Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

11) 11.03.2025 summas 40 eurot; 12) 11.04.2025 summas 40 eurot; 13) 11.05.2025 summas 40 eurot; 14) 11.06.2025 summas 40 eurot; 15) 11.07.2025 summas 40 eurot; 16) 11.08.2025 summas 40 eurot; 17) 11.09.2025 summas 40 eurot; 18) 11.10.2025 summas 40 eurot; 19) 11.11.2025 summas 40 eurot; 20) 11.12.2025 summas 40 eurot; 21) 11.01.2026 summas 40 eurot.

kohtu järeldused, märkimisega.“ Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni. Hageja on esitanud põhinõude, milles palub hageja kasuks välja mõista LHV Finance AS ja kostja vahel 23.12.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr. xxx tulenev võlgnevus 2051,63 eurot, intressid 156,45 eurot, viivised 561,94 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2051,63 eurot alates 19.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni 25,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõue põhineb viidatud väikelaenulepingul ja sellest tuleneval võlgnevusel. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet pole järgitud, palub hageja kostjalt välja mõista LHV Finance AS ja kostja vahel 23.12.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr. xxx tulenev võlgnevus 1291,39 eurot, viivised 24,49 eurot, millest: sissenõutavaks muutunud põhinõue on 451,39 eurot ja viivised sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 24,49 eurot; tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 840 eurot maksegraafiku alusel; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 451,39 eurot alates 16.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud: riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kohtu hinnangul, kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt, ei olnud kostja isikuks, kes oleks olnud võimeline laenu teenindama. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on esitanud kohtule alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, so alternatiivse nõude osas. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.