Võlaõigus

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

SMS-de tegemisega kaasnevad mobiilsideoperaatori kulud jne. Hageja esitab väljavõte tööprogrammist, millest nähtuvad ka muud sissenõudmisega seotud toimingud. Hageja selgitab sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemist: 12.10.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot (Lisa 8 lk 1) 5.01.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 8 lk 2) 30.01.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 8 lk 3) muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Xxx AS loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile (Lisa 5).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

kohtule tõendina pdf formaadis faili „Lepingu ülesütlemise teatis“ (dtl 52). See on tekstifail, mis ei tõenda, et selline kiri ka tegelikult saadeti. Samuti ei ole hageja esitanud üksikasjalikku faktiväidet selle kohta, millisel viisil ja kuhu teade saadeti. Hageja on üksnes üldsõnaliselt märkinud (hagis ja täiendavas seisukohas): Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 (Lisa 3). 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 4). TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Erinevate saatmisviiside puhul on tahteavalduse saajani jõudmise aeg erinev. Kuivõrd hageja ei ole märkinud, millisel viisil ja kuhu ta ülesütlemise teate saatis, ei saa ka kohus seda arvestada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt tõendina ega anda hinnangut, kas ja millal tahteavaldus saajani jõudis. Nõustuda saab sellega, et ülesütlemise teade on kostjale kohtumenetluses koos hagiga kätte toimetatud. Kuivõrd kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, on hagejal olemas alus lepingu ülesütlemiseks. Kohus leiab, et sellises olukorras saab lugeda ülesütlemise teate kostja poolt kätte saaduks kohtumenetluses ning seega lepingu üles öelduks alates sellest ajast, mil kostja ülesütlemise teate kätte sai. Tagasiulatuvat mõju ülesütlemise teatel sellegipoolest kohtu hinnangul olla ei saa. Vastasel juhul võiks võlausaldaja saata alati teisele poolele teateid, et leping on näiteks aasta aega tagasi üles öeldud ja et sellest ajast alates arvestatakse viivist. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 27.04.2024.

Teenusetingimusi või täitsite neid mittekohaselt. Hinnakirja hageja kohtule esitanud ei ole, hageja on esitanud 16.05.2024 seisukohas väite: Xxx hinnakirjas on sätestatud järgmist (https://www.xxx.ee/hinnakiri): Sissenõudmiskulud pärast lepingu lõppemist: kogusummas kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot; kogusummas kuni 40 eurot, kui nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; kogusummas kuni 50 eurot, kui nõue on üle 1000 eurot. VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud: Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s

-maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule 20 eurot; -täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule: 2 tundi. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1059,71 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab ka hageja menetluskulude

nimekirjale ning menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 220 eurot (2 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 500 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 220 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind on 1059,71 eurot. Kohus rahuldas nõude põhivõla osas summas 700 eurot ja viivisenõude põhivõlalt alates 28.04.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis aasta eest arvestatuna on 87,50 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 787,50 euro ulatuses, mis on algsest hagihinnast 74,31%. Lähtudes eeltoodust jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab hageja menetluskulud 74,31% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 25,69% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal rahaliselt kindlaksmäärtavaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskuludest (500 eurot) 74,31%, so 276,10 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.