8.Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479; e-post [email protected]) võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Rxxxx Txxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Pankrotivõlausaldajate nõuded Rxxxx Txxxxxxvastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Rxxxx Txxxxxx (Txxxxx) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 25.06.2018 määrusega välja Rxxxx Txxxxxx (Txxxxx) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. 09.04.2019 määrusega lõpetas kohus Rxxxx Txxxxxx pankrotimenetluse ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. RxxxxxTxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama kord aastas kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. aprillil 2020, järgnev 1. aprillil 2021 jne. Kord aastas tuli teha ka väljamakseid võlausaldajatele, enne iga aasta 1.aprilli.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 02.04.2020, 05.04.2021, 17.03.2022, 03.04.2023, 12.03.2024 ja lõpparuanne 02.05.2024.
3.Võlgnik oli menetluse alguses töötu ja otsis tööd. Alates 10.05.2021 töötab osalise tööajaga ettevõttes Teenustööd OÜ lukksepp-keevitajana. Võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime (29.05.2021-28.05.2026). Võlgniku sissetulekuteks on olnud toimetulekutoetus, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus ja töötasu. Võlgnik on saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel vabatahtlikke väljamakseid summas 1245,66 eurot.
4.02.05.2024 esitas võlgnik Rxxxx Txxxxx kohtusse avalduse, milles võlgnik palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada teda pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest. Taotluse kohaselt oli võlgnik menetluse jooksul püüdnud leida enda terviseseisundile vastavat tööd ning alates 2021.aastast on teinud osalise tööajaga tööd lukksepp-keevitajana ettevõttes Teenustööd OÜ.
Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ja andmed oma vara ning kohustuste täitmise kohta. Võlgnik oli ise enda usaldusisikuks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kogutud raha seisis eraldi kontol. Võlausaldajatele on väljamakseid tehtud igal aastal märtsis või aprillis. Viimased ülekanded võlausaldajatele tehti 12.03.2024. Pärimise teel saadud vara võlgnikul ei ole.
5.Kohus küsis 07.05.2024 võlausaldajate seisukohta RxxxxxTxxxxxx kohustustest vabastamise taotluse osas.
5.1.Kohtutäitur Jane Rumjantseva esitas oma seisukoha 08.05.2024. Võlausaldajal ei ole vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamiseks.
5.2.Nord Collect OÜ esitas oma seisukoha 10.05.2024. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks jätkata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja nõuete rahuldamine, milles seisneb ka võlausaldaja huvi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nord Collect OÜ on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. RxxxxxTxxxxx on tasunud Nord Collect OÜ-le kohustustest vabastamise menetluses 4 osamakset summas 25,82 eurot ja Nord Collect OÜ-i nõue Rxxxx Txxxxx vastu on 2036,74 eurot, mistõttu kohustuste täitmist ei saa pidada arvestatavaks ulatuseks, et RxxxxxTxxxxx kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja Rxxxx Txxxxx kohustustest vabastada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 märkinud, et kohustustest vabastamise kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat. Võlausaldajate õigustatud huve arvestades oleks eeltoodut arvesse võttes mõistlik kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või tuleks pikendada kohustustest vabastamise menetlust, et võlausaldajate õigused oleks kaitstud ja võlgnik saaks võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, mis on ka kohustustest vabastamise menetluse peamine eesmärk.
5.3.Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 21.05.2024. Võru Maakohtu 05.02.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-318/03 mõisteti RxxxxxTxxxxxxxx Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni, so alates 01.01.2021 Keskkonnaamet, kaudu) kasuks välja keskkonnakahju hüvitis summas 1 208 172 krooni, so 77 216 eurot ja 7 senti. Kohustuse tasumata jääk 21.05.2024 seisuga on 72 089 eurot ja 60 senti. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti RxxxxxTxxxxxxxx välja keskkonnakahju hüvitis seoses ebaseadusliku metsaraie teostamisega ehk tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuga. Võlausaldaja on seisukohal, et nimetatud täitmata kohustust ei saa võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses lõppenuks lugeda, juhindudes kuni 30.06.2022 kehtinud Pankrotiseaduse redaktsiooni § 176 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused.
5.4.Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 24.10.2023. Võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise/mittevabastamise kohtu otsustada.
5.5.Neli võlausaldajat oma seisukohta ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
3.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.
6.Kohus on Rxxxx Txxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. RxxxxxTxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli menetluse alguses töötu ja otsis tööd. Alates 10.05.2021 töötab osalise tööajaga ettevõttes Teenustööd OÜ lukksepp-keevitajana. Võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime (29.05.2021-28.05.2026). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
8.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud toimetulekutoetus, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus ja töötasu. Võlgnik on saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole
täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud menetluse kestel vabatahtlikke väljamakseid summas 1245,66 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid vastavalt võimalustele. Võlgnik on näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
8.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
10.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
11.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Rxxxx Txxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
12.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Rxxxx Txxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Rxxxx Txxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Rxxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Rxxxx Txxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Rxxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.