Moneyzen OÜ hagi Üxxx Oxxxxxxxvastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1349 eurot 28 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja: Üxxx Oxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum
Kohtuistungi aeg
25. aprill 2024
Protokollija
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Moneyzen OÜ hagi Üxxx Oxxxxxx (Oxxxxx) vastu 13. oktoobri 2022 laenulepingust nr L221001847 tuleneva põhivõla 965 euro 83 sendi, intressi 63 euro 80 sendi, haldustasu 15 euro 10 sendi, võlamenetlustasu 45 euro, maksehäire registreerimise tasu 15 euro, kuni 16. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 33 euro 3 sendi, alates 17. maist 2023 sissenõutavaks muutuva viivise ning alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva 910 euro 50 sendi, 16. mai 2023 seisuga 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks muutunud viivise 47 euro 87 sendi ja alates 17. maist 2023 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Mõista Moneyzen OÜ-lt Üxxx Oxxxxxx kasuks välja menetluskulu 900 eurot.
5.Mõista Moneyzen OÜ-lt Üxxx Oxxxxxx kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post [email protected]) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Moneyzen OÜ (hageja) esitas 16. mail 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Üxxx Oxxxxxx (kostja) vastu laenulepingust tuleneva põhivõla 965 euro 83 sendi, intressi 63 euro 80 sendi, haldustasu 15 euro 10 sendi, võlamenetlustasu 45 euro, maksehäire registreerimise tasu 15 euro, kuni 16. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 33 euro 3 sendi, alates 17. maist 2023 sissenõutavaks muutuva viivise ning alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva 910 euro 50 sendi, 16. mai 2023 seisuga 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks muutunud viivise 47 euro 87 sendi ja alates 17. maist 2023 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 13. oktoobril 2022 sõlmitud laenuleping nr L221001847, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1000 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama 24 osamaksega. Koguintressimääraks oli 20,16%, krediidi kulukuse määraks 34,54%, lepingutasuks 35 eurot ja viivisemääraks 0,06% päevas. Kostja allkirjastas laenulepingu digiallkirjaga (Smart-ID). Laenusumma 1000 eurot kanti kostja virtuaalkontole, millelt peeti kinni lepingutasu 35 eurot. Samal päeval, s.o 13. oktoobril 2022, tegi kostja taotluse raha kandmiseks virtuaalkontolt enda arvelduskontole EE457700771002449671 LHV Pangas. Ülekande teenustasu oli 50 senti. Kostja kontole kanti 14. oktoobril 2022 964 eurot 50 senti. Kostja tegi laenulepingu tagasimakse 14. detsembril 2022 summas 54 eurot. Laekunud summalt tasuti võlamenetluskirja tasu 5 eurot, põhiosa summas 34 eurot 17 senti ja intress summas 14 eurot 83 senti. Hageja edastas kostjale alates 16. novembrist 2022 korduvalt meeldetuletusi tähtaegselt tasumata kohustuste kohta. 23. veebruaril 2023 edastas hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kuna kostja oli tähtaegselt jätnud tasumata neli järjestikust igakuist makset. 8. märtsil 2023 pöördus kostja hageja poole e-kirja teel ning väitis, et tema ei ole laenu võtnud, vaid tema andmeid on ära kasutatud. 13. märtsil 2023 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles ning teavitas kostjat kohustusest tasuda lepingust tulenev nõue hiljemalt 20. märtsiks 2023 summas 1069 eurot 73 senti.
Pärast 12. novembri 2022 põhiosa makset on laenujääk maksegraafiku järgi 965 eurot 83 senti. Laenu tasumata põhiosa nõue on seega 965 eurot 83 senti. Hagejal on kostja vastu laenu kasutamise eest tasumata intresside nõue summas 63 eurot 80 senti, mis sisaldab: 12. novembri 2022 grrafikujärgses makses sisalduv intressi summa laenu põhiosa kasutamise eest summas 16 eurot 80 senti on kostja poolt tasutud 14 euro 83 sendi ulatuses, tasumata on 1 euro 97 senti; perioodi 12. detsember 2022 kuni 12. märts 2023 maksetes sisalduv intressi summa laenu põhiosa kasutamise eest summas 61 eurot 37 senti; 13. märts 2023 intress summas 46 senti. Kostjal on hagejale tasumata lepingu haldustasu 15 eurot 10 senti, mis sisaldab: perioodi 12. november 2022 kuni 13. märts 2023 viis igakuist makset summas 3 eurot, kokku 15 eurot; 13. märtsi 2023 haldustasu 10 senti. Võlamenetlustasud on kokku 45 eurot, sh lepingu kehtivuse ajal arvestatud võlamenetlustasud summas 15 eurot ja lepingu lõpetamise järgne võlamenetlustasu summas 30 eurot. Hageja on lepingu kehtivuse ajal edastanud kostjale meeldetuletuskirju 16. novembril 2022, 23. novembril 2022 (tasuline, 5 eurot), 4. detsembril 2022, 15. detsembril 2022, 24. detsembril 2022 (tasuline, 5 eurot), 3. jaanuaril 2023, 14. jaanuaril 2023, 23. jaanuaril 2023 (tasuline, 5 eurot) ja 2. veebruaril 2023. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja edastanud kostjale kolm meeldetuletuskirja: 23. märtsil 2023 (tasu 25 eurot), 31. märtsil 2023 ja 10. aprillil 2023 (tasu 5 eurot). Laenulepingu eritingimuste järgi on päevane viivisemäär 0,06% ehk 20,16% aastas. Ajavahemiku 21. märts 2023 kuni 16. mai 2023 eest arvestatud viivis on 33 eurot 3 senti. Maksehäire registreerimine on hageja jaoks tasuline teenus vastavalt Creditinfo hinnakirjale. 13. veebruaril 2023 edastas hageja kostjale ametliku maksehäire teate ning hagejal on õigus nõuda maksehäire registreerimise tasu vastavalt hinnakirjale, s.o 15 eurot. Hageja leiab, et laen anti kostjale vastutustundlikult. Hageja kontrollis laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu, tegi päringu rahvastikuregistrisse ja ametlikesse teadaannetesse. Vastavalt 13. oktoobri 2022 Maksu- ja Tolliametisse tehtud järelepärimisele töötas kostja laenu taotlemise hetkel Tartu Apteegid OÜ-s ning tema kuue kuu keskmine töötasu oli 897 eurot 83 senti. Laenutaotluse kohaselt puudusid kostjal olemasolevad krediidikohustused. Andmed olid piisavad positiivse laenuotsuse tegemiseks osamakse suurusega 53 eurot 98 senti. Juhul, kui kohus leiab, et kostja ei sõlminud laenulepingut, palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue kostja pangakontole makstud rahasumma ulatuses. Vastaselt korral on kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja ei ole veendunud, et 8. märtsil 2023 saatis hagejale kirja tegelik Ülle Ostrak, kuna hageja palvele saata temale selfi koos isikuttõendava dokumendi esiküljega, ei ole vastatud. Pärast 25. aprilli 2024 kohtuistungit ning Edvin Kuklase tunnistajana ülekuulamist leiab hageja oma lõplikes seisukohtades, et kostja võimaldas Edvin Kuklasel kasutada kostja IDkaarti koos paroolidega, mistõttu kostja vastutab tema nimel võetud rahalise kohustuse eest. Isikul lasub hoolsuskohustus ID-kaardi paroolide hoidmisel selliselt, et need ei satuks kolmandate isikute kätte. Edvin Kuklase ütlustest nähtuvalt olid kostja ID-kaardi paroolid üheskoos PIN-koodidega rahakotis, mis tähendab, et kostja rikkus talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendite hoidmise hoolsuskohustust, mistõttu ei vabane kostja vastutusest tema poolt Edvin Kuklasele kättesaadavate PIN-koodide ja muude juurdepääsuvahendite abil sõlmitud lepingu täitmise eest. Kostja pidi mõistlikult eeldama,
et ID-kaardi kui ka selle paroolide hoidmine rahakotis ei ole ohutu, kuna rahakott ja selle sisu võib sattuda kolmandate isikute kätte.
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ID-kaart varastati ja tema nimele võeti laen. Kostjal ei ole kunagi olnud Smart-ID ega pangakontot LHV Pangas. Kostja on pöördunud politseisse ning algatatud on kriminaalmenetlus. Laenu võttis kostja identiteeti kasutades, tema ID kaarti ja panga PIN kalkulaatori koode kasutades kostja poeg ExxxxxKxxxxxx. Exxxx Kxxxxxx kasutas ja võltsis kostja andmeid, lõi kostja nimele erinevad pangakontod ja tegi kostja nimel Smart-ID, millega allkirjastas dokumente. Kostja ei ole oma dokumente kaotanud ega vabal tahtel pojale andnud, seda on tehtud tema tahte vastaselt. Raha laekumine isiku kontole ei tähenda automaatselt, et kostja oleks laenusuhte pool. Laenusuhte loomiseks on vajalik laenusoovi väljendamine, oferdi ja aktsepti vahetamine lepingu sõlmimise eeldusena ja konkreetse isiku tuvastamine, kellega laenusuhtesse astutakse. Hageja ja kostja vahel puudub lepinguline võlasuhe. Kostja ei ole hagejalt laenu taotlenud, saanud ega kasutanud. Kostja ei ole seega ka rikastunud hageja krediidiraha arvelt. Isegi kui hüpoteetiliselt võiks olla alusetu rikastumine toimunud (raha laekumisega kontole), siis on see ära langenud, sest raha eemaldati kostja nimele loodud arvelduskontolt ja raha ei olnud kostja täieliku võimu all, et pöörata see enda vara hulka. Kuna kohus ei ole poolte õigusliku hinnanguga seotud, märgib kostja, et laen on antud ka vastutustundetult. Hageja ei teinud mõistlikke pingutusi, et tuvastada lepingupartneri isikut. Hageja ei võtnud taotluses märgitud kontaktnumbriga ühendust ega tuvastanud isikut video teel. Kõiki kostjaga seotud andmeid oli Exxxx Kxxxxxx muutnud. Hagejal tekkis kahtlus isiku elukoha aadressi osas ning ta küsis selgitusi. See oleks pidanud hageja valvsust suurendama. Samuti ei küsinud hageja kostja pangakonto väljavõtet, mis oleks võimaldanud avastada pettusliku teo. Seoses hageja alternatiivse nõudega alusetu rikastumise sätete alusel märgib kostja, et tema ei saanud eeldada, et tema poeg paneb ema vastu toime süüteo. Kostja ei teadnud poja mängusõltuvusest enne, kui hakkasid saabuma võlanõuded. Kostja ei saa eeldada, et tema kodus satub rahakott võõraste isikute kätte. Lisaks mäletas tunnistaja ExxxxxKxxxxxx ekslikult, et PIN-koodid olid rahakotis, tegelikkuses olid need eraldi lauasahtlis. Juhtumi avastamisel reageeris kostja koheselt, esitades avalduse politseisse. Kostja ei ole võimaldanud Exxxx Kxxxxxxxxxligipääsu oma dokumentidele. Kostja ei ole oma poja teguviisi kunagi heaks kiitnud. Lisaks ei ole kostja raha saanud, vaid selle kasutas oma otstarbeks ära Exxxx Kxxxxxx. Kostja vara ei ole laenusumma võrra hageja arvelt suurenenud, kostja rikastumist ega raha säästmist toimunud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13. oktoobril 2022 laenulepingu nr L221001847. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes, mille alusel sai kostja hagejalt 1000 eurot laenu ning kohustus selle tagastama 24 osamaksega. Hageja väitel jäi kostja tagasimaksete tegemisega viivitusse ning hageja ütles laenulepingu 13. märtsil 2023 ennetähtaegselt üles.
4.Hagiavaldusele lisatud lepingul (Moneyzen laenulepingu eritingimused nr L221001847, dtl 47-48) on kostja digitaalallkiri 13. oktoobrist 2022 (dtl 46). Kuna lepingul on kostja digitaalallkiri, mis on antud kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et kostja andis lepingu sõlmimiseks oma tahteavalduse. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel
on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22).
5.Kostja väidab, et tema ei sõlminud hagejaga lepingut, vaid seda tegi kostja identiteeti ära kasutades ja kostjalt varastatud ID-kaarti ja PIN-koode kasutades kostja poeg Exxxx Kxxxxxx. Kostja esitas selle tõendamiseks kohtule Exxxx Kxxxxxx 25. jaanuari 2024 kirjaliku ülestunnistuse (dtl 177-178), milles Exxxx Kxxxxxx tunnistab, et võttis oma ema ÜxxxxOxxxxxxxja isa Rxxx Kxxxxxx nimel ilma nende teadmata palju laene vahemikus juuli 2022 kuni jaanuar 2023; Exxxx Kxxxxxx sisenes nende korterisse, omastas nende IDkaardid ja PIN-koodid; ExxxxxKxxxxxxxtegi Smart-ID, uued e-maili aadressid ja avas ka uusi arvelduskontosid, millest nad polnud teadlikud; ExxxxxKxxxxxx sõlmis laenulepinguid valede aadressidega, telefoninumbritega, e-mailidega ja ka ametiandmetega; ÜxxxxOxxxxx ja Rxxx Kxxxxxx ei ole ühtegi laenuraha saanud ja neid tarbinud, neid on tarbinud ExxxxxKxxxxxxxja kandnud neid ühelt kontolt teisele. Kirjalikus ülestunnistuses märgitud asjaolusid kinnitas Exxxx Kxxxxxx ka kohtus tunnistajana antud ütlustes (dtl 119-203). Exxxx Kxxxxxx ütluste kohaselt taotles tema oma ema Üxxx Oxxxxxx ID-kaardiga Moneyzenist laenu ning tegi seda valeandmetega. Exxxx Kxxxxxxx oli ema elukohale ligipääs (võtmed) ning ta võttis ema elukoha koridoris ema käekotis olnud rahakotist ema ID-kaardi, läks koju, tegi endale ema andmetega Smart-ID, taotles Moneyzenist laenu ja viis ID-kaardi tagasi; paroolid olid samas rahakotis. Tunnistaja selgitas laenu taotlemise kohta, et logis ID-kaardiga sisse ja taotles laenu, märkides taotlusesse vale elukoha, suvalise telefoninumbri, enda tehtud pangakonto numbri ja enda tehtud e-maili aadressi [email protected]. Kui tuli vastus, allkirjastas Exxxx Kxxxxxx lepingu ja raha tuli kontole. Sellelt kontolt kandis ExxxxxKxxxxxx raha edasi oma Leedu pangakontole. Ema ei olnud millestki teadlik. Exxxx Kxxxxxx ütluste kohaselt tegi ta Moneyzenile alguses ka tagasimakseid. Exxxx Kxxxxxxx olid võlgnevused ning tema nimele enam laenu ei antud. Exxxx Kxxxxxx ütlustega langevad kokku ka andmed, mis nähtuvad laenutaotluselt (dtl 52). Nii on kostja elukohana märgitud laenutaotluses xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx, kuid õige on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 183). Laenutaotlusesse on märgitud mobiiltelefon xxxxxxxx, kuid kostja on nimetanud enda mobiiltelefoni numbrina xxxxxxxx (dtl 153). Kostja on oma meiliaadressina nimetanud e (dtl 150, 153), kuid Exxxx Kxxxxxx suhtles hagejaga meiliaadressi xaudu (dtl 54-55, 198).
6.Iseenesest on õige hageja viide sellele, et digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on isikul kõrge hoolsuskohustus. Nii on leidnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 2-16-124450 16. detsembril 2019 tehtud otsuse punktis 23 ja Tartu Ringkonnakohus hageja poolt viidatud 3. märtsil 2022 tsiviilasjas nr 2-14-8927 tehtud määruse punktis 9.2, kus on mh märgitud, et ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Seega, kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Kohus leiab, et hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa siiski pidada seda, kui ID-kaardi omanik hoiab oma kodus käekotis rahakotti, milles on nii ID-kaart kui selle PIN-koodid. Kohtu hinnangul on kostjal õigus eeldada, et oma kodus, kus ei viibi võõraid kolmandaid
isikuid, on turvaliselt hoitud ka tema digitaalallkirja andmist võimaldavad vahendid. Kostjal emana ei olnud põhjust arvata, et temal külas olev poeg võiks varastada tema ID-kaardi koos paroolidega. Tunnistaja Exxxx Kxxxxxx on oma ütlustes kinnitanud, et ta tegutses oma ema teadmata, sh ei olnud ema teadlik tema hasartmängusõltuvusest; ema sai teada äkki detsembrikuus, kui aadressilt, mille tunnistaja taotlusesse pani, helistati emale ja toodi ära sinna tulnud kirjad (dtl 201). Kostja selgituse kohaselt pöördus ta koheselt, kui oli teada saanud, et tema identiteeti on laenu võtmiseks ära kasutatud, politseisse. Politsei- ja Piirivalveameti 16. märtsi 2023 ja 4. oktoobri 2023 teatistega kriminaalmenetluse alustamise kohta on tõendatud, et kostja on tõepoolest 10. märtsil 2023 esitanud politseisse avalduse, kus tema nimele on tema teadmise ja loata võetud laene mitmelt erinevalt laenuandjalt ning mille alusel on Politsei- ja Piirivalveameti Tartu politseijaoskonna menetlustalituses menetluses kriminaalasi nr 23278050054 karistusseadustiku § 213 lg 1 ja § 1572 lg 1 alustel (dtl 151, 176). Ka politseisse pöördumise fakt näitab kaudselt, et laenu võtmine on toimunud kostja tahte vastaselt tema identiteeti ära kasutades, sest miks muidu oleks ta politseisse avalduse teinud. Seega on kohus seisukohal, et kostja ID-kaart ning selle PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.
7.Kohus leiab, et ExxxxxKxxxxxx kirjaliku ülestunnistusega ning tema poolt antud ütlustega on ümber lükatud eeldus, et kuna leping sõlmiti kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, oli kostja see, kes andis lepingu sõlmimiseks oma tahteavalduse. Tunnistaja on andnud väga selged ütlused selle kohta, et tema võttis oma ema elukohast (ema rahakotist) salaja ema ID-kaardi ja selle paroolid ning kasutas neid ema nimel hagejaga laenulepingu sõlmimiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud kostjal tema tegevuse kohta mingit teadmist. Tunnistaja ütlustega ja tema varasema kirjaliku ülestunnistusega on kohtu hinnangul veenvalt tõendamist leidnud, et kostjal ei ole puutumust 13. oktoobril 2022 sõlmitud laenulepinguga ning tema ei ole selle sõlmimiseks tahteavaldust andnud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei võimalda käesoleval juhul teha järeldust, et hageja ja kostja vahel on VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitud tarbijakrediidileping.
8.Tunnistaja ütlused ei anna alust ka väita, et kostja oleks volitanud Exxxx Kxxxxxx tema nimel tahteavaldusi andma, kuivõrd tema ID-kaart ja selle PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt ning laenuleping sõlmiti tema teadmata. Tegemist ei saa olla ka näivusvolituse olukorraga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 analoogia tähenduses), kuna kostja ei teadnud Exxxx Kxxxxxx tegutsemisest tema nimel ega talunud seda. Vastupidiselt, politseisse pöördumine näitab, et kostja ei kiitnud Exxxx Kxxxxxx tegevust mingil moel heaks.
9.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ja kostja ei sõlminud 13. oktoobril 2022 laenulepingut nr L221001847 lepingus nimetatud tingimustel. Seetõttu ei ole hagejal kostja vastu ka viidatud laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kohus jätab hagiavalduses esitatud nõuded põhivõla 965 euro 83 sendi, intressi 63 euro 80 sendi, haldustasu 15 euro 10 sendi, võlamenetlustasu 45 euro, maksehäire registreerimise tasu 15 euro, kuni 16. mai 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 33 euro 3 sendi ja alates 17. maist 2023 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
10.Kohus leiab, et ka hageja alternatiivselt esitatud nõuded alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt 910 euro 50 sendi, 16. mai 2023 seisuga 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks muutunud viivise 47 euro 87 sendi ja alates 17. maist 2023 910 eurolt 50 sendilt sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud.
11.VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
12.Hageja esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et laenusumma 964 eurot 50 senti tasuti
14.oktoobril 2022 pangakontole nr EE457700771002449671 AS-s LHV Pank (dtl 84). Kostja on kinnitanud, et temal on pangakonto ainult AS-s Swedbank. Tunnistaja Exxxx Kxxxxxx ütluste kohaselt tegi tema ema nimele kontod nii LHV Panka kui Coop Panka (dtl 198, 203) ning kui laenuraha oli kontole tulnud, kandis selle enda kontole, milleks oli ilmselt tema Leedu pangakonto. Ema raha endale ei saanud, see läks kõik hasartmängudele (dtl 201).
13.Hagejal oleks kostja vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel nõue ainult siis, kui kostja oleks tõepoolest rikastunud selle summa võrra, mis hageja tema nimel avatud kontole kandis. Tunnistaja ExxxxxKxxxxxx ütlustega on aga veenvalt tõendatud, et kostja ei olnud teadlik laenust ega tema nimel AS-is LHV Pank avatud pangakontost, tal ei olnud laenusummale juurdepääsu ning ta ei saanud laenusummat kuidagi kasutada ega enese kasuks pöörata. Kostja ei ole seega hageja arvelt alusetult rikastunud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata ka alternatiivse nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu esindajatasu 1300 eurot (dtl 223-225). Kostja esindajal kulus kostja esindamiseks kokku 13 tundi: kohtutoimiku läbitöötamine, kliendi konsulteerimine 2,5 tundi, kostja vastuse ja taotluste koostamine, kliendi konsulteerimine ja tõendi esitamine kohtule 4,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine, kliendi konsulteerimine, 1. aprilli 2024 istungil esindamine 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine, kliendiga konsulteerimine 1,5 tundi, protokolliga tutvumine, hageja lõppseisukohaga tutvumine, kliendiga konsulteerimine, kostja lõppseisukoha koostamine ja kohtule esitamine 3,5 tundi, menetluskulude aruande koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi. Kostja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta).
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati tarbijakrediidilepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks, alternatiivselt tugines hageja alusetule rikastumisele. Pooled vaidlesid põhiliselt selle üle, kas kostja on laenu võtnud. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Asjas toimus üks eelistung ja üks kohtuistung. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist mahuka vaidlusega. Kohus peab eeltoodut arvestades kostja menetluskulusid osaliselt ülemääraseks. Kohus leiab, et kliendiga konsulteerimise aeg ei kuulu kõik hageja poolt hüvitamisele. Samuti on kohtu hinnangul kahele kirjalikule menetlusdokumendile, mille sisu osaliselt kattub, kulunud aeg ülemäära suur. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja esindaja ajakulu on menetluses tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud kokku 9 tunni ulatuses.
17.Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Kostja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud.
18.Kostja esindajakulud on põhjendatud 900 euro ulatuses (9 tundi * 100 eurot).
19.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.