krediidivõimelisuse hindamise tõendamiseks. Esitatud tõendist seega nähtub, et kostja sai raha XXX-lt ning võttes arvesse, et samanimelise ettevõtte oli kostja märkinud ka laenutaotlusele enda töökohaks, saab pidada usutavaks väidet, et algne krediidiandja tuvastas kostja sissetulekuallika ja suuruse. Kuid ainuüksi sissetuleku suuruse alusel ei saa teha järeldust, et isik on krediidivõimeline. Hageja toodud selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuised püsikulud (eluasemega seotud kommunaalkulud, toidukulud, sidekulud jms elementaarsed vajalikud elamiskulud), sh võimalikud kulud ülalpeetavatele (hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks ülalpeetavate kohta laenutaotluses andmeid küsinud ega rahvastikuregistrist andmeid kontrollinud). Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks kinnistusraamaatust kontrollinud kostja väidet, et ta elab endale kuuluvas korteris (ning kas korter oli soetatud eluasemelaenuga, millele viidanuks kinnistusraamatust nähtav hüpoteek). Kohtuistungil väitis hageja, et algne krediidiandja arvestas majandamiskulude üldkohaldatava määraga. Samas hageja esitatud laenuotsusest seda ei nähtu. Teadmata on üldkohaldatava määra summa ning ka sel juhul on esile toomata, et krediidiandja kostja konto väljavõtte alusel kontrollis, kas üldkohaldatav määr konkreetse tarbija puhul ka kohane on (st kas tegelikud kulutused sellele vastavad). Kuigi kostja on laenutaotlusel märkinud oma aadressiks Tallinna, on tööandjaks märgitud välismaine (Iiri) ettevõte (Dublinile viitab ka kostja e-postiaadress), mis oleks pidanud täiendavalt tekitama küsimuse kostja elamiskuludest. Hageja ei ole esile toonud, et oleks kontrollitud kostja poolt laenutaotlusel avaldatut, et eluaseme tüüp on oma korter (seda enam, kui oleks pidanud tekkima kahtlus, kas kostja ikkagi elab Eestis). Arvestades, et kostja on laenutaotlusel märkinud, et muid kohustusi ega teist laenuandjat ei ole (ning algne
krediidiandja hiljem konto väljavõttelt tuvastas vastupidist), ei saanud eeldada, et kostja on ka ülejäänu osas laenutaotluses tõeseid andmeid esitanud. Hageja on esitanud konto väljavõtte kinnikaetuna, mistõttu kohus ei saa veenduda, ega kostja konto väljavõttelt ei nähtunud muid finantskohustusi. Seetõttu jääb kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks täitnud vastutustundlikku laenamise kohustust nõuetekohaselt. Üksnes sissetuleku suurusest laenukohustuste summa lahutamine ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ning vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga ning seadusjärgset viivist.
8.Lepingu ülesütlemise kehtivus Nagu märgitud, kohaldab õigust kohus ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses. Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. Kohus saab hageja esitatud arvestusest (dtl 77) aru nii, et kostja jäi väidetavalt võlgu alates 2022. a juuni osamaksetest. Hageja arvestuses on 2022. a juunis arvestatud 16,87 eurot laenu põhiosa tagasimakseks. Hageja väitel jäi kostja täielikult viivitusse 25.07.2022, 25.08.2022, 25.09.2022 tagasimaksete tasumisega. Hageja on esitanud kohtule krediidiandja poolt 19.08.2022 kostjale e-postiaadressile xxx saadetud meeldetuletuse (dtl 84), et sama kuupäeva seisuga on kostjal krediidiandja ees eelpoolnimetatud laenulepingust tulenev võlgnevus, põhivõlg 249,21 eurot, intress 285,76 eurot, viivis 3,3 eurot ja teenustasude võlgnevus 4,4 eurot. Hageja väitel saatis krediidiandja kostjale 26.09.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 85 ja e-kirjana 23.09.2022, dtl 87), mille kohaselt nõuti võlgnevuse tasumist hiljemalt 07.10.2022 ja 19.10.2022 postiga aadressile xxx laenulepingu ülesütlemise teate (dtl 86), mille kohaselt ütles laenulepingu üles alates 18.10.2022. Kohus märgib, et üles ütlemise teade on saadetud (ja dateeritud) päev hiljem kui on teates välja toodud üles ütlemise kuupäev. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega ei saanud kohtu hinnangul muutuda 19. oktoobril posti pandud tahteavaldus kehtivaks eelmisel päeval. Ka on üldteada, et postiga saadetud kiri ei jõua samal päeval adressaadini. TsÜS § 70 kohaselt arvestatakse arvestatakse, millal tahteavaldus oleks tavaliste asjaolude korral kätte
saadud. Postiga saatmisel Eesti piires jõuab kiri AS Eesti Post avaldatu kohaselt kohale 3 tööpäeva jooksul. Hageja ei toonud kohtuistungil välja, et millal peaks hageja arvates lugema kirja kättesaaduks. Hageja viitas, et üles ütlemise hoiatuses juba viidati, et täiendavaks tähtajaks tasumata jätmisel öeldakse leping üles. Samas ei ole üles ütlemise hoiatuses toodud välja konkreetset kuupäeva, milles alates loetakse üles öelduks. Hageja ei ole esitanud ka algse krediidiandja lepingu üldtingimusi, kus võib olla sätestatud üles ütlemise kord (nt lubadus saata eraldi hoiatus ja teade). Seetõttu loeb kohus, et lepingu üles ütlemise teade, mis pandi posti 19.oktoobril 2022, jõudis kostja elukohta 22. oktoobril. Hageja määras 06.02.2024 esitatud menetlusdokumendis (dtl 132) ka tagasimaksed uuesti, selliselt, et igakuine tagasimakse on 275,92 eurot alates 25.02.2021 kuni 25.06.2022. Kohus saab aru, et algse, lepingujärgse maksegraafiku kohaselt pidi kostja samuti tasuma 275,92 eurot kuus, ent seda nii põhivõla kui intressi katteks. Hageja on tagasimaksete uuesti määramisel arvestanud kogu igakuise tagasimakse summa põhivõla katteks, jättes tagasimakse igakuise suuruse samaks. Uut tagasimakse graafikut arvestades leiab hageja, et lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Hageja selgitab, et kostja poolt on viimane tagasimakse, arvestades kõikide kostja poolt tehtud tagasimaksete arvestamist põhiosa katteks, tehtud 25.06.2022 (lisa 3). Leping on krediidiandaja poolt hageja väitel üles öeldud 18.10.2022 seisuga, mistõttu kostja on jäänud viivitusse vähemalt kolme järjestikuse, see on 25.07.2022, 25.08.2022 ja 25.09.2022 põhiosa tagasimaksega. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et lepingu üles ütlemine oli kehtiv ning leping on üles öeldud alates 22.10.2022.
9.Põhivõla sissenõutavus Hagiavalduses nõuab hageja põhivõlga järgmiselt: saadud laen 14 900 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 1888,75 eurot = 13 011,25 eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja nõuda üksnes seadusjärgset intressi. Lepingu üles ütlemiseni oli seadusjärgne intress 0%. Seega tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Hageja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas 06.02.2024 esitatud seisukohas, et arvestades, et lepingu EXP-000078 alusel väljamakstud krediidi summaks oli 14 900 eurot (vt. hagiavalduse täpsustuse lisa 5) ja antud lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 4655,21 eurot (vt. hagiavalduse täpsustuse lisa 6), kujuneb hageja põhinõudeks 10 244,79 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samas tuleb arvestada, et välja makstud laenu arvelt arvestati maha ka lepingutasu 223,50 eurot (dtl 76 ja 73). Kuivõrd vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muid tasusid ei võlgne, tuleb põhivõla summast maha arvata ka lepingutasu. Seega on kostja põhivõlg 10 244,79 – 223.50 = 10 021,29 eurot. Arvestades, et kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse järgimist, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude osaliselt, mõistes kostjalt välja 10 021,29 eurot.
10.Intressinõue Intressi nõuab hageja perioodi 26.06.2022 – 18.10.2022 eest kokku summas 673,85 eurot.
Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise puhuks märgib ka hageja ise, et seadusjärgse intressi määr lepingu sõlmimise ajal oli 0 ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus jätab seega VÕS § 4034 lõikest 7 tulenevalt hageja intressinõude rahuldamata.
11.Viivisenõue Hagis nõuab hageja viivist lepingujärgses määras 13% aastas alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o alates 19.10.2022) kuni hagiavalduse esitamiseni (09.08.2023) kokku summas 1367,07 eurot. Ümberarvestuse juures toob hageja välja, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus saada viivist seadusjärgses viivisemääras. Nõude aluseks olevas lepingus (punkti 8.1) oli kokku lepitud, et viivisemäär on lepingujärgne laenu intressimäär. Võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Hagi esitamiseni kehtinud seadusjärgne viivisemäär ei olnud lepingujärgsest viivisemäärast kõrgem. Kohtuotsuse punktis 8 jõudis kohus seisukohale, et lepingu üles ütlemise teade, mis pandi posti 19.oktoobril 2022, jõudis kostja elukohta 22. oktoobril ning kohtu hinnangul saab seega kogu põhivõla sissenõutavaks lugeda alates 22.10.2022. Viivist tuleb seega arvestada põhinõudelt (summas 10 021,29 eurot) alates 22.10.2022 kuni 09.08.2023 seadusjärgses viivisemääras kokku 809,53 eurot (perioodi 22.10.2022 – 31.12.2022 eest määras 8% aastas, perioodi 01.01.2023 - 30.06.2023 eest määras 10,5% aastas, perioodi 01.07.2023 - 09.08.2023 eest määras 12% aastas).
12.Sissenõudmiskulud Sissenõudmiskulu 30 eurot nõuab hageja kirjade eest, mis ta on kostjale saatnud peale lepingu lõppemist – 21.11.2022 tasuta kiri (esitatud kohtule e-kiri, dtl 94), 30.11.2022 kiri 25 eurot (esitatud kohtule e-kiri, dtl 96 ja pdf failina kiri, mis on adresseeritud kostja postiaadressile), 20.02.2022 kiri 5 eurot (esitatud kohtule e-kiri, dtl 93). Kohus palus kohtuistungil hagejale selgitada, kus lepingus on poolte kokkulepe meeldetuletuskirjade tasu kohta. Hageja viitas, et tasu on tarbijakrediidi teabelehes. Kohus märgib, et tarbijakrediidi teabelehes on meeldetuletuskirja tasuks märgitud 5 eurot. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kirjad saadeti, rahuldab kohus sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kahe kirja eest, kummagi eest summas 5 eurot (kokku 10 eurot) nagu oli sätestatud tarbijakrediidi teabelehes.
13.Menetluskulud Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluses tasutud riigilõiv summas 980 eurot. Hageja avaldas kohtuistungil, et muid menetluskulusid tal ei ole. Hageja palub mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 15 082,17 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 980 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 980 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja on oma menetlusekulude arvestuse märkinud hagiavalduses, seega on hageja menetluskulude nimekiri kostjale kätte toimetatud 17.11.2023 koos hagiavaldusega. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 09.08.2023 esitatud hagi hind oli 15 082,17 eurot. Kohus rahuldas hagi põhivõla osas summas 10 021,29 eurot, võla sissenõudmiskulud 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 22.10.2022 kuni 09.08.2023 eest 809,53 eurot. Seega kokku rahuldas kohus hagi 10 840,82 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (15 082,17 eurot) 71,88%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 71,88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 28,12% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 71,88% hageja põhjendatud menetluskuludest (980 eurot), millele vastab summa 704,42 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.