Välja mõista Landcapital OÜ-lt Comfort Systems OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 328 eurot.
4.Välja mõista Landcapital OÜ-lt Comfort Systems OÜ kasuks kahju hüvitis summas 1 335,99 eurot.
5.Välja mõista Landcapital OÜ-lt Comfort Systems OÜ kasuks viivis kahju hüvitamise nõudelt (s.o. 1 335,99 eurolt) alates 21.11.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Comfort Systems OÜ menetluskulud jätta Landcapital OÜ kanda. Landcapital OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
2.Välja mõista Landcapital OÜ-lt menetluskulud summas 10 686,67 eurot (sh riigilõiv 1 540 eurot) Comfort Systems OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Landcapital OÜ-l tasuda Comfort Systems OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 10 686,67 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja
1.Kohtule 21.11.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Landcapital OÜ ja Comfort Systems OÜ 12.05.2021. a töövõtulepingu nr 310321-2. Lepingu esemeks olid Harju maakond, Raasiku vald, Aruküla alevik, Staadioni tn 1, Staadioni tn 7 ja Staadioni tn 9 ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, vastavalt projekt-dokumentatsioonile, samuti nimetatud ehitustöödega seotud tööde teostamine lepingu dokumentidega määratud mahus ja tingimustel ning tööga kaasnevad muud tööd, mida oli vajalik teostada tellija eesmärgi saavutamiseks – tööde täpsem sisu väljatoodud lepingu lisas 2. Lisaks teostas töövõtja lisatöid objektil Tallinna mnt 28.
2.25.02.2022. a. edastas töövõtja viimase teostatud tööde akti, numbriga 7. Vastavas e-kirjas tõi hageja mh välja, et „Viimane akteerimine oli oktoobris, mis oli neli kuud tagasi. Detsembris oli jutt, et tasute Staadioni 1 ja Staadioni 7 aga seda pole kahjuks juhtunud. ei ole võimalik akteerimist ega selle põhjal koostatavat arvet edasi lükata. Loodan, et minu vastutulek ootamise näol on piisav, et akt saaks kiirelt allkirjastatud ja arve teie poolt tasutud. Usun, et leiate vahendid arve tasumiseks.“
3.15.03.2022. a. tellija vastas e-kirja teel järgmises sõnastuses: „Tere. Oota palun 21.03-ni. Sel kuupäeval tuleb meil OJV puhkuselt tagasi ning dokumendid peavad mõnedelt majadelt Kredexi-sse saadetud olema. Katsun rääkida Tellijaga ka sellest, et tema saaks meile midagi akteerida, siis saan sulle väljamaksed kiiremini teha. Loodan, et leiame koos lahendus tekkinud olukorrast. Aitäh mõistva suhtumise eest.“
4.Hageja saatis mitu meeldetuletavat kirja, kuid kostja neile ei vastanud. 28.04.2022. a. saatis töövõtja uue meeldetuletava kirja, milles tõi mh välja, et töövõtja ei ole pea pool aastat teostatud tööde eest raha saanud ning lubadustest ei ole kinni peetud. 19.05.2022. a. edastas tellija e-kirja, milles tõi välja, et tööd ei ole lõpetatud. Mh tellija sedastab, et „Omanikujärelevalve ja Tellija väitel paigaldatavate seadmete müratase üle piiri ning ei vasta projektile. Paluks Teid hiljemalt 23.05 teostada müratase kontroll ning vajadusel parandada. Lisaküsimuste suhtes paluks Teid meie objektijuhiga D. S.“
5.Hageja esitas 03.06.2022. a. kohtuvälise nõude ja hagihoiatuse, millele kostja esitas 20.06.2022. a lepingulise esindaja vahendusel ka vastuse. Kokkuvõtvalt kostja väitis, et tehtud töödes esinevad puudused ning kostja vaidles hageja nõudele vastu.
6.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt oli lepingu maksumuseks 230 940 eurot ning lisatööd summas 38 760 eurot ehk kokku 269 700 eurot. 25.02.2022. a. edastas töövõtja viimase teostatud tööde akti, numbriga 7 ning viimase akti järgselt jäi tellijal tasumata 53 280 eurot.
7.Hageja tugines oma kohtuvälises nõudes VÕS §-le 638, mille kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
8.Kohtupraktikast tulenevalt VÕS § 638 on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks. See aga ei välista VÕS § 638 kohaldamist juhul, kui kohus leiab, et poolte kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks ei ole täidetud. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. (RKo 2-14-61484/71, p 16) Tööde üleandmist ei takista ainuüksi see, et üleandmise-vastuvõtmise akt on esitatud oluliselt pärast tööde valmimist. Küll aga võib seetõttu tasunõue muutuda sissenõutavaks oluliselt hiljem, millest omakorda sõltub tellijalt nõutava viivise suurus (p 17).
9.Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 10 on reguleeritud tehtud tööde eest tasumist. Punktis 10.2 on sätestatud, et Tellija tasub Töövõtjale tehtud Töö eest vastavalt Töö vastuvõtmisele ning Töövõtja esitatavate arvete ja Tellija poolt kooskõlastatud üleandmisevastuvõtmise aktide (edaspidi akt) alusel. Punktis 10.4 on mh sätestatud, et Tellija kohustub aktid läbi vaatama 3 (kolme) tööpäeva jooksul, kooskõlastades akti või esitades põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta.
10.Lisaks VÕS § 644 lg 1 tulenevalt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Eeltoodust tulenevalt rõhutab hageja järgmist: 25.02.2022. a. edastas töövõtja ehk hageja viimase teostatud tööde
akti, numbriga 7 ning viimase akti järgselt jäi tellijal tasumata 53 280 eurot. Tellija vastas alles 15.03.2022. a. e-kirja teel ning palus hagejal oodata kuni 21.03 ning andis sisuliselt mõista, et kui nende tellija neile raha maksab, saavad nemad omakorda hagejale väljamakseid teha.
11.Hageja edastas mitu meeldetuletavat kirja kostjale, millele ei saanud hageja vastust. Hageja sai vastuse alles 19.05.2022. a. ning esmakordselt esines kostja väitega, et tehtud tööde osas on puudused. Seega kokkuvõtvalt seadusest ja lepingust tulenevalt peab tellija viivitamatult tööd üle vaatama või üle vaadata laskma. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et tellija kohustub aktid läbi vaatama 3 tööpäeva jooksul, kooskõlastades akti või esitades põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta. Eeltoodut ei ole kostja teinud. Kostja on saanud 25.02.2022. a. viimase tehtud tööde akti, palun oodata ning lubanud raha maksta ja alles 19.05.2022. a. ehk sisuliselt alles 3 kuud hiljem on esinenud väitega, et tehtud tööde osas on puudused ning seetõttu keeldub väljamaksetest.
12.Hageja veelkord märgib, et viidatud Riigikohtu praktika kohaselt ei välista VÕS § 638 kohaldamist ka see, kui kohus peaks leidma, et poolte kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks ei ole täidetud. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub VÕS § 638 kohaldamisele vaatamata sellele, kuidas tõlgendada poolte vahel sõlmitud lepingut – ehk olukorras, kus tellija on väidetavatele puudustele tuginenud alles kolm kuud hiljem ning vahepealsel perioodil on lubanud tehtud tööde eest tasuda ning palunud oodata, on ilmselgelt täidetud eeldused VÕS § 638 kohaldamiseks ning tellija käitumine on olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
13.Lisaks hageja rõhutab, et VÕS § 644 lg 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega on hageja mh ka seisukohal, et tellija on täiesti ilmselgelt käesoleval juhul minetanud igasuguse õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sest tellija ei ole õigeaegselt vastavaid väiteid esitanud, vaid on teinud seda alles 3 kuud hiljem. Siinkohal hageja muidugi rõhutab, et vaidleb kõikidele vastavasisulistele väidetele vastu, nagu oleks tehtud tööd puudustega. 14. Kokkuvõtvalt tugineb hageja VÕS §-le 638 ning on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud asjaolude ning tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. (Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et edastas kostjale viimane tehtud tööde akti ning kostja esitas põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta/väited puuduste kohta alles 3 kuud hiljem). Hagiavalduses viidatud kohtupraktika kohaselt kostjal on vaatamata eeltoodule õigus tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, aga kostja peab tõendama tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi, mh kas teatas mittevastavusest õigeaegselt). Kui kostja ei suuda seda teha, on kostja kohustatud maksma kokkulepitud tasu ja ettenähtud viivised. Seega tõendamiskoormus on kostjal. Hageja nõuab eeltoodust tulenevalt summa 53 280 euro tasumist.
15.Lepingus punktis 9.5 on pooled kokku leppinud, et Töö eest tasumisest põhjendamata keeldumise või tasumisega viivitamise eest on töövõtjal õigus Tellijalt lisaks ülekandmisele
kuuluvale summale nõuda ka viivist 0,1% (null koma üks protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest, alates tasumise lõpptähtajale järgnenud kalendripäevast, kuid mitte rohkem kui 10% (kümme protsenti) tasumisele kuuluvast summast. 25.02.2022. a. edastas töövõtja viimase teostatud tööde akti, millele kostja ei vastanud. Lepingu kohaselt pidi tellija ehk kostja vastama 3 tööpäeva jooksul. Seega loeb hageja VÕS § 638 alusel tööd vastuvõetuks 25.02.2022 + 3 tööpäeva järgselt ehk alates 01.03.2022. a. muutus tasunõue sissenõutavaks. 14.11.2022. a. seisuga on viivis summas 13700,52 eurot, aga kuna pooled olid lepingus kokku leppinud viivise maksimaalses summas, milleks on 10% võlgnetavast summast, on sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 5328 eurot. Seega hageja põhinõue on 53 280 eurot ning viivisenõue 5328 eurot, mis teeb kokku summaks 58 608 eurot.
16.Lisaks nõuab hageja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist. Kohtueelsete õigusabikulude osas on Riigikohus oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (näiteks RKTKo 3-2-1-8414, p 24). Käesoleval juhul on hagejale tekkinud õigusabikulude näol kahju, mis koosneb järgmistest kuludest: arve nr 220614 – 765,33 eurot (ilma KM); arve 220749 – 509,33 eurot (ilma KM); arve 221240 – 61,33 eurot (ilma KM). Seega on kostjal kohustus hüvitada hagejale kohtueelsete õigusabikulude näol tekkinud kahju kogusummas 1335,99 eurot. Kostja vastus
17.Kohtule 06.03.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ja kostja vahel on 12.05.2021 sõlmitud töövõtuleping nr 310321-2, mille ese on sätestatud Lepingu punktis 2.1, mis sätestab, et Lepingu esemeks on Harju maakond, Raasiku vald, Aruküla alevik, Staadioni tn 1, Staadioni tn 7 ja Staadioni tn 9 ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, vastavalt projektdokumentatsioonile, samuti nimetatud ehitustöödega seotud tööde teostamine töövõtja riisikol Lepingu punktis 1.1 ja 1.2 loetletud lepingu dokumentidega määratud mahus ja tingimustel (edaspidi ehitustööd) ning tööga kaasnevad muud tööd, mida on vajalik teostada tellija eesmärgi saavutamiseks (edaspidi kõik tööd kokku tööd). Vastavalt Lepingu punktile 3.3 pidi hageja kõik tööd lõpetama ja kostjale üle andma hiljemalt 05.09.2021. Hageja nimetatud kohustust täitud ei ole.
18.Hageja Lepingust tulenev tasunõue saab muutuda sissenõutavaks ainult peale kõikide tööde lõpetamist ja kostjale koos tööde juurde kuuluvate dokumentidega üle andmist ning vastavate dokumentide ja aktide vormistamist, mida hageja käesoleva ajani tehtud ei ole. Seetõttu ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et hagejal puuduvad kostja vastu mistahes põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõuded.
19.Hageja ja kostja vahel on tööde üle andmine reguleeritud Lepingus. Nimetatud Lepingus on muuhulgas punktis 3.4 sätestatud, et Punktis 3.1 esitatud tähtpäevaks peavad olema lõpetatud kõik tööd, sh viidud läbi tellija koolitus, paigaldatud kõik töövõtja hankesse kuuluv inventar, tehnoloogia ja tellijale on üle antud ehitustööde teostusdokumentatsioon ning töövõtja poolt on läbi viidud kasutusloa menetlusega seonduvad ülevaatused; punktis 5.1.1 sätestatud, et Töövõtja on kohustatud alustama tööga hiljemalt vastavalt Lepingu punktis 3.1 märgitud ajal ja töö lõpetama hiljemalt Lepingu punktis 3.3 sätestatud tähtajaks; punktis 5.1.17 sätestatud, et Töövõtja on kohustatud informeerima tellijat hiljemalt 5 (viie) tööpäeva
jooksul asjaoludest, mis ohustavad tehtavate tööde vastupidavust, kvaliteeti, tähtaegu või mõjutavad maksumust; punktis 5.1.30 sätestatud, et Töövõtja on kohustatud ehitustööde tegemise ajal ja Ehitise üleandmisel Tellijale esitama koheselt nõuetekohased ehitamise tehnilised dokumendid, töö-, täite- ja teostusjoonised ning muud Ehitise kohaseks ekspluateerimiseks vajalikud dokumendid (sealhulgas näiteks süsteemide ja seadmete katsetustulemused koos vajalike protokollidega, ehitustoodete passid, ehitusmaterjalide ja toodete kasutamise eeskirjad, samuti tegema vastava väljaõppe jne); punktis 5.1.39 sätestatud, et enne ehitustööde üleandmist Tellijale on Töövõtja kohustatud teostama kontrollmõõdistused ja katsetused võimalike varjatud puuduste tuvastamiseks kõikidele Ehitise osadele ja tehnosüsteemidele, mille vastavust kehtivatele nõuetele on võimalik kontrollmõõdistuste ja katsetuste teel tuvastada. Kontrollmõõdistused ja katsetused peavad olema teostatud vastavat õigust ja kompetentsi omava asutuse/isiku poolt. Mõõdistusi ega katsetusi ei või teostada tööde teostaja ega temaga seotud isik; punktis 5.1.46 sätestatud, et Töövõtja on kohustatud korraldama oma kulul, tellijaga eelnevalt kooskõlastatud ajal, ehitisi teenindava tellija personali koolituse töövõtja paigaldatud materjalide, seadmete ja tehnovõrkude kasutamise ja hoolduse osas; punktis 11.4 on sätestatud, et Koos Töö vastuvõtmisks pakkumisega esitab Töövõtja Tellijale ka omanikujärelevalvet teostava isiku poolt üle vaadatud ja kooskõlastatud ehitusdokumendid (täitedokumentatsiooni), garantiiaegse tagatise ning kinnituse kasutusloa taotluse esitamise kohta. Töö vastuvõtmine Tellija poolt fikseeritakse Töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kui Tööde vastuvõtmisel fikseeritakse vaegtöid, mis ei sega Töö sihipärast kasutamist, siis võib Tellija Töö siiski vastu võtta, millisel juhul koostatakse vaegtööde nimekiri koos vaegtööde likvideerimise tähtajaga; punktis 11.5 on sätestatud, et Tööde lõpliku vastuvõtmise eelduseks on ka asjakohaste vastavate koolituste korraldamine. Koolituste läbiviimise kohta koostab Töövõtja vastava akti, millesse märgitakse koolituse sisu ja koolitusel osalenud isikute nimed; punktis 11.8 on sätestatud, et Kaetud tööde ülevaatus toimub mõlema Poole volitatud esindajate osavõtul, vastavalt õigusaktides sätestatule, mille kohta vormistatakse kirjalik kaetud tööde akt; punktis 11.9 on sätestatud, et Kaetud tööde ülevaatusest kohustub Töövõtja Tellijat informeerima vähemalt 5 (viis) tööpäeva ette, edastades vastavasisulise teate e-posti teel või töönõupidamisel; punktis 11.10 on sätestatud, et Juhul, kui Töövõtja kaetud tööde katmisel rikub Lepingus või õigusaktides sätestatut ja Tellijal ei ole võimalik nõuetekohaselt kaetud töid kontrollida, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt kaetud tööde avamist. Töövõtja kannab kõik kaetud tööde avamise ning Tööde parandamisega kaasnevad kulud.
20.Eeltoodud kohustusi hageja täitnud ei ole. Arvestades eeltoodud hageja kohustusi ning asjaolu, et hageja Lepingulisi töid ei lõpetanud, siis ei olnud hagejal õigust väljastada akti nr 7, mistõttu ei saa kostjal olla ka mistahes õiguslikku kohustust akti nr 7 aktsepteerimiseks.
21.Alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et Seega kokkuvõtvalt seadusest ja lepingust tulenevalt peab tellija viivitamatult tööd üle vaatama või üle vaadata laskma. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et tellija kohustub aktid läbi vaatama 3 tööpäeva jooksul, kooskõlastades akti või esitades põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta. Eeltoodut ei ole kostja teinud. Kostja on saanud 25.02.2022. a. viimase tehtud tööde akti, palun oodata ning lubanud raha maksta ja alles 19.05.2022. a. ehk sisuliselt alles 3 kuud hiljem on esinenud väitega, et tehtud tööde osas on puudused ning seetõttu keeldub väljamaksetest. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt rahuldamata.
22.Alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et Seega on hageja mh ka seisukohal, et tellija on täiesti ilmselgelt käesoleval juhul minetanud igasuguse õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sest tellija ei ole õigeaegselt vastavaid väiteid esitanud, vaid on teinud seda alles 3 kuud hiljem. Siinkohal hageja muidugi rõhutab, et vaidleb kõikidele vastavasisulistele väidetele vastu, nagu oleks tehtud tööd puudustega. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt rahuldamata.
23.Alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et Kokkuvõtvalt tugineb hageja VÕS §-le 638 ning on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud asjaolude ning tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. (Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et edastas kostjale viimane tehtud tööde akti ning kostja esitas põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta/väited puuduste kohta alles 3 kuud hiljem). Hagiavalduses viidatud kohtupraktika kohaselt kostjal on vaatamata eeltoodule õigus tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, aga kostja peab tõendama tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi, mh kas teatas mittevastavusest õigeaegselt). Kui kostja ei suuda seda teha, on kostja kohustatud maksma kokkulepitud tasu ja ettenähtud viivised. Seega tõendamiskoormus on kostjal. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt rahuldamata.
24.Kuna kostja ei nõustu hageja väidetava põhinõudega, siis ei nõustu kostja ka hageja väidetava viivisenõudega. Seetõttu on alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata ka hageja väited, et 25.02.2022. a. edastas töövõtja viimase teostatud tööde akti, millele kostja ei vastanud. Lepingu kohaselt pidi tellija ehk kostja vastama 3 tööpäeva jooksul. Seega loeb hageja VÕS § 638 alusel tööd vastuvõetuks 25.02.2022 + 3 tööpäeva järgselt ehk alates 01.03.2022. a. muutus tasunõue sissenõutavaks. 14.11.2022. a. seisuga on viivis summas 13700,52 eurot, aga kuna pooled olid lepingus kokku leppinud viivise maksimaalses summas, milleks on 10% võlgnetavast summast, on sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 5328 eurot. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt rahuldamata. Kuna Lepingus on hageja väidetav viivisenõue piiratud (Lepingu punkt 9.5), siis ei ole hagejal õigust nõuda ka mistahes seadusest tulenevat täiendavat viivist.
25.Alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et Käesoleval juhul on hagejale tekkinud õigusabikulude näol kahju, mis koosneb järgmistest kuludest. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt rahuldamata. Samuti on kostja seisukohal, et kõik hageja nimetatud väidetavad kulud on täies ulatuses põhjendamatud ja tõendamata. Lisaks tuleb arvestada, et väidetava kohtuvälise kulu näol on tegemist kuluga, mis on kulunud hageja alusetu hagiavalduse koostamiseks. Seega nõuab menetluskulude hüvitamisel hageja samade kulude hüvitamist kaks korda.
26.Arvestades, et vastavalt Lepingu punktile 3.3 pidi hageja kõik tööd lõpetama ja kostjale üle andma hiljemalt 05.09.2021. Hageja nimetatud kohustust täitud ei ole; Lepingu punktis 5.1.1 on sätestatud, et Töövõtja on kohustatud alustama tööga hiljemalt vastavalt Lepingu punktis 3.1 märgitud ajal ja töö lõpetama hiljemalt Lepingu punktis 3.3 sätestatud tähtajaks; Lepingu punktis 5.1.17 on sätestatud, et Töövõtja on kohustatud informeerima tellijat
hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ohustavad tehtavate tööde vastupidavust, kvaliteeti, tähtaegu või mõjutavad maksumust; Kolmandad isikud täitsid hageja lepingulised kohustused suures osas 01.10.2022; hageja ei saa väita, justkui oleks hageja poolt tähtaegade rikkumine kuidagi seotud kostjaga. Lepingu punktis 3.6 on sätestatud, et Kui Töö teostamine on takistatud Tellijast tingituna, on Töövõtjal õigus taotleda Töö tähtaegade muutmist Tellija viivituse kestuse võrra. Vastav taotlus tuleb Töövõtjal esitada 5 (viie) tööpäeva jooksul alates Tellija viivituse algusest. Ühtegi teavitust hageja kostjale esitanud ei ole; hageja Lepingust tulenev tasunõue saab muutuda sissenõutavaks ainult peale kõikide tööde lõpetamist ja kostjale koos tööde juurde kuuluvate dokumentidega üle andmist ning vastavate dokumentide ja aktide vormistamist, mida hageja käesoleva ajani tehtud ei ole; Seejuures tuleb arvestada, et Lepingu punktis 10.7 on sätestatud, et Pooled on kokku leppinud, et viimane makse ei ole väiksem kui 20% (kakskümmend protsenti) lepingu hinnast. Selle piiri saavutamisel akteeritakse tehtud töid edasi, töövõtja aga ei oma õigust nimetatud aktide või aktiosade eest arvet esitada enne, kui pooled on allkirjastatud töö üleandmise-vastuvõtmise lõppakti. Mistahes lõppakti ei ole poolte vahel vormistatud; Lepingu punktis 9.9 on sätestatud, et Tööde teostamise lõpptähtpäevast mittekinnipidamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% (null koma üks protsenti) iga tähtpäeva ületanud kalendripäeva eest lepingu täitmata jäänud osast; hagejal oli Lepingu täitmise tähtaja seisuga ehk seisuga 05.09.2021 tegemata Lepingulisi töid summas 130 020 eurot (lisa 1), kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest juba 20.06.2022 (hagiavalduse lisa 9); siis on seisuga 01.10.2022 kostja leppetrahvi nõue hageja vastu summas 50 837,82 eurot (leppetrahv perioodi eest 06.09.2021-01.10.2022, leppetrahvi summa päevas 130 020 eurot x 0,1% = 130,02 eurot).
27.Lisaks eeltoodule nõuab kostja hagejalt Lepingu punkti 9.4 alusel Lepingu punkti 3.2 märgitud kohustuse rikkumise tõttu leppetrahvi 10% Lepingu hinnast ehk summas 26 970 eurot. Lepingu punktis 9.2 on sätestatud, et Töövõtja vastutab lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju eest. Samuti on Töövõtja kohustatud Tellijale hüvitama Tellija tehtud kulutused, mis on tingitud Töövõtja poolsest Lepingu rikkumisest.
28.Vastavalt Lepingu punktile 3.3 pidi Töövõtja kõik tööd lõpetama ja Tellijale üle andma hiljemalt 05.09.2021. Kuna kolmandad isikud täitsid hageja lepingulised kohustused suures osas 01.10.2022, siis sai kostja hageja rikkumiste tõttu kahju summas 128 097,76 eurot.
29.Arvestades kostja leppetrahvi nõudeid summas 77 807,82 eurot ja kahju hüvitamise nõudeid summas 128 097,76 eurot, siis juhul, kui austatud kohus leiab, et hagejal on kostja vastu mistahes nõue, millega kostja ei nõustu, ning see kuulub rahuldamisele (sh osaliselt), siis esitab kostja alternatiivse vastuväitena ka menetlusliku tasaarvestusavalduse, tasaarvestades hageja nõude, hageja väidetavate nõuete summas, oma vastunõuetega, millele lisandub jooksev viivis. Nimetatud õiguse olemasolu on möönnud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-123-11. Kohtu põhjendused
30.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
31.Käesolevas tsiviilasjas on olulised järgmised asjaolud:
•
• • • • • • •
Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2021. a töövõtulepingu nr 310321-2, mille p 2.1. kohaselt oli hageja kohustuseks ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimine vastavalt projektdokumentatsioonile, samuti nimetatud ehitustöödega seotud tööde teostamine töövõtja riisikol lepingu punktis 1.1. ja 1.2. loetletud lepingudokumentidega määratud mahus (tl 8, 16-22). Lepingu p 4 kohaselt oli lepingu maksumus 230 940 eurot (sh käibemaks). Hageja saatis 25.02.2022. a kostjale viimase teostatud tööde akti nr 7 ning nõudis viimase osamakse summas 53 280 euro tasumist (tl 24-33). Hageja nõudis kostjalt 15.03.2022. a akti allkirjastamist ja võlgnevuse tasumist (tl 33). Hageja nõudis 22.03.2022. a e-kirjas kostjalt tööde akteerimist võlgnevuse tasumist (tl 34) Hageja nõudis 28.04.2022. a e-kirjaga kostjalt võlgnevuse tasumist (tl 34). Kostja teatas 19.05.2022. a hagejale, et paigaldatud seadmete müratase on üle piiri ja ei vasta projektile (tl 37). Kostja keeldus 20.06.2022. a akti nr 7 allkirjastamisest ning esitas hagejale kahju hüvitamise nõude summas 61 956 eurot ning teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest (tl 42-43).
32.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd ja kostjale tööde vastuvõtmiseks esitanud teostatud tööde akti vastavalt lepingule. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on alates 01.03.2022. a muutunud kooskõlas VÕS § 638 sissenõutavaks.
33.Kostja ei eita akti nr 7 allkirjastamata jätmist ja tööde eest viimase osamakse tasumata jätmist. Kostja vastuväite kohaselt ei teostanud hageja töid tähtaegselt, ei andnud üle dokumente, ei teostanud kontrollmõõtmisi, ei korraldanud koolitust ega korraldanud kaetud tööde ülevaatust, mistõttu on kostjal tekkinud hageja vastu leppetrahvi nõue summas 77 807,82 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 128 097,76 eurot. Kostja tasaarvestab enda leppetrahvi nõude hageja tasunõudega.
34.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, tööd on valminud ja kostjale vastuvõtmiseks esitatud. Kostja väiteid töös esinevate ja kõrvaldamata puuduste kohta, kohus veenvaks ei pea.
35.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks
mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
36.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on 25.02.2022. a esitanud kostjale allkirjastamiseks akti nr 7. Kahetsusväärselt ei ole kostja akti allkirjastanud. Vaidlusaluse lepingu p 10.4 kohaselt tellija kohustub aktid läbi vaatama kolme tööpäeva jooksul (tl 13). Kostja palus 15.03.2022. a e-kirjas hagejat, et hageja ootaks kuni 21.03, mil kostja omanikujärelevalve tuleb puhkuselt (tl 33). Kohtu hinnangul on kostja rikkunud vaidlusaluse lepingu punkti 10.4. sätestatud tähtaega akti läbivaatamiseks.
37.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud. (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).
38.Pooltevahelise lepingu p 10.4 kohaselt kohustus kostja 3 tööpäeva jooksul akti saamisest esitama põhjendused akti kooskõlastamata jätmiseks. Puudub vaidlus, et kostja on akti nr 7 25.02.2022. a kätte saanud, kuna 15.03.2022. a on kostja hagejale vastanud ning palunud tähtaja pikendamist. 19.05.2022. a teatas kostja siiski, et keeldub akti allkirjastamisest ja lõpparve tasumisest, kuivõrd tööd on lõpetamata ja tehtud tööd on puudustega (tl 37). Kohus on seisukohal, et kostja on teavitanud puudustest hilinemisega ning lepingu punkti 10.4 rikkudes. Lepingus kokkulepitud 3 tööpäeva asemel vaatas kostja akti läbi kahe kuu jooksul. Kuivõrd nii hageja kui kostja tegutsesid lepingut sõlmides ja täites oma kutse- ja majandustegevuses on kostja oma vastuväite esitanud ka mõistlikku tähtaega ületades. Seega on kostja kaotanud õiguse tugineda töös esinevatele puudustele.
39.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul on hageja kostjale tööd üleandmiseks esitanud. Kostjal on 19.05.2022. a tekkinud pretensioonid seoses koolituse läbiviimise, seadmete mürataseme ning tööde lõpetamata jätmise osas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-
08 asunud seisukohale, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tegelikkuses on hageja 22.08.2022. a koolituse korraldanud (tl 117). Kuivõrd koolitusel on osalenud ka kostja esindaja D. T., kes oli vastavalt lepingu punktile 19.2 volitatud allkirjastama tööde üleandmisevastuvõtmise akti, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et tööd olid 22.08.2022. a teostamata või nendes oleks esinenud selliseid puuduseid, mis takistasid tööde vastuvõtmist (tl 15). Käesolevas menetluses kogutud tõenditega vastuolus on ka kostja väide, et müratase ei vasta nõuetele ning on kontrollimata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et Staadioni tn 1, Staadioni tn 7, Staadioni tn 9 ja Tallinna mnt 28 on ventilatsiooniseadmete müratase kontrollitud novembris ja detsembris 2021. a (dtl 324-381). VMK Mõõdistus mõõtetehnik M. U. kinnitusel teostatakse mõõdistused siis kui süsteem on tervikuna valmis ja töökorras (dtl 382). Kostja väidab vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega, et dokumentatsioon on hageja poolt üle andmata. Kohtule on esitatud hageja 12.01.2022. ekiri kostjale, millega hageja edastas kostjale teostusjoonised (dtl 395-403). Hageja on 06.01.2022. a edastanud kostjale Staadioni 7 teostusjoonise ja mõõdistusprotokolli (dtl 405428), samuti on edastatud seadme kasutusjuhend (dtl 429-488). Hageja on 07.02.2022. a edastanud kostjale Staadioni tn 9 teostusjoonise (dtl 489-498). Hageja on 21.01.2022. a edastanud kostjale Tallinna mnt 28 teostusjoonise (dtl 499-507). Hageja on 03.09.2021. a edastanud kostjale kaetud tööde akti nr 1 (dtl 508-533). Hageja on 17.08.2022. a edastanud kostjale Staadioni tn 9 kaetud tööde akti (dtl 534-555). Hageja on 26.08.2022. a saatnud kostjale tuletõkketööde kaetud tööde akti nr 3 (dtl 556-628). Hageja on 26.08.2022. a saatnud kostjale kaetud tööde akti pööningu torustiku kohta (dtl 629-659).
40.VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja oli jätnud mitmed vajalikus eeltööd tegemata, mis omakorda tekitasid olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik enda lepingulisi töid teostada (dtl 317-322). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja jätta tööde lõppakti allkirjastamata põhjusel, et tööd ei olnud lõpetatud 05.09.2021. a. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks kordagi enne 19.05.2022. a e-kirja hagejale ette heitnud töödega viivitamist. Kohus teeb sellest järelduse, et tegelikkuses kostjal hagejale vastavat pretensiooni enne 19.05.2022. a ei olnud.
41.Kostja on jätnud akti nr 7 allkirjastamata muuhulgas põhjusel, et tööd on kostja hinnangul lõpetamata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et tellija on kostjalt kui peatöövõtjalt tegelikkuses tööd pretensioonideta vastu võtnud ning korteriühistu esindajate ja omanikujärelevalve poolt on allkirjastatud lõppaktid (dtl 383-394). Kostja väited selle kohta, et hageja lepingulised kohustused täitsid tegelikkuses kolmandad isikud on jäänud käesolevas menetluses paljasõnaliseks ja tõendamata. Riigikohus on selgitanud, et tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja
641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga (RKTKo 28.10.2008, 3-2-180-08, p 22).
42.Kuna hageja poolt tehtud töö vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes ning töö on kasutusele võetud, ei esine käesoleval juhul aluseid, millest tulenevalt oleks kostjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja aktist nr 7 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 53 280 eurot.
43.Kostja on 20.06.2022. a teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmisest. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
44.Lepingu p 9.4 kohaselt tellijal on õigus nõuda töövõtjalt lepingus kokkulepitud töö tähtaegade mittejärgimise korral leppetrahvi 0,1% lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest, alates lepinguste kohustuste täitmatajätmise päevale järgnenud kalendripäevast. Vastavalt lepingu punktile 3.23 pidi poolte vaheline leping lõppema 5.09.2021. a. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 25.02.2022. esitas hageja kostjale tööd vastuvõtmiseks. Lepingu p 10.4 kohaselt pidi kostja tööd kolme tööpäeva jooksul üle vaatama. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja jaoks 01.03.2022. a ilma kahtlusteta selge olema, et tööd ei ole valminud lepingus algselt kokkulepitud tähtajaks, s.o. 5.09.2021. a. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on teavitanud hagejat leppetrahvi nõudmisest 4 kuud pärast väidetava rikkumise tuvastamist. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtudes. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi maksmise nõude esitamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud viivitavad 4 kuud enda nõudest teatamisega. Leppetrahvi nõude eeldused olid kostjale tegelikkuses teada alates 5.09.2021. a, mil hageja kostjale töid üle ei andnud. Kohtu hinnangul on kostja kaotanud VÕS § 159 lg 2 sätestatust tulenevalt õiguse nõuda leppetrahvi, kuna esitas leppetrahvi nõude ebamõistlikult hilja.
45.Kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude summas 128 097,76 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on endal kahju tekkimise tõendamiseks esitanud KÜ Rahnu, Fassaadisoojustus OÜ, Elme Trans OÜ, Kemmerling OÜ, Filter Plus OÜ poolt Landcapital OÜ-le väljastatud arved (dtl 152-246). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette
nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
46.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu üldjuhul esmalt lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), kuid VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv võimaldab koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kontrollida, kas on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15).
47.Kohtu hinnangul on kostja jätnud enda kahju hüvitamise tõendamata. Kostja poolt esitatud arved ei tõenda kostja poolt tegelikkuses arvetel märgitud ulatuses kulude kandmist. Arvetel olevad summad ei ole vähimalgi määral kontrollitavad ega hageja ja kostja vahelise õigussuhtega seostatavad. Arvete aluseks olevaid kuludokumente ei ole kostja esitanud hagejale ega ka kohtule. Juhul kui arveldused kostja ja kolmandate isikute vahel on tegelikkuses toimunud ei ole need aluseks hageja vastu nõude esitamiseks, kuivõrd need ei ole seostatavad ühegi konkreetse näidu või tarbitud teenusega.
48.Kostja on esitanud koos leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega ka tasaarvestuse avalduse (tl 88 pöördel). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud tasaarvestuse teostamine, kuivõrd tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused on täitmata. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostjal ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu.
49.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
50.Hageja on esitanud viivisenõude kujunemise kronoloogia. Hageja edastas 25.02.2022. a kostjale viimase teostatud tööde akti. Lepingu p 16.2 kohaselt kõik teated edastatakse lepingus märgitud aadressil, so [email protected]. Lepingu p 10.4 kohaselt kostja pidi aktid läbi vaatama kolme tööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt muutus hageja tasunõue 01.03.2022. a sissenõutavaks. Lepingu p 9.5 kohaselt on viivise maksimaalne määr 10% tasumisele kuuluvast summast. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue summas 5 328 eurot rahuldamisele.
51.Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabi kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja kaasas kohtueelsetele läbirääkimistele vandeadvokaadi eesmärgiga saavutada lahendus kohtusse pöördumise eelselt. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuivõrd nõude rahuldamine tähendaks, et hageja nõuab menetluskulusid sisuliselt kaks korda. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Riigikohus on 09. veebruari 2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1138-10 (p 29) selgitanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja lepinguline esindaja on esitanud hagejale arve nr 220614 summas 765,33 eurot, arve 220749 summas 509,33 eurot ja arve 221240 summas 61,33 eurot. Hageja kandis kohtueelse õigusabi teenuse saamisel kulu 1 335,99 eurot. Kohtu hinnangul oli kulutus vajalik ja põhjendatud, lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest.
52.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis kahju hüvitamise nõudelt alates 21.11.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
54.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude
kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
55.Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 540 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 60 050,87 eurot tasumisele riigilõiv 1 540 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 540 eurot.
56.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 9 146,67 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 57 töötundi ja 10 minutit, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning täiendavatele seisukohtadele vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kostja vaidleb menetluskuludele täies ulatuses vastu (tl 174).
57.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas olevaks. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Isegi kui nõustuda kostjaga selles, et kohtuvaidlus ei ole kostja esindaja jaoks keerukas on see siiski menetlusdokumentide poolest keskmisest mahukam. Kostja poolt on esitatud käesolevas menetluses suures mahus menetlusdokumentide lisasid, mis kõik vajasid hageja esindaja tähelepanu. Tsiviilasjas on toimunud kirjalik eelmenetlus, lisaks toimunud nii eelistung kui kohtuistung.
58.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus on 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 219-10324/42 muutnud Riigikohtu varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu eeltoodust tulenevalt ülepaisutatud. Kohus selgitab ka, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu osas on Riigikohtu praktika muutunud ning see on hüvitatav ajakulu (vt Riigikohtu 27.05.2020. a määrus tsiviilasjas 2-18-7550).
59.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
60.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024. a otsusega nr 2-22-17451.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.