Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Menetluskulude jaotus

2-25-125998 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: AS SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Harju Maakohtu menetluses on Elisa Eesti AS hagi N I vastu võlgnevuse nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 08.02.2021 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu kostjale Elisa Klassik üle õhu: Piiramatu koduinternet, Wi-Fi teenus, Modemi rent, SIM kaardi rent ja Üle õhu modem (Rent), SIM kaart (Rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Hageja ja kostja sõlmisid 08.12.2018 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ja 11.09.2019 seadmete rendi- ja/või müügilepingu kostjale Elisa Klassik: Internet-XL + TV-SK, Wi-Fi teenus, TV digimooduli rent, TV kaardi rent, Modemi rent ja Modem (Rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostjaga on lepingud ülesöelduks loetud: Wi-Fi teenus - lõpetatud 01.09.2023; Elisa Klassik üle õhu: Piiramatu koduinternet K - lõpetatud 01.09.2023; SIM kaart ja Modemi (Wi-Fi, 4G) rent lõpetatud 01.11.2023; Elisa Klassik: Internet-XLK lõpetatud 01.09.2023. Kostja on oma lepingutest tulenevad kohustused hageja ees jätnud täitmata. Kohus on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel 20.12.2025.a. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud 2

2-25-125998 tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulud, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks on hageja menetluskuludena nimetanud õigusabikulud 85 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja alates otsuse jõustumisest tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni kulude tasumiseni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.