Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: G.R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected]
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G.R.i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja G.R.i (R., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 5. juuni 2024 kell 16.00 ja algatada G.R.i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada G.R.i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 21.06.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
Määrata G.R.i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26.06.2024 kell 9.30 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.
5.Kohustada võlgnik G.R.i (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta 26.06.2024 kell 9.30 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab G.R.i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 5. juuniks, esimene aruanne esitada 5. juuniks 2025.
2-24-6906
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.G.R.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Jätta menetluskulud võlgniku G.R.i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 375,10 eurot, so kokku 1982,50 eurot, millest 805 eurot ja lisanduv käibemaks 177,10 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 820 eurot ja lisanduv käibemaks 180,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto XXXXXXXXXXX SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.
14.Võlgnik G.R. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).
15.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
16.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. 2 (8)
2-24-6906 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.R. (avaldaja, võlgnik) esitas 01.05.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
1.1.Avalduse kohaselt on G.R. lahutatud ja tal on xxxxxxxxxxxat. Esitatud varanimekirja kohaselt on võlgniku varaks sõiduauto Opel Omega (rg-märk xxxxxxxxxxx, sõiduk võõrandatud, uus omanik ei ole andmeid muutnud), Ford S-Max (rg-märk xxxxxxxxxxx, võlgniku kasutuses, hinnanguline väärtus 4000 eurot) ja Ford Mondeo turnier (rg-märk xxxxxxxxxxx, sõiduk võõrandatud, uus omanik ei ole andmeid muutnud) ning kohustused üheksa võlausaldaja ees (Holm Bank AS, Svea Finance AS, Modena Estonia OÜ, OK Incure OÜ (Esto AS), TF Bank AB (publ) Eesti filiaal, Aktiva Finance Group OÜ (COOP Finants AS, Inbank AS), Kohtutäitur Hille Kudu, Krediidikaitse Grupp OÜ (käendus), AS LHV Pank) on kogusummas vähemalt 30 633,30 eurot. Lisandub võlgnevus AS LHV Pank ees, mille jääki võlgnik ei tea, kuna tal puudub ligipääs kontole. Võlgnik töötab alates 26.02.2024 Soome Vabariigis Xxxxxxxxxxx-s ning tema netotöötasu kuus on 2200 eurot. Pärast igapäevaste kulutuste kandmist jääb kohustuste tasumiseks ca 765 eurot kuus.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et 2023 aastal tuli koondamine ja siis hakkasid tekkima võlad, sest võlgnik oli pikka aega oma xxxxxxxxxxxse pere ainuke ülalpidaja. Olemasolevaid kohustusi püüti katta uute kohustuste võtmisega, mille tagasimaksetega satuti veel suurematesse raskustesse. Võlgnik oli töötu pool aastat. Pärast uuesti tööle saamist lahutati 20 aastat kestnud abielu, pärast mida oli võlgnik xxxxxxxxxxxiga pikalt haiguslehel ning sellel ajal sissetulek vähenes umbes 50%.
1.3.Võlgnik on püüdnud teha lisatöid ja suurendada sissetulekut, osaleda tema vastu algatatud kohtumenetlustes, püüdnud vähendada igakuiseid makseid maksegraafikute sõlmimise teel ja teinud endale võimaluste piires selgeks oma kohustuste suuruse. Kohustuste suuruse selgeks tegemisel on olnud takistuseks, et võlgnikul ei ole enam juurdepääsu krediidiandjate iseteeninduskeskkonnas lepinguandmetele.
1.4.Võlgnik soovib läbi võlgade ümberkujundamise saada igakuised maksed kontrolli alla. Kui lähtuda lepingujärgsest töötasust, on võlgnikul igakuiselt nõuete katteks 765 eurot. Kuudel, kui saab teha lisatöid, võib olla võimalik täita kohustused kuni 1000 euro eest. Võlgnik on seisukohal, et mõistliku aja jooksul (hinnanguliselt 5-6 aastat) on kõigi võlausaldajate nõuded võimalik täielikult rahuldada ning pankrotimenetlus vältida.
2.Kohus 03.05.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 30.05.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik G.R.i pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kümne võlausaldaja ees kokku 81 458,37 eurot (sh põhiosa võlg 72 843,60 eurot ja kõrvalnõuded 8614,77 eurot), millised on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, inkassofirmad ja kohtutäiturid. Osade nõuete aluseks on alustatud kohtumenetlusi (2-23-151537, 2-23-151690, 2-24-116874, 2-24-114780, 2-24-110378, 2-23152419, 2-24-103102, 2-24-112180, 2-23-147598) ja osade suhtes on alustatud täitemenetlused 3 (8)
2-24-6906 (035/2024/1518, 035/2024/1907) alates 2024 aastast. Võlgnik käendab ka endise abikaasa äriühingu Xxxxxxxxxxx laenu suuruses kokku 4557,76 eurot.
3.2.Võlgnikule kuulub liiklusregistri andmetel sõiduauto Opel Omega, rg-märk xxxxxxxxxxx, 1994vl, eeldatav väärtus 0 eurot. Võlgniku sõnul sõiduk ammu müüdud, registrikanne on peatatud 16.12.2018. Sõiduauto Ford Mondeo Turnier, rg-märk xxxxxxxxxxx, 2005vl, eeldatav väärtus 0 eurot. Võlgniku sõnul sõiduk ammu müüdud, registrikanne peatatud 02.01.2020. Sõiduaotu Ford SMax, rg-märk xxxxxxxxxxx, 2014vl. Sõidukil on kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus, kuid võlgniku sõnul vajab remonti (ca 2000 euro eest). Võlgnik hindab sõiduki väärtuseks 7000 eurot, haldur on märkinud väärtuseks kuni 3000 eurot. Kõik nimetatud sõidukid on soetatud abielu ajal ning tegemist on ühisvaraga. Sõidukile Ford S-Max on seatud 22.10.2020 registerpant Aktiva Finance Group kasuks. Võlgniku sissetulekuks on töötasu keskmiselt 2100 eurot kuus. Võlgnik omab viite kontot: Coop Pank AS-s arvelduskonto jäägiga 0 eurot, LHV Pank AS-s arvelduskonto jäägiga 0 eurot (kontoga on seotud kaks deebetkaarti), SEB Pank AS-s arvelduskonto jäägiga 0,18 eurot (sõlmitud internetipanga, mobiilse infopäringu ja kiirteavitamise lepingud), Swedbank AS-s arvelduskonto jäägiga -0,02 eurot ja Revolut Bank konto jäägiga 156,37 eurot (seisuga 23.05.2024).
3.3.G.R.i suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud kaks täiteasja – 035/2024/1518 ja 035/2024/1907.
3.4.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. G.R.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on 2023. aastal toimunud koondamine, kuid maksejõuetusele aitas kaasa juba varasemalt maksevõimet ületavate laenude võtmine.
3.5.Võlausaldajad on teatanud, et neil on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid kokku ca 81 500 eurot, millest põhiosa nõuded on ca 73 000 eurot. Kuna pole selge, kas on alust põhinõuete vähendamiseks, siis usaldusisik tegi arvestused talle teatatud põhiosa nõuete alusel. 60 kuu (5 aastat) pikkuse kava puhul oleks igakuise makse suurus 1214 €/kuus, 72 kuu (6 aastat) pikkuse kava puhul oleks igakuise makse suurus 1012 €/kuus. Eelnevalt toodud andmetel nähtub, et võlgnikul jääb praegusest palgast laenumakseteks keskmiselt 485 €/kuus, mis on enam kui poole väiksem võimaliku kava makse suurusest. Seoses ümberkujundamisega vastas usaldusisikule kümnest võlausaldajast kolm, kelle nõuded moodustavad 15% teatatud nõuete kogumahust. Vastanud võlausaldajatest üks võlausaldaja oli nõus kolme-, üks viie- ja üks kuue aastase kavaga. Kuna suurem osa võlausaldajatest ei ole usaldusisikule vastanud, ei saa kava kinnitamise perspektiivikuse osas käesolevalt järeldusi teha.
3.6.Usaldusisik jõudis järeldusele, et tuleb välja kuulutada G.R. ́i pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus, kuna võlgade ümberkujundamise menetlust (VÜKM) ei ole võimalik läbi viia, sest võlgniku sissetulek ei võimalda mõistliku tähtajaga (3-6 aastat) kava kinnitamist. VÜKM algatatakse isikute suhtes, kes on makseraskustes, mitte püsivalt maksejõuetud. Käesoleval juhul on võlgniku võlad muutunud sissenõutavaks, millest järeldub, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid ta on maksejõuetu. Pankrotimenetluses on võlgniku vastu suunatud nõuete sisuline ülevaatamine ja võimalik nõuete vähendamine oluliselt perspektiivsem, kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Puuduvad mõistlikud põhjendused pankrotimenetluse mittealgatamiseks (nt eluaseme müügi vältimine. Võlgniku seisukohalt on pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus märgatavalt lühem ja vähem koormavam, kui VÜKM, kuna pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus kestab kokku 3 aastat, võlgnikule jäävad igapäevasteks kulutusteks piisavad vahendid, sest pankrotivarasse arvestatakse vaid sissetuleku mittearestitav osa (praeguse keskmise palga juures arestitakse ca 500 €/kuus), menetluse lõppedes on võlgnikul võimalik täitmata kohustustest vabaneda ja uute asjaolude ilmnemisel on ka pankrotimenetluses võimalik kompromissi sõlmimine.
4.Võlgnik esitas 02.06.2024 kohtule taotluse kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, kui kohus peaks leidma, et ümberkujundamine ei ole võimalik. 4 (8)
2-24-6906
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et võlgniku G.R.i maksejõuetusavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgade ümberkujundamine
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
7.Kohtule esitatud ja võlgniku poolt allkirjastatud vara- ja võlanimekirjast nähtub, et võlausaldajate nõuded on juba sissenõutavaks muutunud. Arvestades kohustuste suurust ja võlgniku sissetulekut ning olemasoleva vara hinnangulist väärtust, ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse tõenäoliselt perspektiivne. Kohus nõustub siinkohal usaldusisiku seisukohaga, et võlgniku sissetulek ei võimalda ka mõistliku tähtajaga (3-6 aastat) kava kinnitamist. Lisaks ei ole võlgniku eeldatava ümberkujundamise kava osas FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud nõusolekut usaldusisikule piisav arv võlausaldajaid andnud. Pankroti väljakuulutamine
8.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
9.Võlgnik G.R. on seisukohal, et ta on makseraskustes, usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 81 458,37 euro ulatuses, millised on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole sellist sissetulekut ja vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et G.R.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on 2023 aastal toimunud koondamine, aga ka selle hinnanguga, et võlgnik oli juba enne koondamist võtnud oma maksevõimet ületavaid laenusid. Kohus loeb tuvastatuks, et G.R. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Alusesid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
10.Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti 5 (8)
2-24-6906 väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
11.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
12.Kohus kuulutab võlgniku G.R.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
13.FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. G.R. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
14.FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
15.FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 05.06.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
16.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; 6 (8)
2-24-6906 andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
17.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
18.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
19.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
20.Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summas 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 375,10 eurot (kokku 1982,50 eurot), millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot (kokku 100,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 805 eurot, millele lisandub käibemaks 177,10 eurot (kokku 982,10 eurot) hüvitada pankrotivara arvelt.
21.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
22.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel 7 (8)
2-24-6906 kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
23.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).
24.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest ning ülejäänud tasu pankrotivara arvelt. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.