Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUED

Hageja palub 16.08.2022 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista kahju hüvitist 21876,93 Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Poolte vahel on sõlmitud transpordiettevõtte vastutuskindlustuse leping (poliis nr 3739571784) kehtivusperioodiga 01.01.2021 – 31.12.2021. Kindlustatud on kauba maantee vedu (autovedaja vastutus) ja ekspedeerimine. Ajavahemikul 30.07.2021-03.08.2021 korraldas hageja JSC "Girteka cargo“ tellimusel kauba vedu Norrast Leedu. Kaubaks oli külmutatud kala. Tellimusel nr T-2130-ECU-1 oli märgitud temperatuuri tingimuseks „-28-18 kraadi C. Kaup tuli Norrast Eestisse 02.08.2021. Hageja tegi selle veo. Hageja korraldas edasise kaubaveo Eestist Leetu ning tegi tellimuse nr 2021/07-02 TLN LT Vokos Transport Company OÜ-le. Tellimuses nr 202107-02TLN LT oli märgitud kauba temperatuuri režiimiks „-18 kraadi C“. Hageja kontrollis enne tellimuse tegemist hoolikalt Vokos Transport Company OÜ kindlustusi ning veendus, et Vokos Transport Company OÜ-l on tema tegevust kattev kindlustusleping. Vokos Transport Company OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud transpordiettevõtte vastutuskindlustuse leping (poliis nr 3776560910) kindlustusperioodiga 20.01.2021-19.01.2022. Hageja on oma hoolsuskohustust täitnud ja andis üle kauba teisele äriühingule kaubaveo lõpule viimiseks. Vokos Transport Company OÜ tellis omalt poolt kauba veo Eestist Leetu Dastis UAB-lt. Peale kauba saabumist Norrast Eestisse laaditi kaup Tallinna EstTrans külmalaos ümber vedaja Dastis UAB autosse. Kaup jõudis kohale 03.08.2021. Saabumisel tuvastati, et kaup oli saanud vedamise ajal osaliselt (umbes 30% ulatuses) kahjustada. Kaubasaaja JSC "Girteka cargo“ esitas veo korraldajale kahjunõude 21873,93 €. Peale vastava kahjunõude saamist, esitas hageja kahjunõude Vokos Transport Company OÜ-le . 03.08.2021 pöördus hageja kostja poole kahju hüvitamise avaldusega. Kahjujuhtumi käsitlemisel esitas hageja kindlustusandjale kõik vajalikud seletused ja dokumendid, sh JSC "Girteka cargo“ vastused. 19.11.2021 otsusega nr 1152064 keeldus kindlustusandja kahju hüvitamast, kuna kostja arvates ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kostja põhjendas oma otsust sellega, et vastavalt „Transpordiettevõtte Vastutuskindlustuse tingimuste F100/2015” punktile 4.9 kuulub antud kahju hüvitamisele vaid juhul, kui kindlustusvõtja esitab temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud, aga neid kahjukäsitluseprotsessis ei esitatud. Vokos Transport Company OÜ pöördus samuti kostja poole, kes 19.11.2021 otsusega nr 1168022 keeldus kahju hüvitamisest samadel alustel nagu hageja suhtes. Hageja ei ole nõus kostja 19.11.2021 otsusega ning leiab, et käesoleval juhul on tegemist kindlustusjuhtumiga. Kahju hüvitamisest keeldumise otsus on õigusvastane ning kostjal lasub kohustus hüvitada hagejale kindlustusjuhtumi tulemusel tekitatud kahju.

Kahju käsitlemise käigus tuvastati, et veoajal ei olnud esinenud külmaseadmel „Carrier MAXIMA 11300” veateateid ehk külmaseade oli töökorras. Võis olla juhus, et ekslikult seadistati kaubaveo nõuetele mittevastav temperatuurirežiim ja seetõttu tekkis kahju ja kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Tegemist on kindlustusjuhtumiga. Juhul, kui hageja lepinguline partner Vokos Transport Company OÜ ei täida oma lepingulisi kohustusi, mille suhtes kehtib kindlustus, siis on kostja kohustuseks hüvitada hagejale tekitatud kahju ning peale seda nõuda vastava kahju hüvitamist regressi korras Vokos Transport Company OÜ-lt. Ka oli täidetud lepingu tingimuste p 10.1.4, kuna enne tellimuse esitamist kontrollis hageja hoolikalt Vokos Transport Company OÜ-d ehk isikut, keda hageja kasutas teenuse osutamisel ning veendus Vokos Transport Company OÜ tegevust katva kindlustuslepingu olemasolus. Selles puudub vaidlus (Vokos Transport Company OÜ ja kostja vahel on sõlmitud poliis nr 3776560910). Seega on täidetud veel üks kahju hüvitamise eeldus. Lisaks mainitule, puuduvad kindlustustingimuste punktis 4.9 viited GPS ja printeri vajadusele, vaid viidetakse temperatuuriseadmete mõõtevahendite näitude esitamisele. Hageja leiab, et kostja tingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes, mis on tüüptingimusena saanud poliisi osaks VÕS § 37 mõttes. Kuna tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, siin võivad need tingimused olla tühised VÕS §-de 42-44 alusel. Antud tingimused on liiga laialt tõlgendatava. Tingimustes ei ole kajastatud printeri ja GPS seade olemasolu. Ülaltoodu põhjal palub hageja alternatiivselt jätta üldtingimuste p 4.9 kohaldamata, sest tüüptingimuse punkt 4.9 on liiga avar ning sellises olukorras võib see tüüptingimus olla ebamõistlikult kindlustusvõtjat kahjustavaks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu, menetluskulud palub jätta hageja kanda. Pooled sõlmisid 28.12.2020 transpordiettevõtte vastutuskindlustuse lepingu (poliisi nr 3739571784). Kindlustuslepingu osaks olid kindlustuspoliis ja sellele kantud eritingimused, PZU vastutuskindlustuse tingimused F100/2015), kindlustatud isiku vastutus kolmanda isiku ees F210/2010, kindlustatud isiku vastutus kolmanda isiku ees konteinerite ja/või haagiste osas F200/2015 ja välistatud riigid ja territooriumid F220/2015. Muuhulgas olid pooled temperatuurikahjude puhul leppinud eritingimusena kokku, et kindlustus hüvitab ka kahjud temperatuuri või õhuniiskuse muutumisest, mille põhjuseks on kaubaruumi temperatuuri reguleeriva seadme rike või liiklusõnnetus või kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastav temperatuurirežiim. Kahju hüvitamise eeldus on, et vastav transpordirežiim on spetsiaalselt tellitud kindlustatud isiku käest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veol ja ladustamisel vajaliku temperatuurirežiimi kohta ja kindlustatud isik esitab lisaks muudele nõutud dokumentidele ka temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud. Hageja teatas 04.08.2021 väidetavast kahjujuhtumist, mille kohaselt tekkis kahju ühel hageja poolt korraldatud veol, kus transpordi käigus riknes temperatuurirežiimi muutumise tõttu külmutatud kala. Kostja keeldus 19.11.21 kahju hüvitamast tingimuste F100/2015 p 4.9 järgi. Selle kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on põhjustatud temperatuurist, õhuniiskusest või nende muutumisest, v.a juhul, kui sellise kahju on põhjustanud temperatuuriseadme rike või liiklusõnnetus või kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastav temperatuurirežiim. Kuigi poolte vahel oli temperatuurikahjude osas erikokkulepe, mille sisu on toodud punktis 3.2, keeldus kostja kahju

hüvitamisest, kuivõrd tegemist ei olnud eritingimuses sätestatud hüvitatava juhtumiga. Tõendatud pole, et oleks olnud temperaturiseadme riket, liiklusõnnetus või ekslikult seadistatud temperatuurirežiim. Samuti ei esitanud hageja kindlustusandjale eritingimuse kohaldamise eelduseks olevaid temperatuuriseadmete mõõtevahendite näite. Ühtlasi heitis kostja otsuses hagejale ette seda, et kostja ei kontrollinud, kas alltöövõtjate kindlustuslepingute olemasolu ja ulatust. Hagiavalduses selgitab hageja, et tellis veo omakorda Vokos Transport Company OÜlt, kes omakorda tellis veo Leedu ettevõttelt Dastis UAB ning selle käigus kontrollis hageja Vokos Transport Company OÜ tegevust katva kindlustuslepingu olemasolus. Tingimuste p 4 on välistust kataloog st. kõik kahjud, mis on toodud välistuste kataloogis, ei kuulu hüvitamisele ning sellised juhtumid ei ole kaetud kindlustuskaitsega. Suuremalt jaolt kõik kindlustustingimused, mida maailmas kasutatakse, sisaldavad ka välistuste kataloogi ning tõenäoliselt ei ole see kellegi jaoks üllatav või ebamõistlik, kuivõrd läbi selle juhib kindlustusandja enda riske, kujuneb kindlustusmakse jne. Teatud juhtudel on kindlustusandja nõus kahju siiski hüvitamata, sealhulgas neid, mis on kataloogis. Üheks selliseks kahjuks on temperatuurirežiimi muutumise tõttu tekkinud kahju, mille põhjuseks on kas: 1) kaubaruumi temperatuuri reguleeriva seadme rike; või 2) liiklusõnnetus; või 3) kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastav temperatuurirežiim. Kahju hüvitamise eeldusteks on, et 1) vastav transpordirežiim on spetsiaalselt tellitud kindlustatud isiku käest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veol ja ladustamisel vajaliku temperatuurirežiimi kohta ja 2) kindlustatud isik esitab lisaks muudele nõutud dokumentidele ka temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud. Need nõuded on analoogsed CMR konventsiooni artiklist 18 punktist 4 tulenevatele kohustustele. Kindlustusvõtja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumist ning juhul kui see on tõendatud, kuid kindlustusandja leiab, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga või vähendab hüvitist, siis hüvitamist välistavaid või vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama kindlustusandja. Hageja pole tõendanud, et oleks esinenud kaubaruumi temperatuuri reguleeriva seadme rike või liiklusõnnetus või et kindlustatud isik oleks ekslikult seadistanud kaubaveo nõuetele mittevastava temperatuurirežiimi. Kuna hageja ei ole oma tõendamiskohustust täitnud, ei ole kindlustustingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi toimumine tõendatud ning kindlustusandjal ei ole võimalik kahju hüvitada. Tingimuste punkti 4.9 kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, mis on põhjustatud temperatuurist või nende muutumisest. Kindlustusandja ei saa välistada, et kahju tekkis ekslikult seadistatud temperatuurirežiim (muude juhtumite mitte-toimumisega nõustub hageja ka hagiavalduses), kuid selle tõendamise kohustus on hagejal. Tõendamise lihtsustamiseks ongi kostja seadnud eelduseks, et kindlustusvõtja esitab temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud. Üldiselt on praktikas kasutusel sellised seadmed, mis kellaajaliselt (nt 1 x tunnis) salvestavad külmaseadme näidud. Selle abil on võimalik fikseerida temperatuuri languse aeg ja koht ning sellest on abi kahju tekkepõhjuse väljaselgitamisel: kas tegemist on rikkega või valesti seadistatud temperatuuriga vms. Sellisel juhul on võimalik kindlustusandjal välja selgitada, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga või mitte ja selline nõue on vedaja vastutuskindlustuse tingimuste puhul tavapärane, kuivõrd sel juhul on kindlustusandjal hiljem võimalik esitada regressinõue lõpliku vedaja vastu. Antud juhul ei ole hageja selliseid näite esitanud. Seega on hageja võtnud sellega ka võimaluse regressinõude esitamiseks lõpliku vedaja vastu. Praktikas on tavapärane,

et ettevõte, kellelt vedu tellitakse, tellib selle omakorda allvedajalt, kes võib selle tellida ka omakorda järgmiselt allvedajalt. Ka CMR-I konventsiooni VI peatükis sisalduvad sätted mitme vedaja poolt järjestikku teostatavate vedude kohta. Kõik need vedajad sõlmivad üldjuhul ka vastava vastutuskindlustuse lepingu ning kahju korral esitab kahju saaja nõude veoettevõttele, kellelt vedu telliti ning veoettevõte omakorda oma kindlustusandjale ja allvedajale jne (CMR art 34). Just nendel põhjustel ongi kindlustusandja kindlustuslepingus ette näinud kohustuse, et kindlustusvõtjal on kohustus valida hoolikalt isikuid, keda oma teenuste osutamisel kasutab (kindlustustingimuste p 10.1.4.) ja peab kontrollima alltöövõtjate tegevust katvate kindlustuslepingute olemasolu. See säte ei kohusta kontrollima ainult kindlustusvõtjast järgmist allvedajat ja tema lepinguid vaid ka sellest järgnevat allvedajat. Kindlustusandjale teadaolevalt ei olnud lõplikul vedajal Dastis UAB-l temperatuurirežiimi muutumisest tulenevat kindlustuskaitset. Kui hageja kontrollis allvedaja Vokos Transport Company OÜ kindlustuskaitset ja kui hageja väidab, et ta teadis ka, et allvedaja on sõlminud poliisi sama kindlustusandja juures samadel tingimustel, siis pidi hageja ka aru saama, et sama kohustus laieneb edasi ka järgneva allvedaja suhtes. Seda oleks olnud hagejal ja hageja allvedajal Vokos Transport Company OÜ-l lihtne kontrollida, nõudes veolepingu sõlmimisel vastavasisulise kindlustuspoliisi esitamist. Hageja ei ole seda teinud, on hageja ka selles osas kindlustuslepingut rikkunud. Hageja on professionaalne vedaja, kes pakub veo- ja veokorralduse teenuseid oma igapäevases majandus- ja kutsetegevuses, leping on sõlmitud maakleri vahendusel. Seega ei ole hagejale üllatuslik tingimuste F210/2015 üllatav. Kindlustatakse CMR konventsioonist tulenevad nõuded, kus kindlustatakse vedaja vastutus kaubaomaniku ees. Antud kindlustuskaitse ei kata automaatselt kolmandate isikute nõudeid, kes ei ole veolepinguga otseselt seotud (nt. transpordikastid ja vahendid, tõsteseadmed jne). Vastutust kolmandate isikute ees on võimalik kindlustada eritingimuse alusel vastavalt eritingimustes sätestatud ulatuses. See on ka maakleri koduleheküljel (Kominsur). Hageja on jätnud arvestamata oma nõudest maha omavastutuse, mis on temperatuurirežiimiga veetavadel vedudel omavastutust 10% kahjusummast, kuid mitte vähem kui 1000 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Antud juhul oleks omavastutus 2187,3 eurot. Seega hagi rahuldamise korral ei oleks võimalik hagi rahuldada suuremas summas kui 19 686,63 eurot. Hageja väide on, kahju tekitajaks on kolmas isik st. Dastis UAB või Vokos Transport Company OÜ ning seega kuulub kahju hüvitamisele. Hageja viitab ka sellele, et punktis 4.9. puuduvad viiteg GPSi ja printeri vajadusele ning väljend “mõõteseadmed” on liialt üldine ja ei kehti hageja suhtes kuna hageja kahjud on kaitstud “Vokos Transport Company OÜ kindlustusega. Samuti on hageja seisukohal, et tüüptingimused on laialt tõlgendatavad (sest GPSi ja printeri olemasolu ei ole nendes tingimustes kajastatud) ja on kindlustusvõtjat kahjustav. Kostja ei ole sellega nõus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus märgib esmalt kohalduvad õigusnormid (I), siis vaidlustamata asjaolud (II), siis lahendab vaidluse (III) ja seejärel teeb otsustuse menetluskulude kohta (IV). I VÕS § 8 lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, tulenevalt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist viivise tasumist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral

peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks. VÕS § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 505 sätestab, et veose maismaal või siseveekogul vedamise riski kindlustamisel eeldatakse, et kindlustus katab kõiki veosega seonduvaid riske. VÕS 506 lg 1 järgi ei hüvita kindlustusandja hüvita kahju, mis: 1) tekitati kindlustusvõtja, veose saatja või saaja poolt; 2) tekkis veose olemuse või veose puuduliku pakkimise tõttu; 3) tekitati kahjurite pool VÕS § 510 järgi peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. II Poolte vahel on sõlmitud transpordiettevõtte vastutuskindlustuse leping nr 3739571784 kehtivusperioodiga 01.01.2021 – 31.12.2021. Kindlustatud on kauba maantee vedu (autovedaja vastutus) ja ekspedeerimine. Seda tõendab ka kohtule esitatud poliis (dtl 10). Lepingule kohalduvad kostja (PZU) transpordiettevõtte vastutuskindlustuse tingimused E100/2015 (viide poliisi lk 2, dtl 11). Need on kostja eelnevalt välja töötanud kasutamiseks kindlustuslepingustes ja neid ei ole hagejaga läbi räägitud. Ajavahemikul 30.07.2021-03.08.2021 korraldas hageja kauba vedu Norrast Leetu JSC "Girteka cargo“ tellimuse alusel. Kaubaks oli külmutatud kala. Vastavalt tellimusele nr T-2130-ECU-1 oli

kauba veo temperatuuri tingimuseks „ -28 kuni -18 kraadi C ja see on märgitud tellimusse (tõlge, dtl 196). Kaup tuli Norrast Eestisse 02.08.2021 ja selle veo tegi hageja ise. Kaubaveo korraldamiseks Eestist Leetu tegi hageja tellimuse nr 2021/07-02 TLN LT Vokos Transport Company OÜ-le ja vastavalt tellimusele nr 202107-02TLN LT oli kaubaveo temperatuuri režiimiks „-18 kraadi C“ (dtl 19, tõlge dtl 200). Vokos Transport Company OÜ vastutus oli kindlustatud kostja juures. Kaup jõudis Leetu kohale 03.08.2023 ja saabumisel tuvastati, et kaup on kahjustunud osaliselt, väärtuses 21873,93 €. Hagejalt on nõutud kahju hüvitamist kauba saatja poolt, mida tõendab ka kohtule esitatud kauba saatja JSC Girteka cargo nõudekiri 10.09.21 nr 504276-TLN. Hagejalt on nõutud kahju hüvitamist põhjusel, et kaup kahjustus vedamisel Eestist Leetu (dtl 21, tõlge dtl 202). Hageja on nõudnud 05.08.21 sama kahju hüvitamist ka tema poolt valitud vedajalt Vokos Transport Company OÜ-lt (dtl 47, tõlge dtl 232). Kahju ei tekkinud liiklusõnnetuse tõttu. Kahju suurus on 21873,93 €. Hageja omavastutus on 2187,3 €, mida hageja ei ole maha kahju suurusest arvestanud. Hageja on majanduskutsetegevuses tegutsev ekspedeerija, vedaja. Hageja esitas 03.08.2021 kahju hüvitamise nõude kostjale, kuid kostja keeldus kahju hüvitamast 19.11.2021 otsusega nr 1152064 (dtl 89), samuti keeldus ta samadel põhjustel 19.11.2021 otsusega nr 1168022 kahju hüvitamast Vokos Transport Companyle (dtl 91). III Poolte vahel on sõlmitud transpordiettevõtte vastutuskindlustusleping kehtivusperioodiga 01.01.2021 – 31.12.2021. Oma olemuselt on tegemist veose kui sellise kahju kindlustamisega vedamisel VÕS § 505 järgi ja tegemist on siis poolte vahel vedaja vastutuse kindlustamisega VÕS § 510 mõttes. Nii peaks kostja viidatud VÕS § 510 järgi, kui esinevad vedaja vastuse eeldused, vastutama hagejale kui kindlustusvõtjale tema valitud vedaja poolt vedamisel tekitatud kahju eest. Kaupa veeti Norrast Eestisse ja sealt edasi Leetu, mistõttu kohalduvad vedaja vastutusele ka CMR Konventsooni sätted. Neid sätteid ei saa jätta arvestamata lepingu tingimuste p 4.9 kehtivuse/tühisuse hindamisel. Järgnevalt vaatleb kohus selle tingimuse kehtivust/tühisust. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimuste punkt 4 sätestab kindlustusandja välistused kahju hüvitamisel. Lepingu tingimuste (dtl 93jj) p 4.9 sätestab järgmise: „Juhul, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei hüvita PZU kahju, mis pole tingitud kindlustusjuhtumist, samuti järgnevalt nimetatud kahju, mis on põhjustatud temperatuurist, õhuniiskusest või nende muutumisest, v.a juhul, kui sellise kahju on põhjustanud temperatuuriseadme rike või liiklusõnnetus või kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastav temperatuurirežiim. Kahju hüvitamise eeldus on, et vastav transpordirežiim on spetsiaalselt tellitud kindlustatud isiku käest ja kindlustatud isik esitab lisaks muudele nõutud dokumentidele ka temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud.“ Kuna kostja on eelnevalt välja töötanud ja kasutab lepingulises suhtes hagejaga neid tingimusi (F1002015), siis on nende tingimuste puhul tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 järgi.

Hageja pidas seda tingimust tühiseks. Kostja vaidles vastu ja leidis, et tingimus on kooskõlas seadusega, CMR sätete põhimõtetega. Käesoleval juhul on hageja väitnud, et see tingimus (p 4.9) on liiga laialt tõlgendatav ja tingimustes sätestatud asjaolude tõendamise seisukohalt. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-171-13 leidnud, et kindlustusandja võib VÕS 448 lg 2 järgi pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et VÕS § 448 lg 2 ei reguleeri asjaolude tõendamise koormuse jagamist (Riigikohtu 5. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-06, p 11). Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega peaks üldreegli järgi hageja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumise. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude tõendamise koormuse teise poole kahjuks siiski ümber pöörata. Vaidlusaluse lepingu p-s 4.9 on kindlustusandja välistanud teatud juhtumitel kahju hüvitamise, mis on põhjustatud temperatuurist, õhuniiskusest või nende muutumisest ja teinud tingimuses erandi, et sellise kahju hüvitamises saab siiski kokku leppida, kuid sellise kahju tekkimist veol, mis võimaldaks rääkida vedaja enda vastutusest, peab tõendama vedaja. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Art 17 lg 4 järgi vabaneb vedaja vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest: d) mõnda liiki kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, mädanemise, kokkukuivamise, lekkimise, normaalse kao või parasiitide ja näriliste mõjul. Vaidlusalusel veol oli kaubaks kala, mis on toiduaine ja mis võib rikneda ehk riknemine on toidu loomulik omadus. CMR art 18 lg 2 sätestab, et kui vedaja tõendab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotsiminek või vigastamine võis olla artikli 17 punktis 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et need toimusid sel tagajärjel. Nõude esitajal on kohustus tõendada, et kaotsiminek või vigastamine ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg. Seega ei ole tingimuse p-s 4.9 sätestatu, mille üldreegli kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, mis on põhjustatud temperatuurist, õhuniiskusest või nende muutumisest, põhimõtteliselt vastuolus CMR art 17 lg 4, art 18 sätestatuga. Vaidlusaluses kindlustustingimustes on siiski erand, millisel juhul kindlustusandja ikkagi hüvitab vedaja vastutuse korral kahju, aga seda siis, kui sellise kahju on põhjustanud temperatuuriseadme rike või liiklusõnnetus või kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastav temperatuurirežiim, kuid tingimuse järgi on kahju hüvitamise eelduseks, et vastav transpordirežiim on spetsiaalselt tellitud kindlustatud isiku käest ja kindlustatud isik esitab lisaks muudele nõutud dokumentidele ka temperatuuriseadmete mõõtevahendite näidud. CMR art 18 lg 4 sätestab, et kui kaupa veetakse sõidukiga, mis on eriliselt varustatud kauba kaitsmiseks kuumuse, külma, temperatuurimuutuse või õhuniiskuse mõjutuse eest, ei ole vedajal õigust taotleda vastutusest vabanemist, viidates artikli 17 punkti 4 alapunktile d, kui ta ei tõesta, et kõik seadmete valiku, korrashoidmise ja kasutamise abinõud, mida ta oli kohustatud asjaolusid

arvestades tarvitusele võtma, olid tarvitusele võetud ja et ta tegutses vastavalt temale antud erijuhistele. Eeltoodud CMR art 18 lg 4 tähendab, et vedajal on kohustus tõendada, et kaup kahjustus kas omaduste tõttu (art 17 lg 4 d) või et ta võttis kasutusele kõik abinõud art 18 lg 4 järgi, mis välistaks tema vastutuse. Teisipidi. Kui hageja leiab, et temal kui vedajal (ekspedeerijal) tekkis käesoleval juhul vastutus hüvitada kala kui tempartuuri tõusmisest toidu riknemise tõttu tekkinud kahju, siis peab ta tõendama kostja ees, et kahju lähtus vedajast ja kahju tekkis vedamisel, sh art 18 lg 4 toodud tingimuste rikkumise korral, ning välistatud on kahju tekkimine muudel põhjustel, sh CMR art 17 lg 4 d järgi. Nimelt ei saa kindlustusandja kindlustuslepingu tingimuste p 4.9 järgi eeldada, et kahju tekkis just vedaja tõttu. Kahju võis tekkida tegelikult hoopis kauba eriliste omaduste (nagu toidu riknemine) tõttu art 17 lg 4 p d) järgi või muul põhjusel, mis ei ole seotud üldse vedamise ja vedaja vastutusega. Seega peab vedaja näitama ära, et tema on vastutav kauba kahju eest ja seda ka tõendama. Hageja on professionaalne vedusid korraldav äriühing (vaidlus puudub) ja selliste vedamise asjaolude tõendamine tingimuste p 4.9 järgi ei saa olla talle koormav. Juba ainuüksi CMR art 18 lg 4 viitab selliste veovahendite kasutamisele, millega on võimalik temperatuuri säilitada ning seega on võimalik neid asjaolusid, st temperatuuri muutusi või veovahendi riket, ka tõendada. Selliste andmete saamine veovahendi temperatuuri režiimi, rikke saamise kohta ei saa olla professionaalsele vedajale ja veo korraldajale olla üllatav, võimatu, või oluliselt raske VÕS § 448 lg 2 järgi. Seega on võimalik hagejal tõendada veovahendi riket, mis ei taganud vajaminevat temperatuuri režiimi veoks või et seati ekslikult valesti temperatuuri režiim. Nii leiab kohus, et nimetatud põhjendustel ei ole miskitki pidi vedajat koormav tingimuste p 4.9 tulenev kohustus esitada kindlustusandjale tõendid selle kohta, et kahju on põhjustatud temperatuuriseadme rikkest või kindlustatud isiku poolt ekslikult seadistatud kaubaveo nõuetele mittevastavast temperatuurirežiimist. Selline kohustus ei ole VÕS § 42 lg 1 mõttes hageja kahjuks tasakaalust väljas, kuna pole vastuolus ka VÕS § 448 lg 2 sätestatuga. Eeltoodu tõttu ei ole tingimuste p -s 4.9 sätestatu, millega nõutakse kindlustusvõtjalt eelpool viidatud tõendite esitamist, tühine tüüptingimus VÕS § 35, § 42 lg 1 mõttes. Tegemist on kehtiva tingimusega, mis on VÕS § 76 lg 1, 2 järgi täitmiseks kohustuslik. Oma otsuses, millega kostja keeldus kahju hüvitamast hagejale, on kostja (kindlustusandja) tuginenud just tingimuste p-s 4.9 sätestatule ja nimelt sellele, et veoajal ei esinenud külmaseadmel „Carrier MAXIMA 11300” veateated ehk külmaseade oli töökorras ja et kahjukäsitluse käigus polnud võimalik tuvastada, kas juht seadistas temperatuurirežiimi ekslikult valele temperatuurile või mitte ja et temperatuuriseadmete mõõtevahendite näite ei esitatud, kuna seadmele ei olnud paigaldatud lisavarustusena GPSi ja printerit. Seega ei olnud kindlustusandjale esitatud tõendeid selle kohta, et oleks ekslikult seatud vale temperatuur või seadmel oleks olnud rike. Hageja väidab, et kindlustusandja on lubamatult viidanud printeri ja GPS seadmele vajalikkusele, ja see on iseenesest õige, ent kindlustusandja on tuginenud hüvitise maksmisest keeldumise otsust tehes hoopis sellele, et lepingu järgi ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et temperatuuri režiim oleks seadistatud valesti. Hageja enda esitatud CMR saatelehe kohaselt pidi olema kauba veoks vahendi temperatuur seadistatud miinus 18 kraadile C järgi (dtl 208), kuid kohale jõudes oli kauba temperatuur -6,4 ja -2,6 kraadi C järgi (saateleht, dtl 208). Hageja esitatud kahju kindlakstegemise akti (Battermanm ja Tillery Global Marine GMBh küsitlusaruanne, 25.08.2023, tõlge dtl 213jj) kohaselt pidi kaup olema kahjustunud ajavahemikul 02.-03.08.21 haagisel nr HS222, kuid temperatuuri andmeid/väljatrükke

ei olnud kontrollijatele esitatud ja neid ei saadud (dtl 223, kahju põhjus, p 8). Pooltevahelisest kirjavahetusest (dtl 233-244) nähtuvalt on kindlustusandja soovinud saada hagejalt tõendeid kahju põhjuste kohta. Kostja on selgitanud, et autojuht on kinnitanud, et temperatuur seadistati õigesti (dtl 233, kostja kahjukäsitleja vastus, e-kiri) ning hageja on selgitanud, et viimane vedaja (Dastis) ei säilita temperatuuri kohta väljatrükke (dtl 244, 10.09.21 e-kiri). Eeltoodu alusel ei ole tõendeid, mis põhjusel temperatuur langes ja et see oleks ekslikult valesti seatud või oleks esinenud külmaseadme rike tingimuste p 4.9 järgi. Hageja väide ekslikult seatud valest temperatuurist on seega tõendamata. Kokkuvõtvalt asub kohus järeldusele, et asjas ei ole tõendatud, et külmaseade oleks olnud rikkis (CMR art 18 lg 4 mõttes oli seade korras) või oleks kahju tekkinud liiklusavarii tõttu, või oleks olnud ekslikult valesti seatud temperatuur tingimuste p 4.9 mõttes. Nimetatud põhjendustel oli kostja õigesti keeldunud kahju hüvitamisest, kuivõrd tõendamata on kindlustusjuhtumi tekkimine tingimuste p 4.9, VÕS § 76 lg 1, 2, § 423 lg 1, § 510 järgi. Nii ei ole kostjal kohustust ka hagejale eelmärgitud sätete järgi kahju hüvitada, kuna kostja ei ole rikkunud VÕS § 100 mõttes kahju hüvitamise kohustust VÕS § 76 lg 1, 2, § 510 järgi. Hageja ei saa nõuda ka kostjalt vastava kohustuse täitmist. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus järgmist. Vaidluse all ei olnud kindlustusvõtja omavastutuse suurus, mis on vastavalt esitatud poliisile temperatuuri režiimiga veetavadel vedudel 10% kahjusummast, kuid mitte vähem kui 1000 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Seega on käesoleval juhul omavastutus 2187,3 eurot, mis tuleks igal juhul maha arvestada kahju suurusest ning seega saaks rääkida väidetavast hageja kahjust 19686,63 € mitte hagetavast kahjust. Hageja on esitanud kohtule tellija saatekirjad, milles oli märgitud kauba vedamiseks nõutav temperatuuri režiim, kuid selliste andmete mitteesitamist pole kostja hagejale ette heitnud (tellimuskirjad, dtl 15, 19, tõlge 196, 200). Nii ei oma need tõendid vaidluses tähtust. Hageja on viidanud ka sellele, et kostja on oma otsuses viidanud tingimuste p 10.1.4, mille kohaselt peab enne tellimuse esitamist kontrollima, kas teistel vedajatel on vastutuskindlustus ja hageja seda ka tegi. Kohus märgib, et kostja ei ole viidanud oma otsuses, millega ta keeldus hagejale kahju hüvitamast, märgitud sättele (dtl 89), mistõttu on hageja väide ekslik. Selline viide on hoopis otsuses, millega keelduti kahju hüvitamast Vokos Transport Company-le (dtl 91). Seega ei oma tähtsust need hageja väited, tõendid ning asjaolu, mis põhjusel ei hüvitanud kostja kahju Vokos Transport Company ́le. Siinkohal ei ole tähtust ka kostja väidetel sellest, mis ulatuses ja kelle vastutuskindlustuse olemasolu ja riske pidi hageja kontrollima. Kostja esitatud tõenditel, milleks on maakleri Kominsur veebilehe väljavõte selgituste kohta, ei ole tähtsust (dtl 139jj). Lisaks on hageja viidanud oma hagiavalduses veel tingimustele nr F210/2015, mis puudutab kindlustatud isiku vastutust kolmanda isiku ees, kuid kostja ei ole nendele sätetele oma otsuses tuginenud, vaid sellele, et kindlustusjuhtum kui selline ei ole tingimuste F100/2015 p 4.9 tähenduses tõendatud. Seega ei ole asjakohane hageja viide tingimustele F210/2015. Hageja on märkinud menetluses, et ebamõistlik on kostja viited vajadusele ja kohustusele järgida ja täita juhiseid, mis on poliisi p -s 4 (dtl 12) ja mille kohaselt on vedaja on kohustatud järgima ja täitma „Kiiresti riknevate külmutatud toiduainete veoks kasutatava sõiduki õhutemperatuuri registreerimise mõõtevahendi kontrollimise tingimusi ja korda“, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/110042012008.“ Kostja ei ole oma otsuses tuginenud sellise kohutuse rikkumisele, seega on selline viide tähtsusetu.

Vaidluses ei oma tähtust asjaolud, millise avalduse esitas hageja lepitusorganile, milliseid kokkuleppeid/kompromissi üritasid pooled saavutada enne kohtuvaidlust, mistõttu ei hinda kohus ka kompromissiettepanekuid, avaldust lepitusorganile, kompromissist loobumist (hageja tõendid 12-15, dtl 103jj). Poolte väited sellest, kas kostja saaks või ei saa esitada tagasinõuded kahju tekitaja vastu, ei oma ka tähendust, kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata. IV Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda kelle kahjuks on tehtud otsus, Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nõuet ei esitanud, seega jäävad mõlema poole menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.