J. T. i hagi O. M. vastu kinkelepingu alusel üleantu tagasisaamiseks ja O. M. tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega
O. M.
vastuhagi J. T. i vastu kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kohta tehtud märkuse kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega
Hagihind
J. T. i hagi hind on 9000 eurot, O. M. vastuhagi hind on 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J. T. (isikukood XXX) Kostja O. M. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Marina SimhesKazakova
Kohtuistungite toimumise ajad
XXX
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
RESOLUTSIOON
1.Mitte vastu võtta ja lugeda tagastatuks J. T. i poolt 12.05.2024 esitatud dokumentaalsed tõendid, s.o fotod, ja Pärnu Maakohtu 09.10.2019 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19-8710.
2.Rahuldada J. T. i 24.05.2024 taotlus XXX kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt. Parandada XXX kohtuistungi protokollis ajamärk 00:03:36 13. reas protokollitud hageja öeldud lause: „Olen esitanud määruskaebuse.“ Lugeda nimetatud lause õigeks järgmises sõnastuses: „Kostja esitas määruskaebuse.“ Ülejäänud osas jätta kohtuistungi protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
4.Jätta O. M. vastuhagi J. T. i vastu rahuldamata.
5.Jätta J. T. i hagiga seotud menetluskulud J. T. i kanda ja O. M. vastuhagiga seotud menetluskulud O. M. kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
KIRJELDAV OSA
Hageja esitatud asjaolud ja seisukohad
1.Hageja kinkis kostjale 13.01.2020 kinnistu aadressil XXX (dtl 4 – 13). Hageja kinkis kinnistu kostjale, sest poolte ühine laps oli kinkimise ajal ja praegu alaealine, millest tulenevalt ei saanud hageja kinnistut lapsele kinkida. Notar oli öelnud hageja volitatud isikule A. S.ule, et lapsele ei saa kinnistut kinkida. Hageja soov ei ole olnud jätta kinnistut kostja teistele lastele või et poolte ühine laps peaks kinnistut jagama kostja teiste lastega, kellel on oma isad. Hageja ja kostja leppisid omavahel kokku, et kui poolte alaealine laps saab 18. aastaseks, siis vormistab kostja kinnistu lapse nimele. Nimetatud asjaolude tõendamiseks taotles hageja oma õe A. S.i ülekuulamist tunnistajana. Hageja nõude (vormistada kinnistu poolte lapse nimele tema 18. aastaseks saamisel) tagamiseks sõlmisid pooled hageja kasuks kinnistu isikliku kasutamise õiguse kokkuleppe tähtajaga 16.12.2031 (aeg, mil poolte ühne laps saab täisealiseks), mille alusel on hagejal õigus kinnistul asuvaid hooneid ja kinnistut kasutada elamiseks.
2.Hageja on seisukohal, et kostja on olnud tema suhtes jämedalt tänamatu, mis seisneb selles, et kostja on hagejale avaldanud, et ta ei kavatse vormistada kinnistut lapse täisealises saamisel lapse nimele. 22.01.2023 kinnitas sama kostja mees. Lisaks ei luba kostja hagejal viia XXX asuvalt kinnistult ära oma asju ega luba kinnistul viibida. Kostja pani maja uksed lukku ega ole võimaldanud hagejale võtmeid. Hageja sai võtmed alles 17.01.2023 politsei juureslekul. Lisaks leppisid pooled kokku, et pärast hageja vanglast vabanemist kasvatavad pooled oma ühist alaealist last ühiselt võrdsetel alusel ja kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-6485 kehtib vaid hageja vanglast vabanemiseni. Vaatamata asjaolule, et alates 22.08.2022 tegeleb hageja lapsega vahetult soovib kostja hagejalt elatist edasi saada ja tema avalduse alusel on kohtutäitur hageja vastu alustanud täiteasja nr 176/2022/3963. Alates 22.08.2022 on hageja andnud poolte ühisele lapsele ülalpidamist vahetult, kuid kostja oli rahaahne
ja pöördus kohtutäituri poole olukorras, kus tal selleks õigust ei olnud. Käesolevaks ajaks ei ole hagejal enam elatise tasumise kohustust (dtl 397 – 398). Kostja takistas hagejal lapsega suhtlust ja kokkusaamisi, mille tõttu pidi hageja pöörduma kohtusse (dtl 400 – 402). Kostja soovis hagejalt lapse üldse ära võtta (dtl 521 – 523) ja vaidlustas kompromissi kinnitava määruse lapsega suhtlemise korra asjas (dtl 525 – 536). Hagejal on kostja vastu viivisenõue, mida kostja ei tasu (dtl 14, 383). Kostja loovutas hagejale õiguse esindada poolte ühist last pikaajaliste kokkusaamiste küsimustes hagejale (dtl 15), kuid sellele vaatamata esitas kostja haldusasjas 24.10.2022 vastuse, millega sekkus kohtumenetlusse ja kahjustas poolte ühise lapse huve, muutes oma varasemaid seisukohti (dtl 16, 540, 541, 542). Hageja käsitleb hagiavaldust ühtlasi lepingust taganemise avaldusena.
3.20.08.2023 täiendas hageja hagiavalduse alust sellega, et kostja on jätnud kinnistu unarusse – kinnistul on rohkelt prügi, kostja ei niida muru, katus on hooldamata ja kaev on lahti (dtl 304, 387 - 390). Kostja võttis hagejalt kinnistul asuva elumaja võtme ega anna seda tagasi, mis takistab hagejal maja kasutust. Uksed peavad kinni käima võtmetega, mitte kruvidega. Samas menetlusdokumendis selgitas hageja, et ta ei ole kostjale elatisemakseid võlgu, mida kostjale selgitati perelepituses.
4.Kostja ei ole kunagi teinud hagejale ettepanekut kinnistut tagastada.
5.Kostja on hageja vastu vägivaldne. Kostja suhtes algatati väärteomenetlus selles, et kostja ründas 15.07.2023 hoopis hagejat (dtl 392). Hageja nõustub, et kinnistu kaasvaldus ja -kasutus on võimatu, sest kostja on olnud hageja vastu vägivaldne ja tema turvalisus ei ole kinnistul tagatud. Hageja eesmärk on kaitsta enda ja poolte ühise lapse huve. Kostja esitatud asjaolud ja seisukohad
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud kinkelepingust taganemise avaldust. Hagiavalduses väljendatu ei ole käsitatav lepingust taganemise avaldusena. Hagiavalduse nõuded ei ole arusaadavad.
7.Pooled ei sõlminud kinkelepingut tingimusel, et kostja kingiks kinnistu edasi poolte ühisele pojale, kui poeg saab täisealiseks. Nimetatud tingimus oleks ka tühine, kuna ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Isegi, kui pooled oleksid sõlminud hageja väidetud kokkuleppe, siis ei oleks kohustuse täitmise aeg veel saabunud, kuna poolte alaealine poeg saab täisealiseks 2031. Kostja ei ole kunagi olnud nõus jätma kinnistut ainult poolte ühisele pojale. Kostjal on kokku 4 last ja ta pole kunagi sõlminud kokkulepet, mille alusel ta oleks olnud nõus kinnistu jätma vaid ühele lastest. Hageja väited kinnistu kostjale kinkimise eesmärgist ei ole eluliselt usutavad, kuivõrd Eestis ei ole keelatud kinnisvara kinkimine alaealisele isikule (dtl 448 – 449). Juhul, kui hageja oleks tahtnud kinnisasja alaealisele lapsele kinkida, siis oleks see olnud võimalik ilma kinnistut vahepeal kostjale kinkimata. 13.01.2023 toimunud telefonivestluse käigus teatas hageja kostjale, et ta soovib kingitud kinnistut tagasi saada, mitte poolte ühise poja huvide kaitseks vms, vaid seetõttu, et tal on võlg riigi ees ca 100 000 eurot ja millest saaks hageja ära maksta kostjale ka elatise võlgnevuse (kõnesalvestis 2, dtl 110).
8.Kostja on seisukohal, et hageja poolt kinnistu kostjale tagasi kinkimise eesmärk 2020 oli selle kinkelepingu tagasitäitmine, mis sõlmiti poolte vahel 2012 ja millega kostja kinkis kinnistu hagejale. Vaidlualune kinnistu kuulus algusest peale kostja perele. Maja ehitas 1998 kostja ema abikaasa Ü. P.. Pärast tema surma sai kinnistu omanikuks kostja ema N. A. . 13.05.2010 kinkis N. A. kinnistu kostjale (dtl 78 – 83). 14.02.2012 kinkis kostja hageja survel kinnistu kostjale (dtl 85 – 91). Hageja
survestas kostjat kinnistut endale kinkima oma rahalise nõude tagatiseks kostja sõbranna vastu, kes laenas hagejalt ca 300 eurot selleks, et anda kostjale rahalist abi. Kui hageja sai teada, et raha oli mõeldud kostjale, siis hakkas hageja survestama kostjat, et kostja kingiks kinnistu hagejale. Kostja allus agressiivse hageja (dtl 140 – 200) survele ja kinkis kinnistu hagejale. Kostja soovis kinnistu kinkelepingut tühistada, kui hageja vahi alla võeti 22.08.2016 mh vägivallategude pärast kostja vastu (dtl 101 – 102), kuid see jäi advokaadi tegevusetuse tõttu tegemata. Kostjal endal ei olnud piisavalt teadmisi, et oma õiguste kaitseks toiminguid teha. Kostja tegi 2019 notariaalselt kinnitatud avalduse kinkelepingust taganemiseks ja ettepaneku hagejale kinnistu tagastamiseks (dtl 369 – 372, nähtub ka kriminaalasja nr 1-17-1676 otsuse lk 50, milles hageja on selgitanud oma vägivaldset käitumist kostja sooviga taganeda hagejale kinnistu kinkimisest). Kostja on seisukohal, et temale kinnistu tagasikinkimine on käsitletav kinkelepingust taganemisest tingitud kinnistu tagasinõude täitmisena. Olukorras, kus hageja sai kostjalt kinnistu omandi õigusvastaselt, ei saa kostjalt nõuda omandi tagastamist, tuginedes alusetu rikastumise sätetele.
9.Kostja ei ole takistanud hagejal kinnistul viibimist ega maja kasutamast (dtl 439 – 440). Maja uksed ei ole lukustatud. Uksed käivad kinni kruvidega, värav pandlaga (videofailid dtl 114 ja 115, 118 ja 119). Kostja tegi hagejale ettepaneku vahetada soovi korral ukselukud, esitada talle vastav arve ja võtmete koopiad. Samal päeval andis kostja hagejale teada, et kui ta soovib maja elamiseks kasutada, siis peaks hageja ise sõlmima maja kasutamiseks vajalikud teenuslepingud ja teenuste eest ka ise tarbima. Hageja nõuab kostjalt majale lukkude paigaldamist ja talle võtmete andmist, kuid hagejal on võimalik lukud ise paigaldada, seda enam, et kosja on olnud nõus vastavad kulud hüvitama. Asjaolu, et hageja lukke ei paigalda, viitab sellele, et tegelikult puudub tal vajadus ja huvi maja kasutamie vastu (dtl 450 – 455). Praegusel ajal on lepingud sõlminud kostja ja kosja tasub kõikide teenuste eest.
10.Kostja on seisukohal, et poolte vaidlused seoses nende ühise alaealise lapse hooldusõiguse ja elatise küsimustega ei saa olla aluseks, mis õigustaks kinkelepingust taganemist jämeda tänamatuse tõttu. 06.02.2023 toimus poolte vahel telefonivestlus, milles hageja selgitas kostjale, et kinnistu müüakse täiturite poolt hageja võlgade katteks, kuigi hageja on väitnud, et ta soovib kinnistu jätmist poolte ühisele pojale. 13.01.2023 toimunud telefonivestluses andis hageja kostjale teada, et täitur tegeleb kinnistu müügiga, mille arvel kustutatakse hageja elatise võlgnevus. Kõnest nähtub, et hageja isegi ei teadnud, et elatise võlga enam ei ole, mis tähendab, et väidetavat võlga ei ole hageja jämeda tänamatusena käsitlenud.
11.Kostja on hagiavalduses nimetatud võlgnevuse (põhivõla) hageja ees täitnud juba enne hagiavalduse esitamist (dtl 457, 383), hoolimata sellest, et hageja ise poolte ühise lapse ees ülalpidamiskohustust täielikult ei täitnud. Kohtutäiturilt saadud teabe kohaselt moodustab hageja elatise võlgnevus rohkem kui 800 eurot (dtl 202). Olukorras, kus hageja ei täida nõuetekohaselt lapse ülalpidamise kohustust, ei ole põhjendatud tugineda lepingu taganemise avalduses kostja viivise tasumise kohustusele, kusjuures hageja ei ole esitanud mistahes viivisearvestust. Kostja täitis laenukohustuse vastavalt tema ja hageja õe vahel sõlmitud kokkuleppele, kes hagejat esindas. Kostja läks pankrotti, kuna hageja ei täitnud poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust (dtl 458 – 459). Poolte varalised vaidlused ei ole seotud poolte vahel sõlmitud kinkelepinguga.
12.Hagejal puudub tegelik huvi ja vajadus kasutada vaidlusalust kinnistut. Pärast vanglast vabanemist 22.08.2022 ei näidanud hageja üles mistaes huvi kasutada
vaidlualust kinnistut. See soov tekkis alles 13.01.2023. 13.01.2023 oli kostjal hagejaga telefonivestlus, milles hageja kinnitas, et soovib tulla kinnistule oma asjade järgi ja et tal on maja võtmed. Kostja palus hagejal esitada tõendid selle kohta, millised asjad kuuluvad talle. Kostja andis hagejale teada, et ta võtab hagejaga ühendust, kui kostja saab oma asjadele järgi tulla. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised asjad talle kuuluvad (kõnesalvestis 1, dtl 109). 16.01.2023 leppisid pooled kokku kokkusaamises 17.01.2023 selleks, et hageja saaks oma asjad XXX kinnistult ära võtta (kõnesalvestis 3, dtl 111). Kinnistul saadi kokku politsei juuresolekul. Hageja keeldus oma asjade äraviimisest. 15.02.2023 teatas hageja kostjale telefonivestluses, et viis kinnistult ära kõik oma asjad (tegelikkuses võttis hageja kinnistult ära talle mittekuuluvaid asju) (dtl 99 – 100). Hageja kasutab tegelikult elamiseks oma õele A. S.ile kuuluvat kinnistut XXX (dtl 201). Kinnistul asuvad hooned ei ole elamiseks kõlbulikud, mida tõendavad kostja poolt esitatud videosalvestised (videofailid dtl 114 ja 115, 118 ja 119).
13.Kostja ei sekkunud halduskohtumenetlusse, poolte ühist last kahjustades. Kostja ei pidanud õigeks valetamist ja andis sellest ka hagejale teada (dtl 464 – 466).
14.Hageja on takistanud kostjal kinnistul asuva maja kasutust. 15.02.2023 avastas hageja, et ei pääse enam majja sisse. Hageja andis kostjale võtmed alles 21.02.2023. Kostjal on kahtlus, et hageja lõhkus millalgi teadmata ajal pärast 29.03.2023 toimunud kohtumist perelepitusel kinnistu abiruumi akna klaasi (dtl 104 - 105). Vastuhagi Kostja seisukohad
15.Vastuhagis tugineb kostja kinnistu kinkimisel kostjalt hagejale kohtuotsuse p-s 10 toodud asjaoludele. Kostja kinkis 14.02.2012 kinnistu hagejale. Pärnu Maakohtu 21.02.2019 otsusega tunnistati hageja süüdi KarS § § 121 lg 2 p 2, 3, § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 4, § 214 lg 2 p 1, § 372 lg 2 p 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises, mh vägivallateod kostja vastu, ja karistatud kuueaastase vangistusega. Kuritegelikul teel omandatud vara konfiskeerimine nähti kohtuotsuses ette. Hageja tõenäoliselt kartis, et konfiskeeritakse ka kostjalt saadud kinnistu, mistõttu pakkus hageja kostjale, et kingib kostjale kinnistu tagasi tingimusel, et temale tagatakse kinnistu kasutusõigus kuni poolte ühise lapse täisealiseks saamiseni. Kostja nõustus hageja pakutuga, nõudes omalt poolt, et kostjale jääb hagejaga võrdne õigus kinnistut vallata ja kasutada. 13.01.2020 kinkelepingus, millega hageja kinkis kinnistu kostjale, leppisid pooled kokku ka hageja kasuks isikliku kasutusõiguse tekkimises, mille kohta kanti märkus ka kinnistusraamatusse. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus leppisid pooled kokku, et hageja on kohustatud mitte takistama kostjat kinnistu valdamisel ja kasutamisel (lepingu p 4.1).
16.Pärast kinnistu kinkelepingu ja kinnistu isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist poolte vahel ja ajal, mil hageja viibis veel vanglas, saatis hageja kostjale solvava sisuga kirju (dtl 293 – 299, 373 - 376), nõudis kostjalt hageja korralduste ranget täitmist suhtluses (lisaks eeltoodule ka dtl 471 – 472), käitumises sugulaste ja tuttavatega, rääkides neist jämedal ja lugupidamatul viisil, samuti kinnisasja haldamisel. Hageja ähvardas kostjat, et tema korralduste mittetäitmisel järgnevad kostja suhtes „sanktsioonid“. Saades teada, et kostja plaanib abielluda, lubas hageja vägistada ära nii kostja kui tema tulevase abikaasa, kui ta vanglast vabaneb. Kostja vanemat poega nimetas hageja debiilikuks, kostja ema alkohoolikuks. Kostja
külastas hagejat vanglas, kuid mitte vabatahtlikult, vaid kartusest oma tervise ja elu pärast.
17.15.07.2023 ründas hageja kostjat, pigistades teda kaelast ja vasakust õlavarrest ning lõi kostjat jalaga vastu vasakut reit ja kubeme piirkonda. Nimetatud intsidendi suhtes alustati hageja suhtes kriminaalasi nr 23267050431 KarS § 121 lg 1 tunnustel (dtl 300).
18.Võttes arvesse eeltoodut on kostja seisukohal, et hageja on vägivaldne ja kuritegelik inimene, keda kostja kardab. Kostja kartust hageja vägivaldsusest kinnitab ka Tallinna Vangla iseloomustus hageja suhtes, mis anti seoses hageja taotlusega ennetähtaegseks vabastamiseks. Hageja vägivaldsuse tõttu ei ole kinnistu kaaskasutus poolte vahel võimalik. Kostja ei saa kinnistule oma lapsi viia, et neid mitte ohtu seada hageja poolt. Kostjal ei ole võimalik kinnistul midagi ette võtta ega teha toiminguid kinnistu korrastamiseks ja selle eest hoolitsemiseks. Hageja nõuab kõikide toimingute kooskõlastamist endaga, kuid ei tee ise midagi kinnistu hooldamiseks. Hageja survestab kostjat pidevalt, kommenteerides ja andes korraldusi kostja ja tema lähedaste elu korraldamisel. Kuna kinnistu kaasvaldus- ja kasutus ei ole võimalik hageja agressiivse käitumise pärast, hageja rikub ka AÕS § 218 ja § 219 lg-s 2 sätestatud kohustusi, ta ei ole tegelikult põhjendatud huvi kinnistu kasutamiseks, siis ütleb kostja hagejaga sõlmitud isikliku kasutamisõiguse seadmise lepingu vastuhagiavaldusega üles alates 16.08.2023. Kostja taotleb kohustada hagejat tegema tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, millega antakse kinnistu kostja ainukasutusse ja -valdusesse, kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatus tehtud märkuse kustutamiseks isikliku kasutusõiguse kohta ja asendada hageja vastav tahteavaldus kohtulahendiga.
19.Haeja ei ole vaidlustanud kostja väidetud asjaolusid selle kohta, et hageja ei kasuta kinnistut elamiseks ega seda, et Tallinna Vangla on iseloomustanud hagejat kui kõrgema ohukoefitsendiga isikut. Hageja ohtlikkus nähtub ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2022 määrusest nr 1-17-1676 (dtl 476 – 480). Hageja esitatud tõendid 15.07.2023 sündmuste osas ei tõenda, et ründajaks oli kostja. Hageja seisukohad
20.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Kostja väidetud asjaolud selle kohta, millistel põhjustel kostja kinnistu hagejale kinkis 2012, on valed.
21.Kostja väited sellest, et ta kardab hagejat, ei ole tõsiselt võetavad. Kriminaalasjas nr 1-17-1676, milles hageja süüdi mõisteti vägivallategude pärast kostja vastu, ei takistanud kostjat jätkama hagejaga lähisuhet kuni 2020 (08.02.2020 oli poolte viimae pikaajaline kokkusaamine Tallinna Vanglas). Pooled suhtlesidki kirjades sellisel toonil, nagu kostja on esitanud. Ka kostja suhtles hagejaga taoliselt. (dtl 412 – 415, 416, 417 – 438).
22.Kostja poolt hageja kirjade esitamine kohtumenetlusse on kohatu, need ei puutu asjasse, sest kinnistu kinkijaks on hageja mitte kostja. Kirjad on vene keeles kirjutatud irooniaga ja naljana. Tõlge ei ole korrektne. Kirjade esitamise eesmärk on arusaamatu. Kostja on PPA-s tuntud pealekaebaja ja nendes kirjades ei ole midagi kriminaalset leitud.
23.15.07.2023 rünnaku ohver on hageja mitte kostja, kostja oli rünnaku käigus alkoholijoobes (dtl 313, 314, 320, 321). Kohtuotsuse põhjendused
24.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
25.Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 13.01.2020 kinnistu notaiaalselt tõestatud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kinkis hageja kostjale XXX asuva kinnistu (edaspidi kinnistu) (dtl 6 – 13). Samas notariaalselt tõestatud dokumendis leppisid pooled kokku kinnistu koormamises hageja kasuks isikliku kasutusõigusega tähtajaga kuni 16.12.2031, mille kohaselt on hagejal õigus kasutada XXX kinnistul asuvaid hooneid ja krunti elamiseks. Isikliku kasutusõiguse teostamine hageja poolt ei tohi takistada kostja poolt kinnistu valdamist ja kasutamist.
26.VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 sätestavad, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 270 lg 1 sätestab, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.
27.Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja poolt täidetud kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused, s.o on hageja on esitanud lepingust taganemise avalduse ja kostja on selle kätte saanud. Riigikohus on varem leidnud, et kohtumenetluse ajal on võimalik esitada taganemisavaldus, ülesütlemisavaldus ja ka tasaarvestuse avaldus (vt Riigikohtu 21. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1171-11, p 13; 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 14. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16, p 12). Käesoleval juhul nähtub 16.01.2023 hagiavaldusest hageja tahteavaldus kinkelepingust taganeda VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p-i 1 alusel, s.o kostja jämeda tänamatuse tõttu. Samuti on hagiavalduses nimetatud, mida hageja peab kostjapoolseks jämeda tänamatuse ilminguteks. Vaidlust ei ole, et kostja on hagiavalduse ja seega selles sisalduva lepingust taganemise avalduse kätte saanud. Kostja on kohtumenetluses osalenud ja hagile vastu vaielnud.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15306, p 12).
29.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel võimalik üheselt tuvastada, millisel eesmärgil pooled kinnistu kinkelepingu sõlmisid. Hageja
väitel oli tema eesmärk, et kinnisasi võõrandataks poolte ühise poja täisealiseks saamisel talle. Tunnistaja A. S. andis XXX kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt hageja palus teda 2019 uurida, kas ja kuidas saaks kinnistu lapse nimele kirjutada. Tunnistaja täitis hageja palve ja sai notarilt teada, et kinnistut lapse nimele kirjutada ei saa. Tunnistaja ütles, et ta ei tea, mida pooled tegelikult omavahel rääkisid ja milles kokku leppisid enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Kohus on seisukohal, et pelgalt sellest, mida hageja enne tehingu sõlmimist tunnistajale avaldas, ei saa tuvastada kinnistu kinkimise tegelikku eesmärki. Selleks, et kohus saaks hinnata, kas kostja on või ei ole käitunud kingi vääriliselt peab saama tuvastada ka kostja teadmise hageja kavatsustest tehingu sõlmimisel. Ka asjaolust, et pooled leppisid kokku kinnistu isikliku kasutamise õiguses hageja kasuks, ei saa tuvastada hageja väidetud eesmärki kinnistu kinkimisel. 29.1.Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks võtnud endale kohustuse kinnistu lapsele edasi võõrandada, kui laps täisealiseks saab. Isiklik kasutusõigus annab soodustatud isikule õiguse kinnistut kasutada, kuid ei ole seotud kinnistu võõrandamisega. Kohtu hinnangul on hageja väidetud eesmärk kinnistu kinkimise eesmärgi kohta ka ebaloogiline, arvestades hageja tegevust. Juhul, kui hagejal oleks olnud eesmärk vormistada kinnistu poolte ühise lapse nimele (ja eeldades, et tunnistaja väide sellest, et notar ei pidanud võimalikuks kinnistu kinkimist lapsele), kui laps saab täisealiseks, siis oleks hageja saanud seda teha, kui laps täisealiseks saab ning kinnistu kinkimine kostjale ei oleks olnud kuidagi vajalik. Hageja tegevus kinnistu kinkimisel viitab sellele, et hageja tegelik eesmärk ei olnud mitte kinnistu kinkimine oma lapsele tema täisealiseks saamise, vaid kinnistu võõrandamine üldiselt piiratud aja jooksul (kui hageja sai teada, et kinnistut ei saa kinkida lapsele, siis kinkis ta kinnistu lapse emale, s.o kostjale), jättes endale kinnistu kasutamise õiguse ajaks, mil poolte ühine laps on veel alaealine. Teistmoodi ei ole võimalik selgitada hageja tegevust kinnistu kinkimisel. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust kostja väidetav keeldumine tulevikus kogu kinnistu poolte ühisele pojale jätmine, kuna sellel eesmärgil pooled kinkelepingut ei sõlminud ja seetõttu ei saa olla kostja väidetav käitumine seoses kinnistu edasikinkimisega käsitatav jämeda tänamatuse ilminguna. 29.2.Kohus tuvastab, et hageja sai kinnistu omanikuks kostjaga sõlmitud 14.02.2012 kinkelepingu (dtl 85 - 91) alusel. Kostja sai kinnistu omanikuks kostja ema ja kostja vahel 13.05.2010 sõlmitud kinkelepingu alusel (dtl 79 – 83). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et vaidlusalune kinkeleping sõlmiti poolte vahel selleks, et tagasi täita 14.02.2012 leping. Kohtule ei ole esitatud mistahes tõendeid selle kohta, et lepingu eesmärk oleks olnud 14.02.2012 lepingu tagasitäitmine. Kohus tuvastab, et 09.04.2019 tõestas notar Marje Jürioja kostja avalduse 14.02.2012 lepingust taganemiseks. Samas ei nähtu muudest tõenditest, et pooled sõlmisid vaidlusaluse lepingu eesmärgiga täita 2012 leping tagasi. See läheb ka vastuollu asjas esitatud teiste tõenditega, sh A. S. i tunnistusega. Hageja ise on menetluses esile toonud erinevaid versioone kinkimise eesmärgist (nt et hageja kinkis kinnistu selleks, et vältida tema vastu kriminaalmenetluses suunatud nõuete sundtäitmist), mistõttu ei pea kohus usutavaks, et vaidlusalune leping sõlmiti 14.02.2012 lepingu tagasitäitmiseks. Kui see nii oleks olnud, siis ei oleks kostja esitanud erinevaid arvamusi lepingu sõlmimise põhjustest. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, mis oli hageja poolt kostjale kinnistu kinkimise eesmärk.
30.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja tegevus seoses lapse ülalpidamisnõude esitamisega, lapse suhtluskorra ja hooldusõigusega oleks käsitatav jämeda tänamatusena ja ületaks moraalinormide piiri. 30.1.Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja vastavalt PKS § 96 lg-le 1 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased, s.o hageja on kohustaud oma last ülal pidama. Vastavalt PKS § 100 lg-le 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kohus tuvastab, et Pärnu Maakohus tegi 23.11.2023 tsiviilasjas nr 2-22-10633 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse, millega vähendati Pärnu Maakohtu 05.09.2019 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-19-6485 hagejalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 0 euroni kuus alates 01.10.2023. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta (hageja väidetu ei nähtu ka kohtule esitatud tsiviilasja nr 2-22-10633 lõpetavast kohtumäärusest ega selle tsiviilasja istungi protokollist), et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, mille kohaselt ei pidanud hageja pärast vanglast vabanemist enam määrust nr 2-19-6485 täitma, s.o poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist tasuma, samuti et poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et pärast vanglast vabanemist hakkavad pooled lapse suhtes teostama nn võrdset vanemlust. Seega oli kostjal õigus pöörata varasemast kompromissimäärusest tulenev elatise nõue täitmisele kuni vastava kohustuse lõppemiseni (dtl 202). Asjaolu, et kostja ei olnud elatise vähendamisel hageja hagiga koheselt nõus, ei ole kohtu hinnangul käsitatav jämeda tänamatusena. Isikul on kohtumenetluses õigus vaielda teise poole seisukohtadele vastu tulenevalt TsMS § 199 lg 1 p-s 6 sätestatust. Käesolevas asjas ei ole esitatud selliseid tõendeid, millest kohus saaks järeldada, et kostja käitus elatise vähendamise hagi menetluses kostja või lapse suhtes pahatahtlikult. Elatise vähendamise hagi võttis kostja õigeks. 30.2.Kohus tuvastab, et Pärnu Maakohus tegi 29.09.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-2217567 (dtl 400 – 402), millega kinnitas hageja ja kostja kompromissi lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Asjaolu, et kostja esitas kompomissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse, ei ole kohtu hinnangul käsitatav moraalinormide ületamisena, mis õigustaks kinkelepingust taganemist, kuivõrd määruskaebuse tekstist nähtub, et selle esitamise ajendiks olid eelkõige kohtu väidetavad menetluslikud eksimused kompromissi kinnitamisel, mitte ebaeetiline soov hagejat kahjustada. Kohus on samuti seisukohal, et kostja poolt ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse esitamine ei saa olla käsitatav kostjapoolse jämeda tänamatuse ilminguna. Võib eeldada, et kostja esitas vastava avalduse soovist kaitsta oma lapse õigusi nii, nagu tema sellest aru sai. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Kostjal kui lapse emal oli seadusega kaitstud oma lapse õiguse või huvi kaitseks kohtusse pöörduda vastavalt TsMS 3 lg-le 1 ja 2. Asjas esitatud tõendite alusel ei saa jõuda järeldusele, et kostja eesmärk avalduse esitamisel oli hageja või lapse kahjustamine.
31.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et kostja tegevus halduskohtumenetluses oleks olnud moraalselt taunitav. Kohus tuvastab, et kostja loovutas hagejale õiguse esindada poolte ühist last pikaajaliste kokkusaamiste küsimustes hagejale 24.03.2022 (dtl 15). Enne eelnimetatud loovutust kinnitas kostja Tallinna Halduskohtule, et nii kostja kui poolte ühine laps on Tallinna Vangla meetme tõttu (läbiotsimine täieliku lahtiriietumisega) käinud vanglas hagejal külas vähem, kui oleks võinud (dtl 540). Kohus tuvastab, et 24.10.2022 kinnitas kostja Tallinna Halduskohtule seoses mittevaralise kahju nõudega, et lapsel oli võimalus hagejaga telefoni teel suhelda. Laps ei saanud moraalset ega psühholoogilist traumat ega vaja Tallinna Vanglalt hüvitist. Kohus tuvastab, et hageja soovis, et kostja saadaks Tallinna Halduskohtule
vastuse juba 2022 ja andis kostjale vastuse sisu osas suuniseid (dtl 465), millele kostja vastas 25.10.2022, et hageja soovitud vastuse sisu ei ole õige ja ta ei lase hagejal last kasutada hageja huvides (dtl 466). Kohus on esiteks seisukohal, et asjas ei ole tuvastatav, et kinnisasja kinkimine oleks olnud seotud kostja tegevusega halduskohtumenetluses. Teiseks on kohus seisukohal, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks kuidagi sekkunud lapse esindusõigusesse halduskohtumenetluses. Samuti on kohus seisukohal, et asjaolu, millest nähtub, et kostja ei olnud hagejaga samal meelel haldusasjaga seotud asjaoludest ei ole käsitatav moraalinormide rikkumisena, mis annaks aluse kinnistu kinkelepingust taganemiseks jämeda tänamatuse tõttu. Kinkelepingu sõlmimine ei kohusta kingisaajat olema alati kinkijaga samal meelel ja teda tema tegemistes toetama. Asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks tegutsenud haldusasjas pahatahtlikult eesmärgiga hagejat või poolte ühist last kahjustada. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et enne kohtusse pöördumist oleks kostja olnud nõus andma teistsuguse kinnituse, kui ta hiljem andis. Fakt, et hageja ei saavutanud halduskohtus soovitud tulemust (dtl 538 – 539), ei tähenda iseenesest kostja jämeda tänamatuse ilmingut.
32.Hageja väitel on kostja takistanud talle juurdepääsu kinnistule ja sellel asuvatele hoonetele ning jätnud kinnistu hooletusse. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kohus tuvastab, et kinnistu värav käib kinni plastikust pistlukuga, mille sulgemiseks ega avamiseks ei ole vaja abivahendeid (dtl 115 asuv video). Kohus tuvastab, et hoonete uksed on suletud kruvidega (dtl 114 asuv video) s.t ukse ette on keeratud kruvi, mille avamiseks on vaja, kas tavalist kruvikeerajat või drelli. Mõni uks ei ole üldse lukustatud. Hageja on teinud kostjale etteheiteid muru mitteniitmise pärast ja kaevu lahti jätmise pärast (dtl 304). Hageja on teinud kostjale lisaks etteheite selle kohta, et kostja ei ole hagejale tagastanud eluhoone ühe toa võtit, mille kohta kostja on kinnitanud, et see võti ei keera ja toa uks on lahti. Kostja on samas ka teinud hagejale ettepaneku kasutada tuba nii, nagu see on (dtl 408). Hageja on sõnumivahetuses kostjaga möönnud, et toa uks on avatud (dtl 409). Kostja on olnud arvamusel, et hageja võib lukud ustele panna, kui ta ka kostjale võtmed annab (dtl 411). Hageja õigus kinnistut vallata ja kasutada tuleneb isiklikust kasutusõigusest. AÕS § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 227 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. AÕS § 228 sätestab, et lisaks §-des 225–227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Kohus tuvastab, et isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus tasuta ja tähtajaga kuni 16.12.2031 kasutada elamiseks kinnistul asuvaid hooneid ühes kõrvalhoonete ja krundi kasutamise õigusega. Eeloodust tulenevalt on isiklik kasutusõigus seotud valdamisega ja kohalduvad kasutusvalduse sätted. Vastavalt AÕS § 219 lg-le 1 on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Erialases kirjanduses on asutud seisukohale, et korrashoiukohustus lasub kasutusvaldajal sõltumata sellest, kes selle vajaduse põhjustas. Seega tuleb kasutusvaldajal asja korras hoida nii siis, kui asja seisund halvenes kasutusvaldaja enda tegevuse
tagajärjel, kui ka siis, kui seisund halvenes kolmanda isiku süülise tegevuse tagajärjel või vääramatu jõu tõttu. Eeltoodust tuleneb, et hageja on ise kohustatud kinnistul asuvaid hooneid ja kinnistut korras hoidma, sh tagama hoone uste lukustamise võimaluse, sulgema kaevu ja kinnistut hooldama ning vastupidist ei saa kostjale ette heita. Kuna kinnistu korrashoid on hageja kohustus, siis ei hinda kohus eraldi hageja 23.12.2023 esitatud fotomaterjali, mis on esitatud kostja kohustuse rikkumise tõendamiseks ega hageja poolt 19.01.2024 esitatud videofaile (dtl 439 – 440), mille eesmärk oli tõendada kinnistu korrashoidu kostja poolt. Kostja on kohtu menetluse kestel olnud nõus, et hageja vahetab ukselukud kostja kulul (dtl 408 – 411). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt 01.06.2023 esitatud fotod (dtl 99 – 100) kostja väidetud asjaolu, et hageja on viinud oma asjad kinnistult ära. Fotodelt ei ole tuvastatav, kes asju riiulitelt eemaldanud on ja kuhu need paigutati. Kohus tuvastab kohtule esitatud kõnesalvestiste alusel, et kostja on võimaldanud hagejal oma asju kinnistult ära viia (dtl 109 – 111, tl 361 - 367). Kohus on seisukohal, et tegemist on lubatud tõenditega. Riigikohus on olnud seisukohal, et vestlusosalise poolt vestluse salaja helisalvestamine ja selle tõendina esitamine ei ole keelatud (vt Riigikohtu 26.03.2009 lahend nr 3-1-1-5-09).
33.Kohtu hinnangul ei ole võimalik üheselt tuvastada 15.07.2023 toimunud intsidendiga seotud sündmusi. Hageja väitel ründas kostja hagejat füüsiliselt. Kostja väidab vastupidist. Mõlemad on esitanud teineteise suhtes süüteoteated (dtl 300, 305 – 306). Kostja on esitanud intsidendist videod (dtl 313, 314), millest esimesest nähtub, et pooled räägivad üksteisega kõrgendatud hääletoonil, teineteist süüdistades. Hageja hingeldab. Videoklipp lõppeb, kui kostja lööb ilmselt hagejalt telefoni käest (teeb käega löögi, kuid ei ole aru saada, kas kostja lõi hageja telefoni või hagejat). Teises videos süüdistab kostja karjudes hagejat oma ema surmas. Videolt on näha, et kostja proovib hagejat jalaga lüüa ja lööb käega hageja suunas. Kumbki videoklipp ei näita tekkinud konflikti algusest lõpuni. 33.1.Tunnistaja A. K. andis ütlusi, millest nähtub, et tema istus koos hagejaga tunnistaja elukoha juures asuvas bussipeatuses, kui tuli kostja, kes oli väga agressiivne, algul karjus ja siis hakkas vägivallatsema. Tunnistaja ja hageja istusid rahulikult. Kostja viskas hagejat ja tunnistajat õllepudelitega, lõi käte ja jalgadega. Keegi viga ei saanud. Hageja filmis kostjat ja kostja lõhkus hageja telefoni. Hiljem tuli kostja abikaasa koos lapsega ja veel mõned inimesed. 33.2.Kostja abikaasa T. M. andis ütlusi selle kohta, et kostja saabus bussipeatusesse tema järel, s.t esmalt läks hageja juurde olukorda kontrollima tunnistaja ja kostja saabus alles pärast seda, kui tunnistaja oli kostjat teavitanud, et olukord on kontrolli all. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et kostja läks endast välja, sest hageja provotseeris kostjat ja jätkas kostja provotseerimist ka pärast seda, kui tunnistaja viis kostja situatsioonist natuke eemale, millele kostja reageeris füüsilise ründega. Hageja krabas kostjat ja hoidis kostja ühest käest kinni ja teisega pigistas kostja kaela. See oli ka põhjus, miks kostja videol hingeldas. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et kostja viskas hageja telefoni maha. 33.3.Kohus peab eluliselt usutavaks, et hageja provotseeris kostjat ründama. Kohtu hinnangul ei ole A. K. ütlused selle kohta, et kostja tuli hageja ja tunnistaja juurde bussipeatuses ning hakkas ilma ajendita hagejat sõimama, õllepudelitega loopima ja peksma, usutavad. A. K. ütlused ei ole kohati ka järjepidevad (inimese bussipeatusesse saabumise järjekorra osas, alguses ütles tunnistaja, et kostja tuli koos 4-5 inimesega, pärast ütles tunnistaja, et kõigepealt saabus bussipeatusesse kostja, kes hakkas agressiivselt käituma ja alles pärast tulid teised inimesed.
Tunnistaja ütles, et tema istus hagejaga tasa ega teinud midagi. Samas on dtl 313 asuvalt videolt näha, et hageja liigub ringi, filmib ja provotseerib kostjat). Hageja provotseeriv ja üleolev kõnepruuk on kuulda kohtule esitatud videoklipist (dtl 313 videoklipist on näha ja kuulda, kuidas hageja naerab kostja üle, süüdistab kostjat alkoholi ja narkootikumide tarvitamises, psühhopaadiks ja närvihaigeks olemises). Kohtule esitatud fotodelt (dtl 320 – 321) ei nähtu intsidendi asjaolud. Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja poolt hageja suunas toimus füüsiline rünne, kuid tegemist oli hageja provotseeritud ründega. Kohus arvestab seejuures, et 15.07.2023 intsidendi toimumise hetkeks oli kinnistu kinkelepingu taganemine juba toimunud ja käesolev kohtumenetlus oli kestnud mitu kuud, mistõttu viitab hageja tegevus sellele, et hageja eesmärk oli käesoleva kohtumenetluse jaoks tõend hankida kostja jämeda tänamatuse osas. Kohus on seisukohal, et füüsiline vägivald ei ole iseenesest õigustatud, kui see ei ole toime pandud hädakaitse seisundis või hädaseisundis (TsÜS § 140, 141), kuid samas ei ole õigustatud ka hageja tegevus kostja provotseerimisel, mistõttu on kohus seisukohal, et kostja tegevus hageja suunal ei ole käsitatav sellise jämeda tänamatusena, mis õigustaks hageja poolt kinnistu kinkelepingust taganemist.
34.Kohus on seisukohal, et ka kostja poolt hagejale viivise maksmata jätmine ei ole antud juhul käsitatav jämeda tänamatusena. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 10.09.2021 laenulepingu, mille alusel pidi hageja andma kostjale üle 10.09.2021 100 eurot sularahas ja samal päeval kandma 900 eurot kostja pangakontole. Kohus tuvastab, et kostjale kanti 900 eurot 10.09.2021 (dtl 457). Kostja kohustus hagejale saadud raha tagastama A. S. ile pangakontole 100 euro kaupa igakuiselt. Esimene makse pidi toimuma 09.10.2021 ja viimane 09.07.2022 (dtl 14). Kostja tasus viimase osamakse 06.01.2023 (dtl 26). Kostja keeldus hagejale viivise tasumisest 13.01.2023 telefonivestluses (dtl 367 – 368). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas enda pankrotiavalduse 2019 (dtl 458 – 463). Kohus on seisukohal, et pelgalt viivise tasumata jätmine ei ole käsitatav jämeda tänamatusena, mis õigustaks kinkelepingust taganemist.
35.Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et kinkelepingust taganemine ei ole kehiv, kuna puuduvad kinkelepingust taganemist õigustavad asjaolud VÕS § 267 lg 1 p 1 ja VÕS § 268 lg 1 tähenduses. Vastuhagi
36.Kohus on seisukohal, et vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagiga taganes kostja poolte vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingust. Kostja eesmärgiks on saavutada hageja kasuks tehtud isikliku kasutusõiguse kohta märke kustutamine kinnistusraamatust.
37.Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 31 poolte vahel sõlmitud kinnistu isikliku kasutamise õiguse kokkuleppe sisu ja ulatuse. Kohus tuvastab, et lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud, s.t vastuhagiga on kostja esitanud lepingu ülesütlemise avalduse (sisaldub vasuhagi tekstis) ja hageja on kostja tahteavalduse kätte saanud.
38.Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohtu hinnangul ei ole asjas leidnud tõendamist, et kostja kinkis 2012 kinnistu hagejale ähvarduste mõjul. Kostja ei ole väitnud, et isiklik kasutusõigus ei oleks kehtivalt kokku lepitud. Samuti ei ole kostja lepingut tühistanud.
39.Kohus on seisukohal, et vastuhagi lahendamisel ei oma tähtsust kostja väide, millisel põhjusel hageja kinnistu kostjale tagasi kinkis. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 29 jj,
et asjas ei ole võimalik kinnistu kinkimise eesmärki tuvastada. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust ka Pärnu Maakohtu 21.02.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-171676, milles on otsustatud hagejalt kuritegelikult teel omandatud vara konfiskeerimine.
40.Vastavalt AÕS § 212 lg-le 1 võib kasutusvalduse lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-dele 1 – 3 võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse, tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust, kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist.
41.Kohus tuvastab, et hageja on kostjale vanglast kirjutanud, kasutades vulgaarset, kohati käskivat ja ähvardavat kirjastiili (dtl 293 – 299, 373 – 376, 471 - 472), mille osas on võimatu näha hageja väidetud huumorit. Kirjadest ei nähtu, millal need on saadetud. Kohus on siiski seisukohal, et pelgalt poolte halb läbisaamine ja hageja halvasti läbimõeldud kõnepruuk ei ole isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemise aluseks, arvestades AÕS § 212 lg-s 1 sätestatud lepingu lõppemise aluseid.
42.Kohus tuvastas 15.07.2023 intsidendiga seotud asjaolud kohtuotsuse p-s 32 jj. Kohtu tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks kostjat füüsiliselt rünnanud hageja väidetud moel. Tegemist oli tüliga, millesse panustasid mõlemad osapooled. Kostja väited sellest, et kinnistu kaasvaldus ja -kasutus ei ole võimalik, kuna kostja kardab hagejat, ei õigusta käesolevas asjas isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemist. Kostjale oli hageja vägivaldsus enda vastu teada juba enne 2019, kui Pärnu Maakohus oma otsusega hageja süüdi mõistis. Samuti ei mõjuta nimetatut asjaolu, et kohus ei vabastanud hagejat ennetähtaegselt vanglast (dtl 476 – 480), sest see ei muuda kohtu arvates hageja ohuprognoosi kostja suhtes. Eeltoodud asjaolud kogumis viitavad sellele, et kostja oli teadlikult valmis andma isikliku kasutusõiguse kinnistu osas isikule, kes on olnud varem tema suhtes füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne ja kellega tal ei ole head suhted. Hageja on väitnud, et tema varasem vägivaldsus ei mõjutanud poolte suhteid. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud fotod (dtl 412 – 415) ei tõenda isikliku kasutusõiguse ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid, sest need on tehtud enne isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist. Samuti ei mõjuta asja lahendamist dtl 416 asuv kostja taotlus, dtl 417 – 430 asuv vastus hagiavaldusele, dtl 431 – 438 asuvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, kuidas kostja hagejaga suhtles ajal, mil hageja vanglas viibis ja 2019 pikaajalise kokkusaamise taotluse tagastamise dokument (dtl 436 – 438).
43.Asjas ei ole leidnud tõendamist kostja väide, et hagejal ei ole võimalik kinnistut korrastada vms. Nimetatud väide on vastuolus kostja enda esitatud tõendiga, s.o videoklippidega (dtl 439 – 440), millega kostja on soovinud tõendada, et ta on kinnistut hooldanud ja millest ka nähtub vähemalt hoovi korrastamine. Sama nähtub ka Vitali Petrovi ja N. P. tunnistusest, et nad on näinud kostjat kinnistul ja seal heakorratöid tegemas. Kostja esitatud asjaoludest ega tõenditest ei nähtu, et hageja oleks ka tegelikult takistanud kostja poolt kinnistu valdamist ja kasutamist või sellega ähvardanud.
44.Kohus on seisukohal, et asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei saa asuda ka seisukohale, et isiklik kasutusõigus oleks hageja jaoks kaotanud tähtsuse. Asjaolust, et hageja ei ole pärast vanglast vabanemist asunud kinnistule püsivalt elama ja elab XXX (nähtub menetlusdokumenditest, milles hageja avaldab oma elukohana XXX), ei saa järeldada, et hagejal puuduks huvi kinnistu kasutamiseks. Kohtumenetluses esitatud arvukatest sõnumivahetusest poolte vahel nähtub, et hageja soovib kinnistut
kasutada. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et kinnistul asub vana suvila, mis ei sobi aastaringseks elamiseks. Nimetatu üle ei vaidle ka pooled, et maja on halvas olukorras (nimetatu nähtub kohtule esitatud videoklippidest). Juhul, kui maja oleks heas seisukorras ei kasutataks maja uste kinnihoidmiseks kruve. Seega ei olegi maja käesoleval ajal kasutatav aastaringseks elamiseks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kostja ei ole isikliku kasutusõiguse lepingut kehtivalt üles öelnud, sest selleks puuduvad piisavad materiaalsed alused. Vastuhagi jääb rahuldamata. Hageja taotlus XXX kohtuistungi protokolli parandamiseks
45.Hageja esitas 24.04.2024 taotluse XXX kohtu istungi protokolli parandamiseks. Kohus allkirjastas protokolli 22.04.2024, mistõttu on taotlus esitatud tähtaegselt (TsMS § 53 lg 2). Kostja vaidles protokolli parandamise taotlusele vastu.
46.Hageja on taotlenud parandada kohtuistungi protokolli ajamärk 00:03:36 13. rida, kus on hageja öelduna protokollitud lause: „Olen esitanud määruskaebuse.“ Tegelikult esitas määruskaebuse kostja. Kohus nõustub parandustaotlusega ja parandab lause järgmiselt: „Kostja esitas määruskaebuse.“
47.Hageja taotles parandada tunnistaja N. P. antud tunnistuses sisalduvat lauset: „Ma mäletan, et minu mees käis katusel midagi parandamas“, millele häälsalvestisel eelneb hageja küsimus, kas tunnistaja mäletab, kas vihmaga seisid majas ämbrid (sest katus lekkis). Hageja hinnangul ei kajasta protokollitud tunnistaja ütlused tunnistust piisavalt täpselt. Hageja on seisukohal, et tunnistusest peaks välja tulema, et katus lekkis. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Protokoll kajastab N. P. ütlusi piisavalt täpselt, võrreldes protokolli kirjalikku osa häälsalvestisega. Häälsalvestiselt kõlanud: „jaa, aha“ ei saa käsitada nõustumusena hageja küsimuses sisaldunud kirjeldusele. Kohus on seisukohal, et protokollist nähtuv N. P. lause kirjeldab olukorda piisavalt täpselt, s.t kui katus ei oleks olnud katki, siis ei oleks pidanud tunnistaja abikaasa seda ka parandama. Kohus jätab hageja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata.
48.Hageja taotleb parandada protokollis sisalduvat tunnistaja A. K. öeldud lauset: „O. mees ütles, et lõpeta ära ja läheme ära“. Hageja taotleb parandada lauset selliselt: „O. mees ütles oma naisele, et lõpeta ära ja läheme ära“. Kohus on seisukohal, et parandus puudutab lause detailsust. Kohtu hinnangul järeldub tunnistaja ütluste protokollitud ulatusest, et nimetatud refereering oli suunatud kostjale ja selles osas ei ole protokolli parandamist vaja. Protokoll kajastab tunnistaja ütlusi ja nende konteksti piisavalt. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Hageja 12.05.2024 kohtukõne kirjalike teesidega koos esitatud tõendite vastuvõtmise otsustamine
49.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad alused kostja poolt kohtukõne kirjalike teeside juurde esitatud tõendite vastuvõtmiseks, s.o fotod katusest (dtl 610 619), foto paberitest (dtl 620), Pärnu Maakohtu 09.10.2019 tagaseljaotsus (dtl 622 – 625), fotod majast seest ja väljast ning kaevust (dtl 626 – 628) ning foto kostjast seoses kirikliku toiminguga (dtl 629).
50.Vastavalt TsMS § 329 lg-le 1 peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks võimalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes
juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei olnud tal võimalik otsuse p-s 48 kirjeldatud tõendeid varem esitada. Kohus on lisaks seisukohal, et esitatud tõendid ei mõjuta asja lahendamist. Asjaolu, kes enne vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimist katust parandas, ei mõjuta hiljem sõlmitud kinkelepingust taganemise kehtivust. Samuti ei mõjuta kinkelepingust taganemist, kas kostja ema oli hagejale võlgu ega see, kas kostja on osalenud mingitel kiriklikel toimingutel või mitte. Fotod majast seest ja väljast ning kaevust on varasemalt esitatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tõendid vastu võtmata ja loeb need hagejale tagastatuks.
51.Kohus jätab tähelepanuta hageja 13.05.2024 taotluse. Tegemist on hilinenult esitatud taotlusega (TsMS § 329 lg 1). Samuti ei mõjuta nimetatud taotlus asja lahendamist. Menetluskulud
52.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlemisega seotud kulud hageja kanda ja vastuhagi menetlemisega seotud kulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Tln Rkk 28.05.2025 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12.06.2024 otsus muutmata.
2.Jätta O. M. ja J. T. i apellatsioonkaebused rahuldamata.
3.Jätta O. M. apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud O. M. kanda.
4.Jätta J. T. i apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud J. T. i kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.