Comfort Systems OÜ hagi OÜ LANDCAPITAL vastu võlgnevuse, viiviste ja kahju hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
60 050,87 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ LANDCAPITAL 12.12.2023. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Comfort Systems OÜ (registrikood 12279496, aadress Savi tn 3/2, Pärnu linn, 80010), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar (e-post: [email protected]) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ LANDCAPITAL (registrikood 11229728, aadress Vasara tn 52d, Tartu linn, 50113), lepinguline esindaja Kuldar Kirt (epost: [email protected]) Istungimenetlus, istung 20.05.2024
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 23.10.2023 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 6000 eurot ületavas osas ja sellelt viivis, muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
3.1.Rahuldada Comfort Systems OÜ hagi OÜ Landcapital vastu võlgnevuse, viiviste ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
3.2.Välja mõista Landcapital OÜ-lt Comfort Systems OÜ kasuks võlgnevus summas 53 280 eurot.
3.3.Välja mõista Landcapital OÜ-lt Comfort Systems OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 328 eurot.
1(13)
3.4.Välja mõista Landcapital OÜ-lt Comfort Systems OÜ kasuks kahju hüvitis summas 1 335,99 eurot.
3.5.Välja mõista Landcapital OÜ-lt Comfort Systems OÜ kasuks viivis kahju hüvitamise nõudelt (s.o. 1 335,99 eurolt) alates 21.11.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus maakohtus ja rahaline kindlaksmääramine 3.6.Comfort Systems OÜ menetluskulud jätta Landcapital OÜ kanda. Landcapital OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. 3.7.Välja mõista Landcapital OÜ-lt menetluskulud summas 6 000 eurot (sh riigilõiv 1 540 eurot) Comfort Systems OÜ kasuks.
3.8.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Landcapital OÜ-l tasuda Comfort Systems OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s. o 6 000 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus OÜ LANDCAPITAL kanda.
5.Mõista välja OÜ-lt LANDCAPITAL Comfort Systems OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 725,39 eurot. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Landcapital OÜ-l tasuda Comfort Systems OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s. o 1 725,39 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 21.11.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Landcapital OÜ ja Comfort Systems OÜ 12.05.2021. a töövõtulepingu nr 310321-2. Lepingu esemeks olid Harju maakond, Raasiku vald, Aruküla alevik, Staadioni tn 1, Staadioni tn 7 ja Staadioni tn 9 ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, vastavalt projektdokumentatsioonile, samuti nimetatud ehitustöödega seotud tööde teostamine lepingu dokumentidega määratud mahus ja tingimustel ning tööga kaasnevad muud tööd, mida oli vajalik teostada tellija eesmärgi saavutamiseks – tööde täpsem sisu väljatoodud lepingu lisas 2. Lisaks teostas töövõtja lisatöid objektil Tallinna mnt 28. 2.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt oli lepingu maksumuseks 230 940 eurot ning lisatööd summas 38 760 eurot ehk kokku 269 700 eurot. 25.02.2022. a. edastas töövõtja viimase teostatud tööde akti, numbriga 7 ning viimase akti järgselt jäi tellijal tasumata 53 280 eurot.
2(13)
3.Tellija vastas alles 15.03.2022. a. e-kirja teel ning palus hagejal oodata kuni 21.03 ning andis sisuliselt mõista, et kui nende tellija neile raha maksab, saavad nemad omakorda hagejale väljamakseid teha. 4.Hageja edastas mitu meeldetuletavat kirja kostjale, millele ei saanud hageja vastust. Hageja sai vastuse alles 19.05.2022. a. ning esmakordselt esines kostja väitega, et tehtud tööde osas on puudused. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et tellija kohustub aktid läbi vaatama 3 tööpäeva jooksul, kooskõlastades akti või esitades põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta. Eeltoodut ei ole kostja teinud. Kostja on saanud 25.02.2022. a. viimase tehtud tööde akti, palunud oodata ning lubanud raha maksta ja alles 19.05.2022. a. ehk sisuliselt alles 3 kuud hiljem on esinenud väitega, et tehtud tööde osas on puudused ning seetõttu keeldub väljamaksetest. 5.Hageja on ka seisukohal, et tellija on täiesti ilmselgelt käesoleval juhul minetanud igasuguse õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sest tellija ei ole õigeaegselt vastavaid väiteid esitanud, vaid on teinud seda alles 3 kuud hiljem. Siinkohal hageja muidugi rõhutab, et vaidleb kõikidele vastavasisulistele väidetele vastu, nagu oleks tehtud tööd puudustega.
6.Kokkuvõtvalt tugineb hageja VÕS §-le 638 ning on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud asjaolude ning tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Hagiavalduses viidatud kohtupraktika kohaselt kostjal on vaatamata eeltoodule õigus tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, aga kostja peab tõendama tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi, mh kas teatas mittevastavusest õigeaegselt). Kui kostja ei suuda seda teha, on kostja kohustatud maksma kokkulepitud tasu ja ettenähtud viivised. Seega tõendamiskoormus on kostjal. Hageja nõuab eeltoodust tulenevalt summa 53 280 euro tasumist.
7.Lepingus punktis 9.5 on pooled kokku leppinud, et Töö eest tasumisest põhjendamata keeldumise või tasumisega viivitamise eest on töövõtjal õigus Tellijalt lisaks ülekandmisele kuuluvale summale nõuda ka viivist 0,1% (null koma üks protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest, alates tasumise lõpptähtajale järgnenud kalendripäevast, kuid mitte rohkem kui 10% (kümme protsenti) tasumisele kuuluvast summast. 25.02.2022. a. edastas töövõtja viimase teostatud tööde akti, millele kostja ei vastanud. Lepingu kohaselt pidi tellija ehk kostja vastama 3 tööpäeva jooksul. Seega loeb hageja VÕS § 638 alusel tööd vastuvõetuks 25.02.2022 + 3 tööpäeva järgselt ehk alates 01.03.2022. a. muutus tasunõue sissenõutavaks. 14.11.2022. a. seisuga on viivis summas 13700,52 eurot, aga kuna pooled olid lepingus kokku leppinud viivise maksimaalses summas, milleks on 10% võlgnetavast summast, on sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 5328 eurot. Seega hageja põhinõue on 53 280 eurot ning viivisenõue 5328 eurot, mis teeb kokku summaks 58 608 eurot. 8.Lisaks nõuab hageja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist. Kohtueelsete õigusabikulude osas on Riigikohus oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (näiteks RKTKo 3-2-1-84- 14, p 24). Käesoleval juhul on hagejale tekkinud õigusabikulude näol kahju, mis koosneb järgmistest kuludest: arve nr 220614 – 765,33 eurot (ilma KM); arve 220749 – 509,33 eurot (ilma KM); arve 221240 – 61,33 eurot (ilma KM). Seega on kostjal
3(13)
kohustus hüvitada hagejale kohtueelsete õigusabikulude näol tekkinud kahju kogusummas 1335,99 eurot. Kostja vastus
9.Kohtule 06.03.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ja kostja vahel on 12.05.2021 sõlmitud töövõtuleping nr 310321-2, mille ese on sätestatud Lepingu punktis 2.1, mis sätestab, et Lepingu esemeks on Harju maakond, Raasiku vald, Aruküla alevik, Staadioni tn 1, Staadioni tn 7 ja Staadioni tn 9 ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, vastavalt projektdokumentatsioonile, samuti nimetatud ehitustöödega seotud tööde teostamine töövõtja riisikol Lepingu punktis 1.1 ja 1.2 loetletud lepingu dokumentidega määratud mahus ja tingimustel (edaspidi ehitustööd) ning tööga kaasnevad muud tööd, mida on vajalik teostada tellija eesmärgi saavutamiseks (edaspidi kõik tööd kokku tööd). Vastavalt Lepingu punktile 3.3 pidi hageja kõik tööd lõpetama ja kostjale üle andma hiljemalt 05.09.2021. Hageja nimetatud kohustust täitud ei ole. 10.Lepingust tulenev tasunõue saab muutuda sissenõutavaks ainult peale kõikide tööde lõpetamist ja kostjale koos tööde juurde kuuluvate dokumentidega üle andmist ning vastavate dokumentide ja aktide vormistamist, mida hageja käesoleva ajani tehtud ei ole. Seetõttu ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et hagejal puuduvad kostja vastu mistahes põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõuded.
11.Kuna kostja ei nõustu hageja väidetava põhinõudega, siis ei nõustu kostja ka hageja väidetava viivisenõudega. 12.Alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et hagejale on tekkinud õigusabikulude näol kahju. Samuti on kostja seisukohal, et kõik hageja nimetatud väidetavad kulud on täies ulatuses põhjendamatud ja tõendamata. Lisaks tuleb arvestada, et väidetava kohtuvälise kulu näol on tegemist kuluga, mis on kulunud hageja alusetu hagiavalduse koostamiseks. Seega nõuab menetluskulude hüvitamisel hageja samade kulude hüvitamist kaks korda
13.Vastavalt Lepingu punktile 3.3 pidi hageja kõik tööd lõpetama ja kostjale üle andma hiljemalt 05.09.2021. Hageja nimetatud kohustust täitud ei ole. Kolmandad isikud täitsid hageja lepingulised kohustused suures osas 01.10.2022. Hageja ei saa väita, justkui oleks hageja poolt tähtaegade rikkumine kuidagi seotud kostjaga. Lepingu punktis 3.6 on sätestatud, et kui töö teostamine on takistatud tellijast tingituna, on töövõtjal õigus taotleda töö tähtaegade muutmist tellija viivituse kestuse võrra. Vastav taotlus tuleb töövõtjal esitada 5 (viie) tööpäeva jooksul alates Tellija viivituse algusest. Ühtegi teavitust hageja kostjale esitanud ei ole. 14.Hageja lepingust tulenev tasunõue saab muutuda sissenõutavaks ainult peale kõikide tööde lõpetamist ja kostjale koos tööde juurde kuuluvate dokumentidega üle andmist ning vastavate dokumentide ja aktide vormistamist, mida hageja käesoleva ajani tehtud ei ole. Seejuures tuleb arvestada, et lepingu punktis 10.7 on sätestatud, et pooled on kokku leppinud, et viimane makse ei ole väiksem kui 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. Selle piiri saavutamisel akteeritakse tehtud töid edasi, töövõtja aga ei oma õigust nimetatud aktide või aktiosade eest arvet esitada enne, kui pooled on allkirjastatud töö üleandmise-vastuvõtmise lõppakti. Mistahes lõppakti ei ole poolte vahel vormistatud.
4(13)
15.Lepingu punktis 9.9 on sätestatud, et tööde teostamise lõpptähtpäevast mittekinnipidamisel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% (null koma üks protsenti) iga tähtpäeva ületanud kalendripäeva eest lepingu täitmata jäänud osast. Hagejal oli lepingu täitmise tähtaja seisuga ehk seisuga 05.09.2021 tegemata lepingulisi töid summas 130 020 eurot, kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest juba 20.06.2022, siis on seisuga 01.10.2022 kostja leppetrahvi nõue hageja vastu summas 50 837,82 eurot (leppetrahv perioodi eest 06.09.2021-01.10.2022, leppetrahvi summa päevas 130 020 eurot x 0,1% = 130,02 eurot). 16.Lisaks eeltoodule nõuab kostja hagejalt lepingu punkti 9.4 alusel lepingu punkti 3.2 märgitud kohustuse rikkumise tõttu leppetrahvi 10% Lepingu hinnast ehk summas 26 970 eurot. 17.Vastavalt lepingu punktile 3.3 pidi töövõtja kõik tööd lõpetama ja tellijale üle andma hiljemalt 05.09.2021. Kuna kolmandad isikud täitsid hageja lepingulised kohustused suures osas 01.10.2022, siis sai kostja hageja rikkumiste tõttu kahju summas 128 097,76 eurot. 18.Arvestades kostja leppetrahvi nõudeid summas 77 807,82 eurot ja kahju hüvitamise nõudeid summas 128 097,76 eurot, siis juhul, kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu mistahes nõue, millega kostja ei nõustu, ning see kuulub rahuldamisele (sh osaliselt), siis esitab kostja alternatiivse vastuväitena ka menetlusliku tasaarvestusavalduse, tasaarvestades hageja nõude, hageja väidetavate nõuete summas, oma vastunõuetega, millele lisandub jooksev viivis. Maakohtu otsuse põhjendused
19.Maakohus rahuldas hagi, menetluskulud jättis kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub menetluses kogutud tõenditest, et hageja on 25.02.2022. a esitanud kostjale allkirjastamiseks akti nr 7. Puudub vaidlus, et kostja on akti nr 7 25.02.2022. a kätte saanud, kuna 15.03.2022. a on kostja hagejale vastanud ning palunud tähtaja pikendamist. 19.05.2022. a teatas kostja siiski, et keeldub akti allkirjastamisest ja lõpparve tasumisest, kuivõrd tööd on lõpetamata ja tehtud tööd on puudustega. Kohus on seisukohal, et kostja on teavitanud puudustest hilinemisega ning lepingu punkti 10.4 rikkudes. Lepingus kokkulepitud 3 tööpäeva asemel vaatas kostja akti läbi kahe kuu jooksul. Kuivõrd nii hageja kui kostja tegutsesid lepingut sõlmides ja täites oma kutse- ja majandustegevuses on kostja oma vastuväite esitanud ka mõistlikku tähtaega ületades. Seega on kostja kaotanud õiguse tugineda töös esinevatele puudustele.
20.Kostja etteheidetele lepinguliste kohustuste täitmata jätmise ning puuduste esinemisele töös vastas maakohus järgmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tegelikkuses on hageja 22.08.2022. a koolituse korraldanud. Kuivõrd koolitusel on osalenud ka kostja esindaja XX, kes oli vastavalt lepingu punktile 19.2 volitatud allkirjastama tööde üleandmisevastuvõtmise akti, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et tööd olid 22.08.2022. a teostamata või nendes oleks esinenud selliseid puuduseid, mis takistasid tööde vastuvõtmist. Käesolevas menetluses kogutud tõenditega vastuolus on ka kostja väide, et müratase ei vasta nõuetele ning on kontrollimata. Kostja väidab vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega, et dokumentatsioon on hageja poolt üle andmata. 21.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja oli jätnud mitmed vajalikud eeltööd tegemata, mis omakorda tekitasid olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik enda lepingulisi
5(13)
töid teostada (dtl 317-322). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja jätta tööde lõppakti allkirjastamata põhjusel, et tööd ei olnud lõpetatud 05.09.2021. a. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks kordagi enne 19.05.2022. a e-kirja hagejale ette heitnud töödega viivitamist. Kohus teeb sellest järelduse, et tegelikkuses kostjal hagejale vastavat pretensiooni enne 19.05.2022. a ei olnud. 22.Kostja on jätnud akti nr 7 allkirjastamata muuhulgas põhjusel, et tööd on kostja hinnangul lõpetamata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et tellija on kostjalt kui peatöövõtjalt tegelikkuses tööd pretensioonideta vastu võtnud ning korteriühistu esindajate ja omanikujärelevalve poolt on allkirjastatud lõppaktid. Kostja väited selle kohta, et hageja lepingulised kohustused täitsid tegelikkuses kolmandad isikud on jäänud käesolevas menetluses paljasõnaliseks ja tõendamata. 23.Kuna hageja poolt tehtud töö vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes ning töö on kasutusele võetud, ei esine käesoleval juhul aluseid, millest tulenevalt oleks kostjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja aktist nr 7 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 53 280 eurot. 24.Kostja on 20.06.2022. a teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmisest. Vastavalt lepingu punktile 3.23 pidi poolte vaheline leping lõppema 5.09.2021. a. 25.02.2022. esitas hageja kostjale tööd vastuvõtmiseks. Lepingu p 10.4 kohaselt pidi kostja tööd kolme tööpäeva jooksul üle vaatama. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja jaoks 01.03.2022. a ilma kahtlusteta selge olema, et tööd ei ole valminud lepingus algselt kokkulepitud tähtajaks, s.o. 5.09.2021. a. Kostja on teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmisest 4 kuud pärast väidetava rikkumise tuvastamist. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud viivitavad 4 kuud enda nõudest teatamisega. Leppetrahvi nõude eeldused olid kostjale tegelikkuses teada alates 5.09.2021. a, mil hageja kostjale töid üle ei andnud. Kohtu hinnangul on kostja kaotanud VÕS § 159 lg 2 sätestatust tulenevalt õiguse nõuda leppetrahvi, kuna esitas leppetrahvi nõude ebamõistlikult hilja.
25.Kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude summas 128 097,76 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on endale kahju tekkimise tõendamiseks esitanud KÜ Rahnu, Fassaadisoojustus OÜ, Elme Trans OÜ, Kemmerling OÜ, Filter Plus OÜ poolt Landcapital OÜ-le väljastatud arved. Kohtu hinnangul kostja poolt esitatud arved ei tõenda kostja poolt tegelikkuses arvetel märgitud ulatuses kulude kandmist. Arvetel olevad summad ei ole vähimalgi määral kontrollitavad ega hageja ja kostja vahelise õigussuhtega seostatavad. Arvete aluseks olevaid kuludokumente ei ole kostja esitanud hagejale ega ka kohtule. Juhul, kui arveldused kostja ja kolmandate isikute vahel on tegelikkuses toimunud, ei ole need aluseks hageja vastu nõude esitamiseks, kuivõrd need ei ole seostatavad ühegi konkreetse näidu või tarbitud teenusega. 26.Kostja on esitanud koos leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega ka tasaarvestuse avalduse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud tasaarvestuse teostamine, kuivõrd tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused on täitmata. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostjal ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu.
6(13)
27.Hageja on esitanud viivisenõude. Hageja edastas 25.02.2022. a kostjale viimase teostatud tööde akti. Hageja tasunõue muutus 01.03.2022. a sissenõutavaks. Lepingu p 9.5 kohaselt on viivise maksimaalne määr 10% tasumisele kuuluvast summast. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue summas 5 328 eurot rahuldamisele.
28.Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabi kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja kaasas kohtueelsetele läbirääkimistele vandeadvokaadi eesmärgiga saavutada lahendus kohtusse pöördumise eelselt. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuivõrd nõude rahuldamine tähendaks, et hageja nõuab menetluskulusid sisuliselt kaks korda. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja lepinguline esindaja on esitanud hagejale arve nr 220614 summas 765,33 eurot, arve 220749 summas 509,33 eurot ja arve 221240 summas 61,33 eurot. Hageja kandis kohtueelse õigusabi teenuse saamisel kulu 1 335,99 eurot. Kohtu hinnangul oli kulutus vajalik ja põhjendatud, lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest. 29.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis kahju hüvitamise nõudelt alates 21.11.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni. 30.Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 540 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 60 050,87 eurot tasumisele riigilõiv 1 540 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 540 eurot. 56. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 9 146,67 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 57 töötundi ja 10 minutit, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning täiendavatele seisukohtadele vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kostja vaidleb menetluskuludele täies ulatuses vastu. 31.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas olevaks. Kostja apellatsioonkaebus
32.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
33.Harju Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud ega oluliseks pidanud ühtegi apellandi poolt välja toodud asjaolu ega vastuväidet vastustaja nõudele. Sellega on Harju Maakohus
7(13)
hinnanud tõendeid ühekülgselt, osaliselt ning seetõttu rikkunud asjaolude hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. 34.Lisaks jääb apellandile aru saamatuks, miks on Harju Maakohus pidanud oluliseks vastustaja alusetut nõudet ning sellega seotud asjaolusid, kuid ei ole pidanud oluliseks asjaolusid, et vastustaja rikkus lepingut, vastustaja poolt olid tööd lõpetamata ja apellandile üle andmata, mistõttu ei saanud vastustajal olla mistahes sissenõutavaks muutunud nõuet apellandi vastu. 35.Harju Maakohus on jätnud oluliste asjaoludena hindamata ka asjaolud, et vastustaja lepingust tulenev tasunõue saab muutuda sissenõutavaks ainult peale kõikide tööde lõpetamist ja apellandile koos tööde juurde kuuluvate dokumentidega üle andmist ning vastavate dokumentide ja aktide vormistamist, mida vastustaja käesoleva ajani tehtud ei ole. Seetõttu ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et vastustajal puuduvad apellandi vastu mistahes põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõuded. 36.Kuna Harju Maakohus ei ole sisuliselt ühtegi apellandi vastuväidet vastustaja menetluskuludele hinnanud, siis on Harju Maakohus rikkunud asjaolude hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kuigi apellant on seisukohal, et kuna vastustaja hagiavaldus tuleks jätta rahuldamata ning seetõttu kõik menetluskulud vastustaja kanda, siis juhul, kui kohus peaks asuma teistsugusele seisukohale, siis ei nõustu apellant jätkuvalt vastustaja menetluskuludega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. 37.Apellant 0n seisukohal, et vastustaja poolt esitatud mahus ei olnud apellandile vastustaja menetluskulud mistahes kujul ega osas ette nähtavad. 38.Vastustaja menetluskulude hindamisel tuleb arvestada ka seda, et vastustaja lepingulise esindaja näol on tegemist kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaga, mistõttu ei saa mistahes analüüs, vms. väidetav teenus olla kuidagi põhjendatud. 39.Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keerulise vaidlusega, siis ei ole mistahes kujul põhjendatud ka vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Seetõttu taotleb apellant mistahes menetluskulude apellandilt välja mõistmisel, millega apellant ei nõustu, vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamist mõistliku ja põhjendatud suuruseni. Vastustaja menetluskulud on esitatud kobarkirjena, mistõttu ei ole kõiki vastustaja väidetavaid kulusid võimalik sisuliselt hinnata. Vastus apellatsioonkaebusele 40.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 41.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 6000 eurot ületavas osas ja sellelt viivis, muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et poolte töövõtulepingust tuleneva tasu ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise saamise vaidlust lahendades on maakohus hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning selles osas nõustub kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, osaliselt põhjendusi täpsustades. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
8(13)
42.Asja materjalidest nähtub -Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2021. a töövõtulepingu nr 310321-2, mille p 2.1. kohaselt oli hageja kohustuseks ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimine Harju maakonnas, Harku vallas, Aruküla alevikus Staadioni tn 1, 7 ja 9 hoonetes vastavalt projektdokumentatsioonile, samuti nimetatud ehitustöödega seotud tööde teostamine töövõtja riisikol lepingu punktis 1.1. ja 1.2. loetletud lepingudokumentidega määratud mahus (tl 8, 16-22). Pooled sõlmisid lisakokkuleppe Tallinna mnt 28 hoones tööde tegemiseks. -Kostja oli nimetatud objektidel peatöövõtja. Hageja ja kostja vahel oli seega sõlmitud alltöövõtuleping. -Lepingu p 4 kohaselt oli lepingu maksumus 230 940 eurot (sh käibemaks). -Lepingu järgi oli tööde lõpetamise tähtajaks oli 05.09.2021.a. Sellel ajal olid tööde tegemine pooleli. -Hageja saatis 25.02.2022. a kostjale viimase teostatud tööde akti nr 7 ning nõudis viimase osamakse summas 53 280 euro tasumist (tl 24-33). -Kostja hagejale ei vastanud. -Hageja saatis kostjale uuesti 15.03.2022. a kirja akti allkirjastamiseks ja võlgnevuse tasumiseks (tl 33), kostja vastas sellele kirjale paludes oodata kuni 21.03, et akt akteerida ja teha väljamakseid. -21.03.2022 akteerimist ei toimunud, arvet hagejale ei tasutud. -22.03.2022. a e-kirjas nõudis hageja kostjalt tööde akteerimist ja võlgnevuse tasumist (tl 34) -Hageja nõudis ka 28.04.2022. a e-kirjaga kostjalt võlgnevuse tasumist (tl 34). -Nendele kirjadele kostja ei vastanud. -Kostja teatas 19.05.2022. a hagejale, et omanikujärelevalve ja tellija arvates on paigaldatud seadmete müratase on üle piiri ja ei vasta projektile (tl 37). Kostja nõudis mürataseme kontrolli teostamist. -Kostja keeldus 20.06.2022. a akti nr 7 allkirjastamisest ning esitas hagejale kahju hüvitamise nõude summas 61 956 eurot ning teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest (tl 42-43). -Lõpptellija on kostjalt kui peatöövõtjalt tööd pretensioonideta vastu võtnud. Korteriühistu esindajate ja omanikujärelevalve poolt on allkirjastatud lõppaktid (dtl 383-394) erinevate hoonete osas erinevatel aegadel ajavahemikus juunist 2022 kuni septembrini 2022.a. -Hagi esitati kohtusse 21.11.2022. 43.Asjas on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selles, kas hagejal on õigus kostjalt saada kohtueelsete õigusabikulude hüvitist, aktis 7 toodud ulatuses töövõtutasu, viivist ning, kas kostja tasaarvestus leppetrahvide ja kahju hüvitamise nõudega välistab hagi rahuldamise. 44.Nagu eespool esile toodud on lõpptellija kostjalt kui peatöövõtjalt kõik peatöövõtujärgsed tööd, sh ka hageja poolt tehtud tööd, vastu võtnud, seda tõendavad tööde üleandmis vastuvõtmisaktid. Nimetatud aktid on allkirjastatud enne käesoleva hagi kohtule esitamist, seega saab ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hageja töövõtulepingust tulenevad kohustused olid hagi esitamise ajaks täidetud. 45.Kostja on asjas tuginenud sellele, et hageja lepingujärgsed tööd tegi lõpuks ära teine äriühing (kostja poolt nimetatud kui kolmas isik). Maakohus leidis, et see kostja väide on tõendamata ning ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Ka ringkonnakohtu istungil möönis kostja, et ta ei ole asjas konkreetselt esile toonud, milliseid hagejaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevad kohustusi täitis teine äriühing. Asjaolusid esile toomata ei ole võimalik ka väite tõendatust kontrollida. Kuna lõpptellija on kostjalt kui peatöövõtjalt kõik tehtud tööd aktidega vastu võtnud, tuleb asuda seisukohale, et hagejaga sõlmitud töövõtulepingujärgsed kohustused täitis hageja. 9(13)
46.Kostja väidetest võib aru saada nii, et kostja arvates välistab hageja eduka töövõtutasunõude asjaolu, et hageja hilines tööde tegemisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi töödega hilinemine ei välista õigust töövõtutasu saada, küll võib sellise nõudega hagi olla lõpptulemusena edutu kui tellijal on töövõtja vastu nõue, mida ta saab töövõtja töövõtutasu nõudega tasaarvestada. 47.Kuna asjas on tuvastatud, et hageja täitis kõik lepingujärgsed kohustused, siis tuleb tuvastada, millal muutus hageja töövõtulepingujärgne tasunõue sissenõutavaks. 48.Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde üleandmine ja vastuvõtmine käis lepingu järgi etappide kaupa ning vaheetappidena tehtud tööde vastuvõtmises ning nende eest tasumises vaidlus puudub. Vastu on võtmata ja nende eest tasumata on vaid lõppetapina tehtud tööd. 49.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 11.3 järgi (alajaotus 11 sätestab tööde üleandmise ja vastuvõtmise) toimub tööde vastuvõtmine allkirjastamisega, tööde vastuvõtmisest keeldumise korral tuli kostjal esitada hagejale motiveeritud otsus vastuvõtmisest keeldumise korral. Lepingu p 10.4 kahe esimese lause järgi (alajaotus 10 sätestab arvelduste korra ja tasumise tingimused) kohustub tellija aktid läbi vaatama 3 tööpäeva jooksul, kooskõlastades akti või esitades põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta. Tööde aktiga fikseeritakse tööde maksumus, kuid nimetatud allkirjastamist ei loeta tööde üleandmiseks lepingu tähenduses ning see ei ole aluseks ehitise või tööde juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminekuks töövõtjalt tellijale. 50.Eelnimetatud poolte kokkuleppeid analüüsides tuleb asuda seisukohale, et lepingu erinevad punktid on mõnevõrra vastuolulised osas, mis puudutavad allkirjastatud aktide toimet. Kuna aga poolte vahel oli eraldi alajaotuses 11 kokku lepitud tööde vastuvõtmise kord ning ka p-s 10.7 on selgelt kirjas, et tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt tuleb allkirjastada ning sellele järgnevalt on töövõtjal õigus esitada arve, siis tuleb lähtuda sellest, et tööde vastuvõtmine oli kokku lepitud akti allkirjastamisega. Kostja lõppakti ei allkirjastanud. 51.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et juhul, kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui aga töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851/38, p 23; Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484/71, p 18; vt ka 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Seega olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud.
52.Seega tuleb tuvastada, kas 25.02.2022 lõppakti esitamise ajaks olid hageja poolt kõik lepingujärgsed kohustused täidetud. Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendatud lõppakti esitamise ajaks ventilatsiooniseadmete rekonstrueerimisega seotud tööde tegemine poolte kokkulepitud ulatuses. Asjaolu, et restid jäid panemata oli tingitud sellest, et kostja poolt oli hagejale enne lõppakti esitamist tööfront tagamata. Hageja viitas sellele ning tagavarafiltrite üleandmise võimalusele oma kirjas, millega saadeti lõppakt. Kostja ei vastanud, et hagejal on tööfront olemas, samuti ei vaidlustanud kostja hageja väidet saavutatud kokkuleppe kohta seoses restide paigaldamisega, vastupidi hageja korduvatele nõudmistele akt allkirjastada ja arve tasuda andis kostja esialgselt vastuse, millest saab järeldada nõustumist nii tehtud töödega, kui kirjas viidatud kokkulepetega.
10(13)
53.Mitmeid kuid hiljem peale lõppakti saatmist nõudis hageja süsteemide mõõdistamist, sest väidetavalt arvasid tellija ja omanikujärelevalve, et töödes esinevad puudused. Algselt olid mõõdistamised tehtud juba 2022.a. alguseks ja selle maakohus ka tuvastas. Asjas nähtuvalt toimus täiendav mõõdistamine 2022.a suvel, kuid puuduvad tõendid, et täiendava mõõdistamise järgselt tuvastati puuduste olemasolu töödes. 54.Maakohus tuvastas ja asjas puudub vaidlus, et osaliselt esitas hageja kostjale ehitusega seotud dokumente ka peale 25.02.2022, samuti viidi süsteemide koolitus läbi alles 2022.a suvel. Seega olid osaliselt hageja poolt lõppakti esitamise ajaks lepingulised kohustused täitmata. Kuna lepingu p 11.4 ja 11.5 järgi oli hagejal kohustus kostjale esitada koos lõppaktiga ka ehitusdokumentatsioon ning teostada koolitus, siis ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et nendele kõrvalkohustuste täitmata jätmisele kostja akti allkirjastamisel ja arve maksmisest keeldumisel üldse tugineda ei saa. Siiski tuleb arvestada järgmist. 55.Kuna osaliselt täideti hageja lepingust tulenevad kõrvalkohustused peale lõppakti esitamist tuleb möönda, et osaliselt esitati kostjale lõppakt olukorras, kus leping ei olnud täidetud kohaselt. Ringkonnakohus osutab sellele, et siiski ei pruugi alati lepinguliste kohustuste mittekohane täitmine tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav. Kui täitmata on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks. Maakohus tuvastas, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks. Ringkonnakohus nõustub sellega. Maakohus tuvastas, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 3 tööpäeva peale hageja poolt lõppakti esitamist, kuna poolte vahel oli kokkulepe, et esitatud aktid tuleb kostjal läbi vaadata 3 tööpäeva jooksul. Ringkonnakohtu arvates saab asjas esitatud asjaoludel asuda küll seisukohale, et tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks 3 tööpäeva möödumisel peale akti esitamist, kuid sissenõutavaks muutus akti järgne arves vastavalt lepingu p-le 10.4 21 päeva peale arve esitamist. Maakohus on töövõtutasult viivise suuruse siiski õigesti tuvastanud, sest välja on mõistetud viivis, mida lepingu järgi hageja nõuda sai.
56.Kostja on asjas väitnud, et kuna hoonete töövõttu finantseeris osaliselt KREDEX, siis oli tehtud tööde dokumentatsiooni osaline esitamine ja koolituse läbiviimine hageja lõppakti esitamisest hiljem oluline puudus. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa, sest kostja käitumine lõppakti esitamise järgselt sellele ei viita. Mingitest lepingu järgi kokkulepitud kohustuste täitmata jätmisest ei teavitanud kostja hagejale mitmete kuude jooksul peale lõppakti esitamist, kuigi poolte vahel oli kokku lepitud, et esitatud aktid vaadatakse läbi 3 tööpäeva jooksul ja kohustuste täitmise minetuste olemasolul teavitatakse sellest koheselt hagejat. Vastupidi, korduvalt hageja poolt esitatud nõuetele akt vastu võtta ja kokkulepitud tasu maksta, andis kostja hagejale vastuse, millest saab järeldada, et lepingujärgsete kohustuste täitmise suhtes pretensioonid puuduvad. Möödus peaaegu mitu kuud enne, kui kostja teatas hagejale väidetavatest puudustest (vajadus teha mõõdistamine), kuid nagu eelnevalt esile toodud, ei nähtu asjast, et mõõdistamine oleks puuduste olemasolu kinnitanud. Alles peale seda, kui hageja lepingulise esindaja kaudu teatas kostja vastu kohtusse pöördumise vajadusest, leidis kostja, et hagejal on mingid lepingujärgsed kohustused täitmata. Nagu asjas tuvastatud, täitis hageja ka need kohustused, kui oli teabe, mida veel tasu saamiseks teha tuleb, kostjalt saanud.
57.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult selle, et kostja nõue leppetrahvide ja kahju hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata, st kostja tasaarvestus ei ole põhjendatud. Lepingu täitmise viibimise põhjustas kostja ise, jättes hagejale tööfrondi ette andmata. Lõppakti järgselt edasiste lepinguliste kõrvalkohustuste täitmise viibimise põhjustas kostja ise, jättes hagejale nõuetekohaselt teatamata, millised kohustused tuleb veel täita töövõtutasu saamiseks. Lisaks vastupidi, andis hagejale kuu aega peale lõppakti 11(13)
esitamist mõista, et on lepingu täitmisega rahul ning tehtu vajab vaid lõpptellija omanikujärelevalve allkirja, kes viibib eemal. Võimalik kahju, mis kostjale tekkis on samal põhjusel põhjustatud kostja enda käitumisest.
58.Maakohus tuvastas põhjendatult ka selle, et hagejale on tekkinud kostjast tulenevalt kahju kohtuväliste õigusabikulude näol, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
59.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise. Kuna hagi oli põhjendatud, jättis maakohus õigesti poolte menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole siiski hageja kantud menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine kostjalt. Kuna hagi rahuldati, siis riigilõivu kostja kanda jätmine oli õige. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et hageja lepingulise esindaja teenuse tunnihind 160 eurot on mõistliku suurusega. Maakohus leidis, et põhjendatud suurusega on ka hageja menetluskulud õigusabi osutamisel 9 146,67 eurot, kuid sellega, et need summad tuleb hagi rahuldamise tõttu täies ulatuses kostjalt välja mõista, ringkonnakohus ei nõustu. 60.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm,17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole maakohus nende seisukohtadega täies ulatuses arvestanud ning seega esineb alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole ringkonnakohtu arvates loogiline ja jälgitav, sest arvestades asjaolu, et menetluskulude suurus on märkimisväärne ei ole kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Maakohus ei pidanud küll hindama kõiki hageja lepingulise esindaja osutatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid oleks pidanud menetluskulude mõistliku suuruse tuvastamisel arvestama menetluses esinevaid asjaolusid ja selle keerukust. 61.Arvestades asja liiki ja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka (millest osa on vaid digitoimikus nähtav, kuigi asjas on loodud pabertoimik), lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, samuti asjaolu, et sama esindaja on osutanud hagejale ka õigusabi kohtueelselt, kohtueelselt osutatud õigusabi ja hagiavalduse koostamise ajavahe ei ole pikk, hageja esitatud taotlus hagi tagamiseks jäi rahuldamata, leiab ringkonnakohus, et mõistlikeks menetluskuludeks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada on kokku 6000 eurot, sh tasutud riigilõiv. Ringkonnakohus, tuvastades menetluskulude suuruse, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada, arvestab ka asjaoluga, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka tsiviilasjaga, sealjuures ei olnud vajalik süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, samuti ei olnud hinnatavate tõendite maht erakordselt suur. Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus
12(13)
62.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on esile toonud, et tema menetluskulud ringkonnakohtus moodustavad lepingulise esindaja tasust 1725,34 eurot (käibemaksuta summa). Õigusabi on osutatud kokku 10h 47min ulatuses tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Comfort Systems OÜ on käibemaksukohustuslane ja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta summas. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud apellatsiooniastmes tuleb kostjalt välja mõista, kuna need on mõistliku suurusega ning vastavad osutatud õigusabi mahule ja vaidluse keerukusele. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind vastab esindaja kvalifikatsioonile ning on kooskõlas valitseva kohtupraktikaga mõistliku suurusega tunnihinna tuvastamisel. /allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.