OK Incure OÜ hagi Rxxxxx Hxxxxx vastu võla väljamõistmiseks
Hagi hind
1667 eurot 68 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (rk 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev (e-post [email protected]) Kostja: Rxxxx Hxxxx (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxx küla, xxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta OK Incure OÜ hagi Rxxxx Hxxxxx vastu põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta Rxxxx Hxxxxx menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi Rxxxx Hxxxxx (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub välja mõista põhivõla 1098 eurot 87 senti, intressi 354 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 21. märts 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 184 eurot 81 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja 24. oktoobril 2017 krediidikontolepingu, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 500 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt, võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud juhul ette tulnud 23. jaanuaril 2018 (krediidikontoleping nr 3332893, limiit kuni 750 eurot) ja 31. augustil 2018 (krediidikontoleping nr 3890332, limiit kuni 1100 eurot). Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudetakse lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiiti ning arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes. Hageja lähtub nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimase kehtiva lepingu muutmisest. Krediidikontolepingu nr 3890332 krediidilimiit oli kuni 1100 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 44,88% aastas, krediidikulukuse määraks oli seega 56,32%. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 24. oktoobrist 2017 kuni
29.jaanuarini 2023 kogusummas 1327 eurot 26 senti. Kostja rikkus tagasimaksmise kohustust, jättes tegemata 2023. aasta augusti, septembri ja oktoobri tagasimaksed. Krediidiandja saatis 16. oktoobril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, ütles krediidiandja lepingu 6. novembril 2023 üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale lepingu ülesütlemise teates. Kostja tasus krediidisumma katteks 228 eurot 39 senti (viimane makse krediidisumma katteks
16.veebruaril 2023), seega on põhivõlg 1098 eurot 87 senti. Intressi arvestab kostja tasumata summalt 1098 eurot 87 senti alates 17. veebruarist 2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 5. novembril 2023 summas 354 eurot, viivist alates 6. novembrist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni
21.märtsil 2024 intressiga võrdses määras, summas 184 eurot 81 senti. Kohtuvälise menetluse käigus on hageja saatnud kostjale võlateatisi. Esimese nõudekirja saatis hageja kostjale 6. novembril 2023. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi seoses tasumata võlakohustusega 20. novembril 2023 ja 6. detsembril 2023. Lisaks tekkisid võla sissenõudmisega seoses kulud, milleks olid võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Kostja esitas 24. oktoobril 2017 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 500 eurot. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 850 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot,
finantskohustusteks 0 eurot ning tal oli üks ülalpeetav. Kostja töötas ettevõttes VIKO HOUSE OÜ. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele võis taotluse kinnitada manuaalprotsessis, kui klient tuvastab oma isikusamasuse. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus Viljandi postkontoris – Ilmarise 1, Viljandi. Kostja esitas 23. jaanuaril 2018 krediidikonto limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 750 eurot. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 850 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot, finantskohustusteks 198 eurot ning tal oli üks ülalpeetav. Kostja töötas ettevõttes Vxxx Hxxxx OÜ. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele võis taotluse kinnitada manuaalprotsessis, kui klient tuvastab oma isikusamasuse. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus telefoni teel. Kostja esitas 31. augustil 2018 krediidikonto limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 1100 eurot. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 850 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot, finantskohustusteks 198 eurot ning tal oli üks ülalpeetav. Kostja töötas ettevõttes VxxxxHxxxx OÜ. Vastavalt tol hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele võis taotluse kinnitada manuaalprotsessis, kui klient tuvastab oma isikusamasuse. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus telefoni teel. Kõiki taotlusi lahendades leidis krediidiandja laenusumma väiksust arvestades, et kogutud andmed on piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.
2.Kostja leidis, et tegemist on vastutustundetu laenamisega, kuna krediidiandja ei ole kostjalt kordagi küsinud panga väljavõtet. Lisaks on kostja korduvalt teavitanud krediidiandjat, et kostjal on makseraskused. Krediidiandja on iga kord pärast viivitusega arve tasumist saatnud kostjale uue teate vaba raha kasutuselevõtmise võimalusest. Kostja kasutuses on olnud 1327 eurot 26 senti ja ta on tagasi maksnud kokku 2731 eurot 45 senti. Seega on kohustus täidetud ja enamgi veel. Kostja ei ole nõus menetluskulusid tasuma.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga, hagi hind on 1667 eurot 68 senti ning kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. Kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust krediidilepingute sõlmimise ja nende alusel väljastatud krediidisumma osas. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil
24.oktoobrist 2017 kuni 29. jaanuarini 2023 kogusummas 1327 eurot 26 senti.
5.Kostja esitatud vastuväite kohaselt ei ole krediidiandja krediidilepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja hinnangul ei oleks krediidiandja kostja eelnevat maksekäitumist jälgides kostjale laenu juurde andnud ning kahju ei oleks tekkinud, kui krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisust kontrollinud.
6.Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu
17.detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),
millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
7.Kohus leiab, et krediidi andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise kohustust nõuetekohaselt. Eesti õiguses (võlaõigusseaduses) ei ole kehtestatud vastutustundliku laenamise kohustuse osas erisusi sõltuvalt laenu summast. Ka väikeste laenusummadega võib tarbija end „lõhki laenata“, kui ta võtab selliseid laene suurel hulgal. Seetõttu on oluline kontrollida tarbija olemasolevaid finantskohustusi ja maksekäitumist. Kui krediidiandja tugineb seejuures üksnes tarbija enda poolt esitatud andmetele, võtab krediidiandja endale teadlikult riski, jättes andmed kontrollimata. VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
Hageja eeltoodut teinud ei ole, vaid on piirdunud üksnes kostja esitatud andmetega ning kostja isikusamasuse tuvastamisega. Hageja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida laenusaaja esitatud andmeid ei sissetulekute, väljaminekute ega kohustuste osas. Antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangkonto väljavõtte alusel. Eeltoodut arvestades on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel kuni 31. detsembrini 2022 0%,
1.jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 2,5% ning 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 4%. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa ulatuses väljastas krediidiandja kostjale lepingu järgi krediiti ja kui suure summa on kostja selle lepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavalduse punkt 11 (dtl 36) kohaselt on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid perioodil
24.oktoobrist 2017 kuni 29. jaanuar 2023 summas 1327 eurot 26 senti. Kostja on 22. aprillil 2024 vastuses hagiavaldusele (dtl 120) märkinud, et tema kasutuses on olnud 1327 eurot 26 senti ning tagasi on ta maksnud 2731 eurot 45 senti. Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestusest (dtl 95-100) nähtuvad andmed väljamaksete ja tagasimaksete kohta, samuti on näha, mille katteks tagasimaksed on arvestatud ja kui suur on võlgnevus põhiosa, intressi, viivise ja teenustasude osas. Laekumise arvestusest nähtuvad andmed kinnitavad, et kogu lepinguperioodi vältel on väljamakseid tehtud summas 1327 eurot 26 senti ja tagasimakseid 2731 eurot 45 senti. Võttes aluseks ajavahemiku 24. oktoober 2017 kuni 16. detsember 2022 (viimane tagasimakse ajavahemikul, mil krediidiandjal ei olnud õigust intressi nõuda (vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena oli intress 0%), on esitatud tabelist tulenevalt väljamakseid tehtud kokku summas 1304 eurot 85 senti ning tagasimakseid summas 2641 eurot 85 senti. Kuna kostja ei võlgne hagejale sel ajavahemikul intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kostja on hagejale seisuga 16. detsember 2022 tasunud seega põhivõlast enam 1337 eurot (2641,85-1304,85). Krediidiandja on teinud 29. jaanuaril 2023 veel ühe väljamakse 22 eurot 41 senti. Võttes arvesse kostja enammakstud summa suurust, ei toonud see väljamakse kaasa teistpidist saldot, mille tõttu puudub kostjal võlgnevus, millelt tuleks arvestada seadusjärgset intressi alates 1. jaanuarist 2023. Kostja on 2023. aastal teinud veel kaks tagasimakset (14. jaanuaril 2023 47 eurot 60 senti ja 16. veebruaril 2023 42 eurot) kokku summas 59 eurot 60 senti, seega on kostja lõpptulemusena krediidiandjale enam maksnud 1269 eurot 81 senti (1337 + 22,41 - 47,6 - 42).
9.Eelnevast tulenevalt on kostja saadud laenusumma tagastanud ning hagejal ei ole põhivõla, intressi ega viivise nõudmise õigust. Kohus jätab rahuldamata põhivõla, intressi ja viivisenõude.
10.Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude kostjalt väljamõistmise nõude. Hageja palus mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja sissenõudmiskulud summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et
kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada võlausaldajale sissenõudmiskulusid, kui sissenõudmiskulud on tehtud olematu nõude sissenõudmiseks.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja osales menetluses isiklikult ilma lepingulise esindajata ning seetõttu ei saa tal olla hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja kulu).
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.