JND Transport & Logistics OÜ hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
JND Transport & Logistics OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
21 873,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja JND Transport & Logistics OÜ (registrikood 12493864), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Renee Mahl
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21.05.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 05.10.2023 otsus muutmata. Jätta JND Transport & Logistics OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud JND Transport & Logistics OÜ kanda. Mõista JND Transport & Logistics OÜ-lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1813,08 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-22-12016 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.JND Transport & Logistics OÜ (hageja) esitas 16.08.2022 Harju Maakohtule AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu (kostja) hagi kindlustushüvitise 21 873,93 euro saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.12.2020 transpordiettevõtte vastutuskindlustuse lepingu (poliis nr 3739571784) kauba maanteeveo (autovedaja vastutus) ja ekspedeerimise kindlustamiseks. Kindlustuslepingule kohaldusid transpordiettevõtte vastutuskindlustuse tingimused F100/2015 (tüüptingimused).
1.2.Hageja korraldas JSC „Girteka cargo“ tellimusel 30.07.2021–03.08.2021 külmutatud kala (kaup) veo Norrast Leetu temperatuuril -18° C. Hageja vedas kauba 02.08.2021 Norrast Eestisse. Eestist Leetu tellis hageja veo Vokos Transport OÜ-lt. Vokos Transport OÜ tellis veo omakorda Dastis UAB-lt. Kaup laeti Eestis Dastis UAB autosse. 03.08.2021 kauba jõudmisel Leetu selgus, et kaup on osaliselt (ca 30 % ulatuses) kahjustunud.
1.3.Kostja keeldus kahju hüvitamisest, sest tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga. Kaup jõudis Eestisse nõuetekohase temperatuuriga. Kuna kauba ümberlaadimine toimus külmalaos 30 minuti jooksul, ei saanud kauba temperatuur laadimise ajal oluliselt muutuda. Kauba temperatuur sai tõusta vaid veo käigus Eestist Leetu, kui kaup oli Dastis UAB autos. Vastavalt tüüptingimuste p-le 4.9 (dtl 94) kuulub kahju hüvitamisele vaid juhul, kui kindlustusvõtja esitab temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud. Hageja ei esitanud mõõtevahendite näite. Temperatuuriseadmele ei olnud lisavarustusena GPS-i ja printerit paigaldatud.
1.4.Hageja leiab, et temperatuuri muutumisest tingitud kahju tuleb hüvitada, sest külmaseade oli veo ajal töökorras.
1.5.Kauba veol Eestist Leetu ei olnud hageja vedaja, vaid ekspedeerija. Hageja ei ole kindlustuslepingut rikkunud. Kindlustusjuhtumi põhjustas kolmandate isikute tegevus, kes võisid ekslikult seadistada kaubaveo nõuete mittevastava temperatuurirežiimi.
1.6.Kostja tüüptingimuste p 4.9 on liiga avar ja kahjustab hagejat ebamõistlikult. Tüüptingimuste p 4.9 on tühine tüüptingimus.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et Vokos Transport Company OÜ seadistas kaubaveole ekslikult nõuetele mittevastava temperatuurirežiimi. Hageja kontrollis kindlustuslepingu olemasolu kauba veol Eestist Leetu – Vokos Transport Company OÜ-l oli kindlustusleping kostjaga (poliis nr 3776560910 kindlustusperioodiga 20.01.2021– 19.01.2022). Kuna hageja oli ekspedeerija, mitte vedaja, siis on asjakohased kindlustuslepingu tingimused, mis seonduvad ekspedeerimisega. Kostjal on kohustus maksta hagejale kui ekspedeerijale kindlustushüvitis summas, mis vastab kauba veo tellinud isiku nõudele hageja vastu. Kaubaveo korraldamisel Norrast Eestisse olid hageja riskid kaitstud CMR kindlustusega.
2-22-12016 Pärast kaubaveo korraldamist Eestist Leetu olid hageja riskid kaitstud Vokos Transport Company OÜ ja hageja kindlustusega. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt tugines ta kahju hüvitamisest keeldumisel tüüptingimuste p-le 4.9, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on põhjustatud temperatuurist, õhuniiskusest või nende muutumisest, v.a juhul, kui sellise kahju on põhjustanud temperatuuriseadme rike või liiklusõnnetus või kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastav temperatuurirežiim. Kostja ei hüvita üldjuhul kahju, mis on põhjustatud temperatuurist või selle muutumisest.
3.2.Pooled leppisid kokku eritingimustes, mille kohaselt hüvitab kostja temperatuurikahjud, mis on tingitud temperatuuri või õhuniiskuse muutumisest, mille põhjuseks on kaubaruumi temperatuuri reguleeriva seadme rike või liiklusõnnetus või kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastav temperatuurirežiim. Kahju hüvitamise eeldus on, et vastav transpordirežiim on spetsiaalselt tellitud kindlustatud isiku käest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veol ja ladustamisel vajaliku temperatuurirežiimi kohta ja kindlustatud isik esitab lisaks muudele nõutud dokumentidele ka temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud. Hageja ei ole tõendanud temperaturiseadme riket, liiklusõnnetuse toimumist või et temperatuurirežiim seadistati ekslikult. Samuti ei esitanud hageja kostjale eritingimuse kohaldamise eelduseks olevaid temperatuuriseadmete mõõtevahendite näite.
3.3.Lisaks jättis hageja kontrollimata, kas tema alltöövõtjal oli kindlustusleping ja millises ulatuses. Kostjale teadaolevalt ei olnud lõplikul vedajal (Dastis UAB) temperatuurirežiimi muutumist puudutavat kindlustuskaitset.
3.4.Hageja ei ole nõuet esitades arvestanud, et kindlustuslepingu kohaselt rakendatakse temperatuurirežiimiga toimuvatel vedudel omavastutust 10% kahjusummast, kuid mitte vähem kui 1000 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Hageja omavastutus on 2187,30 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 05.10.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled hagi aluseks olevate peamiste asjaolude üle, eelkõige, et poolte vahel oli sõlmitud kindlustusleping hagis märgitud tingimustel, hageja korraldas kauba veo Norrast Leetu ja ning et kaup sai osaliselt kahjustada veol Eestist Leetu.
4.2.Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepinguga kindlustati veose vedamise risk võlaõigusseaduse (VÕS) § 505 järgi. Tegemist on vastutuskindlustusega (VÕS § 510). Kuna kaupa veeti Norrast Eestisse ja sealt edasi Leetu, kohaldub vedaja vastutusele ka rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR konventsoon).
4.3.Kindlustuslepingu tüüptingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuste p 4.9 kohaselt juhul, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti,
2-22-12016 ei hüvita kostja kahju juhtumite puhul, mis on põhjustatud temperatuurist, õhuniiskusest või nende muutumisest. Sellise kahju hüvitamises saab kostjaga eraldi kokku leppida, kuid kahju tekkimist veol, mis võimaldaks rääkida vedaja enda vastutusest, peab tõendama vedaja. Tüüptingimuste p 4.9 ei ole vastuolus CMR konventsiooni artikli 17 lg-ga 4 ja artikliga 18.
4.3.1.Siinsel juhul oli kaubaks kala, mis on toiduaine ja võib rikneda. Riknemine on toidu loomulik omadus. CMR artikli 18 lg 4 kohaselt on vedajal kohustus tõendada, et kaup kahjustus kas omaduste tõttu (artikkel 17 lg 4 d) või et vedaja võttis kasutusele kõik abinõud CMR konventsiooni artikli 18 lg 4 järgi, mis välistaks vedaja vastutuse.
4.3.2.Kui hageja leiab, et temal kui vedajal (ekspedeerijal) tekkis vastutus hüvitada toidu temperatuuri tõusust tingitud riknemise tõttu tekkinud kahju, siis pidi hageja tõendama, et kahju lähtus vedajast ja kahju tekkis vedamisel, sh CMR konventsiooni art 18 lg 4 toodud tingimuste rikkumise korral, ning et välistatud on kahju tekkimine muudel põhjustel, sh CMR konventsiooni art 17 lg 4 alapunkti d) järgi. Kostja ei saa üldtingimuste p 4.9 järgi eeldada, et kahju tekkis vedaja tõttu. Kahju võis tekkida kauba eriliste omaduste (toidu riknemine) tõttu CMR konventsiooni art 17 lg 4 p alapunkti d) järgi või muul põhjusel, mis ei ole seotud vedamise ja vedaja vastutusega. Vedaja peab esile tooma, et tema vastutab kauba kahju eest ja seda ka tõendama. Andmete saamine veovahendi temperatuuri režiimi ja rikke kohta ei saa olla professionaalsele vedajale ja veo korraldajale üllatav, võimatu või oluliselt raske VÕS § 448 lg 2 tähenduses. Hagejal oli võimalik tõendada veovahendi riket, mis ei taganud vajaminevat temperatuurirežiimi veoks või et temperatuuri režiim seati ekslikult valesti.
4.3.3.Kuna vedajale ei ole koormav üldtingimuste p-st 4.9 tulenev kohustus esitada kindlustusandjale tõendid selle kohta, et kahju on põhjustatud temperatuuriseadme rikkest või kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastavast temperatuurirežiimist, ei ole kohustus VÕS § 42 lg 1 mõttes hageja kahjuks tasakaalust väljas ega vastuolus VÕS § 448 lg-ga 2.
4.3.4.Eelnevast tulenevalt ei ole tüüptingimuste p 4.9 tühine VÕS § 35 ja § 42 lg 1 järgi.
4.4.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kauba veol oleks ekslikult seatud vale temperatuur või et seadmel oleks esinenud rike.
4.5.Hageja esitatud CMR saatelehe kohaselt pidi kauba veoks olema temperatuur seadistatud -18 kraadile (dtl 208). Sihtkohta jõudes oli kauba temperatuur aga -6,4 ja -2,6 kraadi (saateleht, dtl 208). Kahju kindlakstegemise akti (Battermanm ja Tillery Global Marine GMBh küsitlusaruanne, 25.08.2023, tõlge dtl 213jj) kohaselt kahjustus kaup ajavahemikul 02.08– 03.08.2021 haagisel nr HS222, kuid temperatuuri andmeid / väljatrükke kontrollijatele ei esitatud (dtl 223, kahju põhjus, p 8). Kostja selgituse kohaselt kinnitas autojuht, et temperatuur seadistati õigesti (dtl 233, kostja kahjukäsitleja vastus, e-kiri). Hageja selgitas aga, et viimane vedaja (Dastis UAB) ei säilita väljatrükke temperatuuri kohta (dtl 244, 10.09.21 e-kiri). Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et külmaseade oleks olnud rikkis (CMR konventsiooni artikli 18 lg 4 mõttes oli seade korras), kahju on tekkinud liiklusavarii tõttu või et veoks seati ekslikult vale temperatuur tüüptingimuste p 4.9 mõttes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis põhjusel temperatuur langes. Seega on kostja põhjendatult keeldunud kahju hüvitamisest.
2-22-12016 Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei analüüsinud maakohus kõiki olulisi asjaolusid ja tõendeid. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega nagu hageja ei oleks esitanud tõendeid selle kohta, mis põhjusel temperatuur langes – et temperatuur seati ekslikult valesti või esines külmaseadme rike tüüptingimuste p 4.9 järgi.
5.2.Tüüptingimuste p 4.9 kuulub kohaldamisele ainult vedaja, mitte ekspedeerija suhtes. Hageja tegutses ekspedeerijana kauba vedamisel Eestist Leetu. Kauba veol Norrast Eestisse ja selle ümberlaadimisel külmalaos oli tagatud nõutud temperatuurirežiim ning kaup ei saanud kahjustada. Hageja täitis enda veo korraldamise kohustuse nõuetekohaselt. Veo Eestist Leetu tellis hageja aga Vokos Transport Company OÜ-lt. Selle veo suhtes oli hageja ekspedeerija. Maakohus jättis eelneva hindamata.
5.3.Hageja ja kostja vahel ning kindlustusandja ja vedaja vahel sõlmitud kindlustuslepingute puhul on tegemist erinevate kindlustuskaitse lepingutega. Hageja puhul on tegemist ekspedeerija vastutuse kindlustusega ja vedaja puhul on tegemist vedaja vastutuse kindlustusega. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu tingimused kehtivad hageja kui ekspedeerija suhtes. Ekspedeerija suhtes ei saa rakendada vedaja kindlustust puudutavaid sätteid.
5.4.Eelnevast tulenevalt tuleb kostjal hagejale kui ekspedeerijale maksta kindlustushüvitis summas, mis vastab veo tellija nõudele hageja vastu. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud täies ulatuses.
9.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kas hageja tegutses kauba veol Eestist Leetu vedaja või ekspedeerijana, ning kas kindlustuslepingu järgi tuleb eristada hageja tegevust vedaja ja ekspedeerijana. Hageja leiab, et ta oli veo tellimise tõttu ekspedeerija, mitte vedaja, ning et ekspedeerija suhtes ei saa rakendada vedaja kindlustust puudutavaid kindlustuslepingu sätteid. Hageja hinnangul tuleb talle kahju hüvitada. Kostja leiab, et tüüptingimuste p-s 4.9 sätestatud välistus kehtib sõltumata sellest, kas hageja kannab veo tellija ees kauba eest vastutust kui vedaja, ekspedeerija lepingulise vedajana või ekspedeerija vahendajana ilma vedaja vastutuseta.
2-22-12016
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus põhjendatult pidanud oluliseks seda, millise transpordilepingu alusel kannab hageja kindlustusjuhtumi toimumise korral vastutust veo tellija ees.
10.1.Kindlustuslepingust ei tulene erinevaid tingimusi, sõltuvalt sellest, kas hageja tegutses vedaja või ekspedeerijana. Tüüptingimuste p 4.9 kehtib hageja tegutsemisel nii vedajana kui ka ekspedeerijana.
10.2.Tüüptingimuste p 2.2 alapunktide 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3 kohaselt on kindlustusjuhtumiks juhtum, mis leiab aset kauba maanteeveol, kus kindlustatud isik tegutseb tegeliku vedajana, ekspedeerimislepingu alusel transporditeenuse osutamisel, kus kindlustatud isik tegutseb lepingulisele vedajana ning ekspedeerimisleping, kus kindlustatud isik tegutseb veoteenuse vahendajana (dtl 93). Poliisi kohaselt kindlustas hageja kauba maanteeveo (autovedaja vastutus) ja ekspedeerimise (sh vastutuse vedajana ning vastutuse ainult vahendajana) (dtl 10). Vastavalt tüüptingimuste p-le 2.3 kehtib kindlustusleping kindlustuspoliisile märgitud teenuste osas. Samuti on tüüptingimuste p 1.1 kohaselt kindlustusvõtjaks kindlustushuvi omav transporditeenuseid osutav isik.
10.3.Hageja ei ole osundanud ühelegi kindlustuslepingu tingimusele, mis võimaldaks hageja võimalikke erinevaid rolle kindlustuslepingu tõlgendamisel arvesse võtta.
10.4.Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus eksinud, kui ei eristanud hageja võimalikku tegutsemist vedaja või ekspedeerijana. Apellatsioonkaebuse asjaomased väited on põhjendamatud.
10.5.Ringkonnakohus on varasemas praktikas ka leidnud, et kindlaksmääratud hinnaga ekspedeerimislepingu puhul, kus saatja tellib ekspedeerijalt teenuse, mis hõlmab ühe tasu eest nii veo korraldamist (veotee ja vedaja valik) kui ka veolepingute ekspedeerija poolt ja arvel sõlmimist, vastutab ekspedeerija VÕS § 861 lg 1 ja vedaja vastutust reguleerivate sätete kohaselt mh veose kaotsiminekust tekkiva kahju eest (TlnRnKo 16.03.2023, 2-20-15128, p 13). Hageja sõlmis tellijaga kindlaksmääratud hinnaga ekspedeerimislepingu kauba veol Norrast Leetu (dtl 15–18). Kauba veol Eestist Leetu oli hageja aga lepinguline vedaja – hageja tellis kauba veo Eestist Leetu Vokos Transport Company OÜ-lt, kes tellis veo omakorda allvedamise lepingu aluselt Dastis UAB-lt (dtl 19–20). Veo tellija (UAB Girteka Cargo) ees vastutas hageja kogu veo ulatuses kui vedaja.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei analüüsinud maakohus kõiki olulisi asjaolusid ja tõendeid. Hageja ei ole kaebuses esile toonud ühtegi asjaolu ja tõendit, mis maakohtul otsuses väidetavalt käsitlemata jäi (dtl 294). See, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, mis põhjusel temperatuur langes, ei tingi maakohtu otsuse tühistamist.
12.Seda, et hageja oleks kostjale esitanud temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud, mis oli igal juhul kahju hüvitamise eeldus (dtl 12, p 4 „Temperatuurikahjud“), ei ole hageja väitnud. Seega ei saaks kahju kuuluda ühelgi juhul hagejale hüvitamisele.
13.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
2-22-12016
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2053,20 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 11,80 tundi, sh kohtuasja materjalide ja maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine, kliendiga suhtlemine, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine, selleks e-toimiku materjalide väljatrükkimine ja komplekteerimine ning ringkonnakohtu kohtuistungil osalemine, samuti menetluskulude nimekirja ettevalmistamine.
17.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik osaliselt, s.o 10,42 tunni ulatuses. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mis seondub e-toimiku materjalide väljatrükkimise ja komplekteerimisega (1 t). Kostjal oli võimalik digitoimikut kasutada kohtuistungil digitaalselt – see kas eelnevalt alla laadides või Interneti kaudu. Ringkonnakohus peab põhjendatuks istungi aega vastavalt kohtuistungi toimumise tegelikule ajale, s.o 0,36 t (dtl 345). Ringkonnakohus arvestab, et kostja osales menetluses esindaja kaudu alles alates apellatsioonimenetlusest.
18.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 174 eurot (sh käibemaks), mis ei ületa oluliselt juristi keskmist tasumäära. Kuna kostja majandustegevus (kindlustusteenuse osutamine) on käibemaksuvaba teenus (käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 1), tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga.
19.Eelnevast tulenevalt on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1813,08 eurot (= 10,42 tundi × 174 eurot/tund), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.