Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 13. juuni 2024, Narva kohtumaja 2-24-7437 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A B (B) vastu võlgnevuse nõudes 2651,81 eurot Kirjalik menetlus Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, registrijärgne aadress Tartu mnt 83, 10115, Tallinn, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post [email protected]) Kostja A B (isikukood XXX, elukoha aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A B välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks I AS ja A B vahel 15.08.2017 sõlmitud laenulepingust nr L89001080192 tulenev võlgnevus 1855,68 eurot, seisuga 13.06.2024 sissenõutavaks muutunud viivised 188,76 eurot.
3.Mõista A B välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1855,68 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 14.06.2024.
4.Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A B vastu rahuldamata sissenõudmiskulude ja viivise osas, mis ületab käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 märgitud ulatust.
5.Jätta menetluskulud 76% ulatuses A B kanda ja 24% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6.Mõista A B välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 402,04 eurot. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Mõista A B välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (402,04 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
8.Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
1/6
2-24-7437 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 10.05.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja I AS sõlmisid 15.08.2017 lepingu, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 2500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15.09.2017 summas 60,54 eurot kuni viimase osamakseni 15.08.2023 summas 58,72 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18,90% aastas või 0,05% päevas. Lisaks leppisid pooled kokku lepingu haldustasus kuus 1,50 eurot ja lepingutasus 50 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli krediidi kulukuse määr aastas 23,16% ja laenu kogukulu 4407,06 eurot. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud osamakseid vastavalt maksegraafikule alates 15.05.2018. Lepingu p 13.2 kohaselt on pangal õigus leping ühepoolselt
2/6
2-24-7437 ja ennetähtaegselt üles öelda, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja pank on andnud kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Pank teavitas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 29.08.2018 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on kostjale saadetud kostja lepingus märgitud aadressil XXX Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 18.09.2018 maksumusega 25 eurot, 10.10.2018 maksumusega 5 eurot ja 23.11.2018 maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 06.09.2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja on enne kohtusse pöördumist, esitanud esialgsele pangale päringu tõendite ja selgituste saamiseks, kas esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Esialgne kreeditor ei suutnud hagejale sellekohaseid tõendeid esitada. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et I AS ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning sellest tulenevalt on lepingu ülesütlemine tühine. Nõude loovutamisel tasumata põhisumma jääk 2354,04 eurot. Laenu teenindamise perioodil tasus kostja laenu summas kokku 484,32 eurot ja hiljem tasus ka hagejale võla katteks 110 eurot. Hageja tegi ümberarvestuse ja määras kostja poolt tasutud intressid ja lepingutasu summa ümber põhiosa katteks. Lepingu lõpptähtaja saabumisega 15.08.2023 sissenõutavaks on muutunud summa 1855,68 eurot. Hageja nõuab viiviste väljamõistmist summas 529,17 eurot. Hageja nõuab ka viiviste väljamõistmist alates 11.05.2024 kuni 1855,68 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus 1855,68 eurot, viivised 529,17 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni 1855,68 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 11.05.2024. Mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulu 427 eurot ja viivised väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3.Viru Maakohus 10.05.2024 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale 27.05.2024 isiklikult kätte allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab
3/6
2-24-7437 hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja I AS vahel sõlmitud 15.08.2017 laenulepingust nr L89001080192, mille kohaselt väljastas pank kostjale laenu 2500 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 15.08.2023. Krediidi kulukuse määraks oli aastas 23,16%. Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi alates 15.05.2018. Pank ütles lepingu üles 29.08.2018 ja loovutas nõude kostja vastu hagejale 06.09.2018.
6.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13).
7.Nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. /.../ Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 14). Kostjale 15.08.2017 laenu andmise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,92% mille kolmekordne on 56,76%. Seega ei ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr 23,16% VÕS § 4062 lg 1 sätestatud piirmäära ja leping pole tühine.
8.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Hageja on tunnistanud, et krediidiandja ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4033). VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).
4/6
2-24-7437
9.Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teinud makseid kokku summas 594,32 eurot. Leping on 15.08.2023 kehtivalt lõpetatud ning kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud ja kogu tasumata laenusumma sissenõutavaks muutunud. Nõude loovutamisel tasumata põhisumma jääk 2354,04 eurot. Tasumata on põhivõlg summas 1855,68 eurot. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1855,68 eurot.
10.Seadusjärgne intressimäär 15.08.2017 sõlmitud lepingu jaoks oli kuni 31.12.2022 0%, alates 01.01.2023-30.06.2023 oli seadusjärgne intressimäär 2,5% ja alates 01.07.2023-15.08.2023 4%. Hageja intressinõuet ei esita.
11.Kohus märkis eelnevalt, et leping lõppes 15.08.2023, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 16.08.2023. Hageja on palunud mõista välja viivise summas 529,17 eurot ja edaspidi viivised alates 11.05.2024. Hagiavalduses pole hageja viiviste arvestust esitanud. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga, seega perioodil alates 16.08.2023 kuni 13.06.2024. Sissenõutavaks muutunud viivised on summas 188,76 eurot ja selles ulatuses tuleb hagi rahuldada.
12.Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhivõlalt (1855,68 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
13.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ning 24% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (tunnitasu 122 eurot koos käibemaksuga).
17.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga.
18.Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Arvestades nõude olemust, keerukust ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 2 tundi (TsMS § 175 lg 1). Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu
5/6
2-24-7437 sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
19.Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 529 eurot (385+244). Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 402,04 eurot (76% 529-st).
20.Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.