OÜ GS Core hagi R S vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
308,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja volitatud esindaja: Alar Liivamägi Kostja: R S (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja R S suhtes.
Mõista kostjalt R S’lt hageja OÜ GS Core kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 11.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 274,21 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 97 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 177,21 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: 14.06.2024 23,42 eurot 15.07.2024 24,02 eurot 14.08.2024 24,64 eurot 16.09.2024 25,28 eurot 14.10.2024 25,93 eurot 14.11.2024 26,60 eurot 16.12.2024 27,32 eurot
Mõista kostjalt R S’lt hageja OÜ GS Core kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 3,65 eurot (s.o perioodi 26.04.2024 – 14.05.2024 eest 2,76 eurot ja perioodi 15.05.2024 -10.06.2024 eest 0,89 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni protsendina põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui 270,56 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt R S’lt hageja OÜ GS Core kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 120 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot).
Kohustada kostjat R S’d tasuma menetluskuludelt (120 eurolt) hagejale OÜ-le GS Core viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.
Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale R S’le väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Lugeda dokumendid R S’le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 26.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1302,90 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 02.04.2024 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.04.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 274,21 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot.
2.Pärnu Maakohus võttis 30.04.2024 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
3.Nõude aluseks on Bondora AS ja kostja vahel 11.12.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 850 eurot intressiga 30,93% aastas, krediidi kulukuse määraga 47,59% aastas. Leping sõlmiti neljaks aastaks, lõpptähtpäevaga 16.12.2024. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 525,79 eurot. Viimane makse lepingu täitmiseks laekus kostjalt 24.08.2021. Maksegraafikus märgitud intressikohustust sisaldavate kuumaksete maksetähtaegu ja summasid arvestades tasus kostja sellega 16 esimese maksegraafikus märgitud makse (14.01.2020 – 14.04.2021) kohustused täielikult ja 14.05.2021 makse kohustused osaliselt 37,76 euro ulatuses (maksmata jäi 0,55 eurot). Kõik ülejäänud kohustused jäid täielikult täitmata. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (6 kuu maksed) saatis laenuandja kostjale 29.11.2021 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 28.12.2021 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping 29.12.2021 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud. 30.12.2021, kui kostja võlgnes juba 7 kuu maksed (14.06.2021 – 14.12.2021), saatis laenuandja kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu üles. Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus (seaduslik intress oli 0%), tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada. Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku 198,52 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem. Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 30.12.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse tähendust. Laenuandja on kostjale lepingulise kohustuse meelde tuletamiseks saatnud kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil 160 meeldetuletust, kuid kostja ei ole võlga tasunud. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hageja on kostja uus võlausaldaja ja kostja peab täitmata kohustuse hagejale. Hageja saatis kostjale kohustuse meelde tuletamiseks meeldetuletuskirja 03.05.2023. Ka see ei ole pannud kostjat kohustust täitma. Kostja ignoreerib täielikult oma kohustust, pole makseid teinud juba enam kui 2,5 aasta jooksul ja ei ole kordagi teatanud, miks ta kohustust ei täida või mis seda takistaks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 274,21 eurot. Tagasimakseid on tehtud 525,79 eurot. Põhiosa võlgnevus on: 800 – 525,79 = 274,21 eurot, sellest osa on sissenõutav ja osa
muutub sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal. Kostja võetud laen peab saama täies ulatuses tagastatud hiljemalt 16.12.2024. Maksegraafiku järgi pole hetkel saabunud veel 14.05.2024 – 16.12.2024 maksete maksetähtpäevad (8 makset). Nende maksete maksegraafiku järgsed põhiosa summad on 22,83 + 23,42 + 24,02 + 24,64 + 25,28 + 25,93 + 26,60 + 27,32 = 200,04 eurot. Seega võlgneb kostja hagiavalduse esitamise hetkel tulevikus sissenõutavaks muutuva summana 200,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud summana 74,17 eurot (274,21 – 200,04 = 74,17 eurot). Tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal, muutub sissenõutavaks põhivõlg 200,04 eurot vastavalt maksegraafikus sätestatud maksetähtpäevade möödumisele maksegraafikus märgitud põhiosa summades. Hageja nõuab viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 120 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot) ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4.Kostjale toimetati hagiavaldus ja 30.04.2024 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.05.2024. Maksekäsu kiirmenetluses tehti kindlaks, et võlgnik ei ela aadressidel XXX ega ka XXX. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada e-posti aadressile xxx. Tegemist on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud asjaga, milles makseettepaneku kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Maksekäsu kiirmenetluses kindlaks tehtud andmetel kostja ei ela hagiavalduses märgitud aadressil ja kostja viibimiskoht ei ole kohtule ka muul viisil teada. Ka hagimenetluses ei õnnestunud menetlusdokumente kostja e-posti aadressidele xxx ja xxx kätte toimetada, kostjal puudub ka ametlik töökoht. Seega oli täidetud TsMS § 317 lg 1 p 1 nõuded ja kostjale võis menetlusdokumendid TsMS § 317 lg 12 alusel avalikult kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 19.05.2024 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 03.06.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (03.06.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
5.TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.
6.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 74,17 eurot perioodi 27.01.2024 14.05.2024 välja summas 2,76 eurot ja alates 15.05.2024 summalt 97 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni välja summas 0,89 eurot, kokku summas 3,65 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni protsendina
põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu 100 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
10.Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 120 eurot (riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot).
11.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
12.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
15.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.