OK Incure OÜ hagi M.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3943,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 16) lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja: M.P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 02.05.2024 avalikult [teadaanne number 2244956])
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Jätta OK Incure OÜ hagi M.P. vastu täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
Toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a
Tsiviilasi nr 2-23-124385 EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 13.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3955,45 euro saamiseks. 14.06.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16.08.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 06.09.2023 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised koos arvutuskäiguga, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati); tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.OK Incure OÜ esitas 21.09.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M.P. vastu põhivõlgnevuse 2990,82 euro, intressi 337,05 euro, sissenõudmiskulude 35,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 581,12 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 455,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Pärnu Maakohus võttis 06.11.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 2244956). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-124385 möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 16.04.2023. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
5.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
5.1.Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 24.05.2017 krediidikontolepingu nr 3079096, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 000,00 eurot. Kostja täitis lepingut korrektselt, mistõttu võimaldati kostjale limiidi tõstmist 19.10.2017 (lepingu nr 3248581), 22.02.2018 (lepingu nr 3360951), 24.05.2018 (lepingu nr 3575012) ja 12.06.2019 (lepingu nr 4424957). Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning arvestatakse intressimäära. Hageja lähtus nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimase kehtiva lepingu muutmisest. Krediidikontolepingu 4424957 krediidilimiit oli kuni 3 000,00 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 30.05.2017 kuni 26.01.2023 kogu summas 8 469,00 eurot.
5.2.Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,28% aastas. Krediidi kulukuse määr on 60,03% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul. Leping ei ole tühine, kuivõrd krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2018 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt krediidi kulukuse määra kolmekordne määr on 60,03% (20,01% x 3).
5.3.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Kostja jättis tasumata jaanuari (summas 130,98€; maksetähtaeg 30.01.2023), veebruari (summas 111,88€; maksetähtaeg 28.02.2023) ja märtsi (summas 111,88€; maksetähtaeg 29.03.2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude hagejale. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust, mistõttu loeti leping ülesöelduks 24.04.2023.
5.4.Kostja on saanud krediiti kogusummas 8469,00 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks 5478,18 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2990,82 eurot (8469,00 – 5478,18 eurot).
5.5.Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates viimasest raha kasutusele võtmisest kostja poolt, so 27.01.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 23.04.2023 summas 337,05 eurot.
5.7.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitist summas 35,00 eurot VÕS §§ 115 ja 1132 lg 2 p 3 alusel. Hageja sissenõudmiskulud kujunesid järgmiselt: 1) nõudekiri 24.04.2023 – 0€; 2) pretensioon 10.05.2023 – 25€; 3) teade 17.05.2023 – 5€; 4) hagihoiatus 24.05.2023 – 5€.
5.8.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
6.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
6.1.Dokumendid toimetati kostjale avalikult kätte 16.04.2024 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 16.05.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-124385
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
9.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 24.05.2017 sõlmitud krediidilepingust nr 3079096 ja selle muutmistest 19.10.2017 (lepingu nr 3248581), 22.02.2018 (lepingu nr 3360951), 24.05.2018 (lepingu nr 3575012) ja 12.06.2019 (lepingu nr 442495) tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Kuigi kohus 06.09.2023 määruses selgitas hagejale, et hagiavalduses tuleb muuhulgas esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist, siis hageja selliseid andmeid hagiavalduses ei esitanud.
11.Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Kuivõrd hageja nimetatud asjaolusid hagiavalduses välja ei toonud, siis kohtul puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-23-124385 kostjale krediiti andes kontrollinud kostja krediidivõimekust. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud.
12.Kuna laenuandjal ei olnud õigust küsida intressi suuremas ulatuses kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning see oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress lugeda põhiosa tasumise makseteks. Koos hagiavaldusega esitatud laekumiste arvestuse kohaselt (dtl 96-98) krediidiandja on kostjale teinud väljamakseid kogusummas 8469,00 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 12 330,72 eurot, milles põhuvõla kattes on arvestatud 5478,18 eurot, intressi katteks 6625,18 eurot, viivise katteks 6,93 eurot ja teenustasude katteks 220,43 eurot. Märgitust tulenevalt ületab tasutud intress saadud laenusummat ning hageja nõue põhivõlgnevuse 2990,82 euro väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudub põhiosa võlgnevus, siis ei saa kostjal olla viivise võlgnevust, mistõttu kohus jätab ka rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 581,12 euro väljamõistmiseks.
13.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetlluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.