Hageja D G, ik XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Eimar Kogger, Legius Õigusabi OÜ, e-post [email protected] Kostja O S, ik YYY, elukoht YYY Kohtuotsusele ei saa esitada edasikaebust (TsMS § 405 lg 1 koostoimes TsMS §lg 21)
Edasikaebamise kord
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
1.Kohus selgitab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
2.Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna.
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta
2-22-139316 kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus tutvunud, tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule 29.12.2022 hagiavalduse, milles nõuab kostjalt O S’ilt D G kasuks põhinõudena 3550 eurot ning hageja D G kasuks viivist põhinõudelt kuni hagi esitamiseni summas 330,72 eurot, ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi aluseks olevad asjaolud on lühidalt järgnevad: Kostja O S pöördus 2021. a juulis hageja D G poole sooviga laenata raha sõiduauto soetamiseks. Hageja tasus kostjale ülekandega soovitud laenu summas 3550 eurot, mille kostja lubas tagastada hiljemalt 2021. a septembri-oktoobri jooksul. Hagejale väitis kostja, et tagastab laenu Pensioniametist tehtava väljamakse laekumisel. Kuna laenu tagastamise tähtaeg ei olnud määratletud kuupäevaliselt, vaid laen tulnuks kokkuleppe kohaselt tagastada hiljemalt 2021. a oktoobri jooksul, loeb hageja laenu tähtajaks 31.10.2021 ja seega arvestab viivist alates 01.11.2021. Ajavahemikus 01.11.2021 - 29.12.2022, st võla sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni, on võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 kohaselt Eesti Panga kodulehel avaldatud intressimäär olnud 0% aastas ja seega kohaldub koosmõjus VÕS § 113 lg 1 teise lausega viidatud ajavahemikul viivisemäär 8% aastas. 3.2. Ajavahemikus 01.11.2021 - 29.12.2022 on 424 päeva. Seega moodustab viidatud ajavahemiku eest arvestatud viivis 330,72 eurot (3550 x 424 x 8%). 3.3. Nõue kokku moodustab seega 3880,72 eurot. Hageja on menetluses tõenditena esitanud 03.01.2023 maksekorralduse, millega D G on O S’ile tasunud 22.07.2021 selgitusega "Kokkulepe" summa 3550 eurot /dtl 29/. Täiendavalt on hageja esitanud 13.04.2023 tõendid selle kohta, millised õigussuhted ning sellest tulenevad rahalised kokkulepped ja rahalised ülekanded olid hageja ja kostja vahel olid sõlmitud ja teostatud 21.07.2021./dtl 117-184/ Samuti on hageja taotlenud tunnistajate L K S ja K S ärakuulamiseks. Hageja loobus istungimenetluses 15.04.2023 taotlusest tema enese vande all ära kuulamiseks /dtl 262 salvestise aeg 00:05:11/.
5.Kostja vastuväited hagile. Kostja ei tunnista hagi, vaid vaidleb sellele tervikuna vastu. Kostja ei ole avaldajat laenu võtnud, vaid avaldaja ja ühtlasi endine elukaaslane D G on tasunud osamakse vara müügist, mille hageja ja kostja ühiselt üles ehitasid. Avaldaja on alusetu nõude esitanud pärast suhte märkimisväärset halvenemist. Kostja tõendid: kostja taotles tunnistajate E S, M P ja J V ärakuulamist ning loobus tunnistajate S ja P üle kuulamisest 15.04.2023 kohtuistungil.
6.Pärnu Maakohtus 15.04.2024 toimunud istungil kuulas ära hageja tunnistajad L K S, K S ja kostja tunnistaja J V /dtl 261-272/.
7.Hageja esitas täiendavalt oma kohtuvaidluste kirjalikud teesid /dtl 278-282/ milles selgitab, et hagejal puudus igasugune põhjus vaidlusalust summat (3550 eurot) kostjale kanda n-ö kostja osana kinnistu müügi tulemist ja hageja kandis raha kostjale laenuna, mida kinnitavad järgmised asjaolud:
2-22-139316 a. poolte vahel oli kostjale hüvitatava summa (45 000 eurot) osas kokkulepe, mida on kinnitanud nii kostja ise kui ka tema tunnistaja J V; b. raha ülekandmist laenuna on 15.04.2024 toimunud istungil vande all antud ütlustega korduvalt kinnitanud ka tunnistajad L K S ja K S; c. kostja on läbivalt kinnitanud, et soovis saada 5000 eurot, üle kantud summa on aga 3550 eurot ja puudub igasugune muu loogika selle summa taga, kui see, et kostja just sellist summat (laenuna) küsis ning lubas selle ka pensionifondis saadava raha arvelt tagastada;
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata nõude tõendamatuse tõttu. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
9.Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu 24.09.2008 otsus nr 3-2-1- 62-08, p 11). Hageja on oma nõude esitanud Võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1 alusel, nõudes kostjalt laenulepingust tuleneval võlgnevuse tagastamist ja kõrvalnõuetena viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud määras (seadusjärgne viivis).
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et: (i) pooled olid varasemalt elukaaslased, nende vahel oli ka muid rahalisi kokkuleppeid, sh. ühiselt ehitatud maja müügist tulenev kokkulepe, mille raames hageja kandis talle esmalt üle 45 000 eurot Kinnistu müüdi 19.07.2021 hinnaga 165 000 eurot millest tagastati Hüpoteeklaen AS kontole hüpoteeklaenu jääk summas 8153,21 eurot, tasuti kostjale 45 000 eurot ja OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu kontole maakleritasu summas 6600 eurot (Hagejale laekus kinnistu müügihinnast 105 246,79 eurot./dtl 112-184/. (ii) hageja on kostjale 22.07.2021 selgitusega "Kokkulepe" üle kandnud raha summas 3550 eurot /dtl 29/;
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on sõlmitud laenuleping. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on
2-22-139316 seisukohal, et hagi esemeks oleva laenulepingu olemasolu tõendamiskoormis on hagejal ning kohus on seda hagejale korduvalt selgitanud.
12.Hageja on kohtule selgitanud, et 22.07.2021 teostatud rahaline ülekanne kirjega „Kokkulepe“ ongi laenusumma üle kandmine kostjale. Kostja eitab laenu küsimist ja toob välja, et pooled olid varasemalt elukaaslased, nende vahel oli ka muid rahalisi kokkuleppeid, sh. ühiselt ehitatud maja 19.07.2021 toimunud müügist tulenev kokkulepe, mille raames hageja kandis talle esmalt üle 45 000 eurot. Kuna kostja ei pidanud seda piisavaks, pidasid pooled läbirääkimisi, ning hageja kandis kostjale kokkuleppel üle täiendavad 3550 eurot selgitusega „Kokkulepe.“
13.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud laenusuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kohtu veendumus on kujunenud hagiavalduses toodud asjaolude, a tõendite ja tunnistajate ütluste kogumis hindamise tulemusena alljärgnevalt: 13.1.Hageja on 24.05.2023 kohtuistungil selgitanud, et tal puuduvad mistahes kirjalikud dokumendid laenu andmise kohta. Väidetavalt toimus laenulepingu sõlmimine läbi Messengeri vestluste. Hagejal ei ole vestlused säilinud. Kaudse tõendina soovib hageja esitada tema ja kostja vahelise Messengeri vestluse juures viibinud L K Si (hageja tütar) ja K Si (hageja väimees), kelle juures hageja parasjagu viibis, ning kes vestlust lugesid ja raha laenamist ka hagejaga arutasid. Seega tajusid nad vahetult toimunut ja saavad anda ütlusi raha kostjale kandmise asjaolude kohta (millisel eesmärgil raha üle kanti, millistel tingimustel jne). 13.2.Hageja tunnistaja L K Si 15.04.2024 kohtuistungil antud ütlustest /dtl 263265/ nähtub järgnev: tunnistaja abiellus 20.08.2021 Norras. Tema ema, hageja D G külastas neid paar nädalat enne, kui tema ja K S abiellusid. Mu ema näitas suhtlust Messengeris ja küsis meie käest nõu, mida meie arvame sellest, et O’le anda laenu. Vestlus toimus juba aastaid tagasi, tunnistaja ei mäleta sõnasõnaliselt suhtluse sisu, mida O oli kirjutanud. Tunnistaja mäletab, et rääkis emaga Messengeri vestlusest. Ema rääkis, et O oli mitu korda ema käest küsinud laenu. Me andsime tegelikult emale nõu mitte laenu anda. Aga mu ema ütles, et O saab pensionirahadest mingid rahad tagasi ja minu ema konto on nagunii registreeritud selleks kontoks, kuhu rahad pidid tulema. Ja sellega ma mõtlesin, et siis on suurem tõenäosus ka, et need rahad tulevadki tagasi.Vestlus toimus eesti keeles, tunnistaja tõlkis vestlust K Si jaoks inglise keelde. Nemad emaga arutasid, et kokkulepe oli see, et ema kannab O’le rahad laenuna, mida O mitte otseselt ise tagasi maksab, aga need rahad pidid tulema, pensionirahad, otse minu ema arvele. Siis kui pensionirahad välja makstakse. Kuupäeva ma ei mäleta, aga selline kokkulepe jäi. Tunnistaja ei mäletanud, mida vastas sellele kokkuleppe pakkumisele O S. Kokkuleppe tulemusena ema väidetavalt kandis raha O Si kontole, mille peale O jättis ema rahule. Meil olid pulmad, ema reisis tagasi Eestisse ja rohkem me sellel teemal ei rääkinud. Ei mäleta, millal see uuesti esile tuli. Täpset laenusummat tunnistaja ei mäletanud, väites, et midagi 3000 euroga. 14.1.Hageja tunnistaja K Si 15.04.2024 kohtuistungil antud ütlustest /dtl 265-266/ nähtub: D G on tema ämm, tunnistaja on abielus tema tütre L K’ga. D oli suhtes O’ga, tunnen O läbi oma ämma. D tuli meile külla 2021. aasta suvel, ta peatus meie pool Oslos umbes 1 kuu. Sellel ajal nad arutasid O’ga oma rahaasju Messengeri teel ja sõnumivahetust tõlkis L mulle ka. L tõlkis mulle järgnevalt, et
2-22-139316 kokkulepe D ja Oi vahel oli selline, et D laenab Oile raha. Ja O pidi enneaegselt välja võtma oma pensionirahad ja nendest rahadest pidi ta Dle laenu tagasi maksma. Sõnumivahetus oli Messengeris, L nägi neid ja tõlkis need minule norra keelde. Mina, L ja D arutasime neid kolmekesi omavahel. Kogu suhtlus oli eesti keeles, minuni jõudis sellest ainult kokkuvõte. Aga nende sõnumivahetuse põhjal D laenas O’le mingi summa raha ja O pidi oma pensionirahadest selle D’le tagasi maksma. Ja see oli sõnaselgelt laen, mitte kingitus ega muud sorti ülekanne. Summa suurust tunnistaja ei tea. Räägiti mingisugusest summast, mille D pidi laenama O’le ja O pidi selle oma pensionirahadest tagasi maksma viimase sendini. Tegemist on talle tõlgitud jutuga, mida rääkis D G Oslos külas viibides. Messengeri vestlusi tunnistaja näinud ei ole. Tunnistajad ja D G arutasid seda teemat omavahel enne ja pärast Messengeri vestlust. Mina ja L ütlesime sõnaselgelt, et on väga oluline, et tegemist oleks laenuga mitte kingituse või muud sorti ülekandega ja D nõustus meiega. Tunnistaja ei tea, kas ja millal ülekanne tehti, ega seda, kas ülekanne tehti vestluse ajal või päev või nädal hiljem. 14.2.Kostja tunnistaja J Ve poolt 15.04.2024 kohtuistungil antud ütlustest /dtl 266270 /nähtub: Hagejat tean kuskil 12 aastat, kunagi teostasime tal ehitustöid, kostja ja hageja olid suhtes, alatihti sai neil külas käidud ja abistatud ehitustöödel N majas. kostja pöördus minu poole, et nende suhe läheb laiali ja on tarvis N kinnistu müüa. Seoses sellega ta küsiski, et kuna ma olen ise kinnisvaramaakler, olen ka seadusi õppinud seetõttu ja mul endal lähisugulane ka vandeadvokaat, et kuidas see juriidiliselt peaks käima. Siis ma kostjale selgitasin, et kuna tema asjalepingu seaduses ei ole seal mitte keegi, kogu kinnistu on D G nimel 100%, siis teoreetiliselt on olukord, et ta ei peaks sulle mitte midagi maksma, kuna tema on 100% omanik. Samas on muidugi pärast võimalik kohtu kaudu taotleda, et kuna on alusetu rikastumise sätetele toetudes, aga et mõistlik oleks ikkagi vabatahtlikult kokku see asi leppida, mitte hakata kohtu vahet käima. Siis ta tuligi minu juurde, alustasime läbirääkimisi. Kui algul kostja, meie arutluskäik oli selliselt, et kui see maja läks müüki rohkem 160000 eurot, siis me arvestasime sealt maha Kuldsest Kodust laekunud summa 20000 ja üks hüpoteeklaen, mis oli ka reaalselt läinud sinna. Teised laenud olid kahtlased. Arvestasime välja, et ümmargune summa peaks olema kuskil 100000 eurot, mis siis võiks jaguneda pooleks. Kostja tegi ka omapoolse pakkumise, et võiks 50000 kokku leppida omavahel, selles nad kokkuleppele ei saanud. Vahekokkulepe sai sõlmitud enne notarit 45000-le. Siis kostja küsiski minu käest, mis edasi võiks teha. Kuna ma ütlesin, et juriidiliselt sa ei ole ise kinnistu omanik ja kui ta on juba vabatahtlikult nõus sulle 45000 sellest summast maksma, see oli 25% peaaegu kogusummast. Et siis oleks mõistlik see summa vastu võtta ja pärast notari tehingut, et siis saab juba edasi arutada, et kui te enne notari tehingut täitsa tülli lähete, et siis ta jõuab enne notari kinnitust öelda, et ta ei kanna üldse sulle sentigi üle. Ja siis ei jäägi muud üle kui ainult hakata kohtus seda nõudma. Siis see teema jäigi sinna paika. Käesolev päev, kui see notari summa laekus, oli lõunane aeg veel, ilus päikesepaisteline ilm. See päev oli just O S ka minu juures parasjagu ja ütles, et näed just tuli SEB kontole tal raha üle. Siis me hakkasimegi arutama, et kuidas nüüd selle asjaga edasi minna. Kuna tema ikkagi arvas, et 50000 oleks igati õiglane, arvestades seda müügihinda. Siis hakkaski läbirääkimiste voor, 21,22 juuli olid need kuupäevad vist. Sai Messengeris korduvalt arutatud neid asju Arutasime seda telefoni teel kostjaga kui ka saime mitu korda kokku, ühe korra minu juures ja 2 korda linnas. Seda ta vist on Messengeris tõendanud ka, sest ma
2-22-139316 saatsin need meie vestlused, kui me kokku leppisime kus me kohtume ja millal. Lõpptulemus oligi, et kui algul tahtsime 5000 saada, siis ta pakkus sellest summast tunduvalt vähem, täpset summat ma ei mäleta enam. Aga lõppkokkuvõttes saigi kaubale 3550-ga., oli vist. Pärast seda leppisimegi kokku, O küsis, et võiks ikkagi veel rohkem küsida. Ma ütlesin, et ega kui ta vabatahtlikult rohkem maksta ei taha, siis on ainuke asi, et kui sa tunned, et su õigusi on riivatud, siis ise anda kohtusse hagi, et mida sa nõuad. Aga seda ma selgitasin, et siis peavad olema kindlad alusdokumendid ja faktid mille alusel sa nõudma lähed, et niisama ei ole mõtet kohtusse lolli mängima minna. Lõppkokkuvõttes ta võttis vastu otsuse, et tema siiski kohtuse sellega ei pöördu, läheb oma eluga edasi ja asi jääb sinnapaika. Algselt siiski O enne kinnistu müüki nõustus summaga 45000. ee oli sellepärast, et mitte suhteid rikki keerata enne notari tehingut. Seal oli reaalne oht, et ta võib muidu kogu summast ilma jääda, sest temal notarisse asja ei olnud, sest kinnistu oli 100% D G nimel. Me otsustasimegi teha sellise käigu, et võtame selle 45000 vabatahtlikult vastu, nii nagu ma enne ütlesin ja siis proovime juurde saada. Pigem varblane peos kui tuvi katusel. Messengeri vestlust D G ja O Si vahel nägi tunnistaja see hetk kui O käis minu juures, siis O luges tunnistajale vestluse ette ja siis me koos vastasime hagejale. Aga see läbirääkimiste faas kestis 3 päeva, selle ülekande tal 3-l päeval tegigi. O oli just minu juurest lahkunud ja siis pärast veel helistas mulle, et D kandis 3550 üle. Siis me arutasimegi telefoni teel, et mida edasi teha. Siis ma seletasingi talle, et kui ta vabatahtlikult ei ole nõus maksma, alati on võimalus kohtusse hagi esitada, aga ma ise ei soovitanud seda. See summa on suht tühine juba ja teine asi ongi kõik tõendamiskoormus mis sellega kaasneb.
14.Kohus ei pea kohtu ette toodud asjaolusid arvesse võttes usutavaks, et hageja oleks kostjale 22.07.2021 teostatud ülekandes kirjega „Kokkulepe“ laenu andnud. Esmalt kinnitavad mõlemad tunnistajad, et hagejaga arutatud tehingu eesmärk oli üheselt „laen,“ millist sõna ja laenu andmist tunnistajad rõhutasid. Kordagi ei mainitud, et raha võiks üle kanda kokkuleppe alusel. Samuti on tunnistajate ütlustest tulenev laenu andmise arutamise ajaraam oluliselt hilisem, kui hageja poolt väidetava laenu andmise kuupäev. Hageja tunnistajate ütlustest nähtuvalt abiellusid nad 20.08.2021 Norras. Hageja tuli neile külla üheks kuuks (sh pulmade ajaks). Vestlused laenu andmise kohta toimusid hagejate juures Norras paar nädalat enne abiellumist, st. mitte varem kui augusti esimestel nädalatel. Seega toimusid võimaliku laenu andmise arutelud hageja ja tunnistajate vahel tunnistajate ütluste kohaselt oluliselt hiljem, kui hageja oli vaidlusaluse 22.07.2021 ülekande kirjega „Kokkulepe“ juba teinud.
15.Kohus peab eeltoodust tulenevalt käesoleva vaidluse asjaolude ja kõigi tõendite põhjal eluliselt usutavamaks kostja ja kostja tunnistaja selgitused selle kohta, et kokkulepe puudutab 21.07.2021 toimunud maja müügist tulenevat täiendavat kokkulepet. Kostja ja kostja tunnistaja ütlused kattuvad nii ajalises kui sisulises osas kirjalike tõenditega hagejale kuulunud maja müügist kostjale täiendava hüvitise maksmisega, kuna ülekanne teostati maja müügile järgneval päeval so. 22.07.2021 ning maksekorraldusele oli kantud kirje „Kokkulepe.“
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud, kohus ei saa tuvastada poolte vahel laenulepingu olemasolu, mistõttu kohus jätab hagi tõendamatuse tõttu täies ulatuses rahuldamata.
2-22-139316
17.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, Kostjal kohtule teada olevalt menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.