TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J. R. vastu põhivõla 1218,99 euro, intressi 235,54 euro, viivise 413,37 euro, sissenõudekulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2364,29 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 11919806), asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13522 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post: xxx Kostja: J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht teadmata
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J. R. vastu osaliselt.
2.Mõista J. R.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks 28.11.2021 sõlmitud lepingust nr 709757342 tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 99,81 eurot.
3.Mõista J. R.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis põhivõlalt (summas 99,81 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (01.06.2024) kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista J. R.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks 28.11.2021 sõlmitud lepingust nr 709757342 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 1119,18 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.06.2024 16,73 eurot 10.07.2024 17,24 eurot 10.08.2024 17,76 eurot 10.09.2024 18,30 eurot 10.10.2024 18,86 eurot 10.11.2024 19,44 eurot 10.12.2024 20,03 eurot 10.01.2025 20,64 eurot
10.02.2025 21,27 eurot 10.03.2025 21,92 eurot 10.04.2025 22,59 eurot 10.05.2025 23,28 eurot 10.06.2025 23,99 eurot 10.07.2025 24,72 eurot 10.08.2025 25,48 eurot 10.09.2025 26,26 eurot 10.10.2025 27,06 eurot 10.11.2025 27,88 eurot 10.12.2025 28,73 eurot 10.01.2026 29,61 eurot 10.02.2026 30,51 eurot 10.03.2026 31,44 eurot 10.04.2026 32,40 eurot 10.05.2026 33,39 eurot 10.06.2026 34,41 eurot 10.07.2026 35,46 eurot 10.08.2026 36,54 eurot 10.09.2026 37,66 eurot 10.10.2026 38,81 eurot 10.11.2026 39,99 eurot 10.12.2026 41,21 eurot 10.01.2027 42,47 eurot 10.02.2027 43,77 eurot 10.03.2027 45,10 eurot 10.04.2027 46,48 eurot 10.05.2027 47,90 eurot 10.06.2027 49,85 eurot. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J. R. vastu intressinõue 235,54 eurot, viivise 413,37 euro ja sissenõudekulude 50 euro nõudes. Jätta menetluskulud 52,07% ulatuses J. R. ja 47,93% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. Määrata kindlaks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 470 eurot ja mõista J. R.lt välja 52,07% ehk 244,73 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks. J. R.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 02.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1905,30 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 2).
2.Hageja esitas kohtule 27.09.2023 hagiavalduse põhivõla 1218,99 euro, intressi 235,54 euro, viivise 413,37 euro, sissenõudekulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 28.11.2021 järelmaksulepingu nr. 709757342, mille alusel sai kostja soetada kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1218,99 eurot.
4.Lepingu nr. 709757342 kohaselt on krediidikulukuse määr 40,49% aastas ja intressimäär 36,62% aastas.
5.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud ühtegi makset, mistõttu saatis hageja 08.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 23.10.2022 saatis hageja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1218,99 eurot ja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.01.2022-10.06.2027. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi laekumist põhiosa katteks summas, seega on tasumata põhiosa summas 1218,99 eurot.
7.Kostjal on intressivõlgnevus alates 7. osamaksest, s.o 10.07.2022 kuni ülesütlemiseni 23.10.2022, kokku summas 235,54 eurot ((67,00+50,88+50,88+50,88+15,90). Kostja intressi tasunud ei ole.
8.Krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet laenutaotlusest, Pensioniregistrist ja maksehäireregistrist. Hageja esitab tõendina kostja taotluse. Kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot. Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Seega on hageja tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu
informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks olevat laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
9.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (03.01.2023 esimese tasulise nõudekirja maksumusega 25 eurot, 22.02.2023 teise tasulise nõudekirja maksumusega 5 eurot ja 14.09.2023 kolmanda tasulise nõudekirja maksumusega 5 eurot). Samuti nõuab hageja muid makseviivitusega tekkinud kulusid 15 euro ulatuses, mis koosnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest, kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest, võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamises telefoni teel, emaili teel ja võlgnikule tehtavate kõnede kuludes ning võlanõude avaldamisega tehtud kuludes. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses.
10.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1218,99 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 36,62% aastas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 413,37 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 27.09.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 36,62% aastas.
11.Kohus jättis hagi 27.11.2023 määrusega käiguta, selgitas tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ja kohustas hagejat esitama kohtule allkirjastatud laenulepingu ning täpsustama kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mh tuli hagejal esitada kohtule tõendid selle kohta, kuidas hageja on kontrollinud kostja sissetulekute suurust.
12.Hageja märgib oma 20.12.2023 vastuses kohtunõudele seoses VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestusega, et arvestades, et kostja peaks tasuma graafiku alusel vaid põhiosa, siis ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik põhiosa osamaksetega viivituses. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10.11.2023 osamaksest kuni 10.12.2023 osamakseni summas 23,33 eurot. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10.11.2023 osamaksest kuni 10.12.2023 osamakseni summas 23,33 eurot ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 23,33 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes 18.02.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, 20.12.2023 esitatud ümberarvestatud nõude ja kaasuva seadusjärgse viivise osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija
selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kostja kontrollitud sissetulekut.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Üksnes kehtivate maksehäirete puudumine ja kostja täidetud laenutaotluse andmetest ja läbi pensionikeskuse kontrollitud sissetulekust lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud pensioniregistri väljavõttest (dtl 44) nähtub, et kostja keskmine töötasu on olnud 0 eurot ning maksed puuduvad. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest.
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1218,99 eurot ja kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Kokkulepitud maksegraafiku kohaselt tuli intressi tasuda alates 7. osamaksest (tähtajaga 10.07.2022), ning põhiosamakseid alates 23. osamaksest (tähtajaga 10.11.2023). Hageja saatis kostjale ülesütlemise hoiatuse 08.10.2022 (dtl 41) ning ütles lepingu üles 23.10.2022 (dtl 42). Kohtule nähtuvalt ei olnud kostja sel hetkel põhivõlgnevuse tasumisega viivituses. Tasumata olid ainult lepingujärgsed intressimaksed.
25.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet laenutaotlusest, Pensioniregistrist ja maksehäireregistrist. Laenutaotluse kohaselt on kostja märkinud enda sissetulekuks keskmiselt 1200 eurot. Kohustusi (sh teisi finantskohustusi) taotlusest ei selgu. Pensioniregistri päringu järgi on taotleja keskmine sissetulek 0 eurot kuus, maksed puuduvad. Maksehäireregistri järgi puuduvad hetkel kehtivad maksehäired. Muid andmeid ei ole krediidiandja kogunud ega ka analüüsinud. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
26.Seega on kohus jõudnud järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, ning intressimääraks tuleb lugeda VÕS §-s 94 sätestatud määr. VÕS § 94 järgne intressimäär lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemise teatise saatmiseni (28.11.2022-23.10.2022) oli 0%. Seega ei saanud kostja olla lepingu ülesütlemise ajal ka intressimaksete tasumisega viivituses.
27.Eeltoodule tuginedes ei saa kohtu hinnangul lugeda ülesütlemist kehtivaks.
28.Hageja on esitanud 20.12.2023 selleks kohtule ümberarvestuse – kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10.11.2023 osamaksest kuni 10.12.2023 osamakseni summas 23,33 eurot. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.11.2023 tagasimakse kuni 10.05.2024 tagasimakse, kokku 99,81 eurot. Kohus rahuldab põhinõude summas 99,81 eurot.
29.Juhul kui kohus tuvastab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei nõua hageja intressi. Seega jätab kohus hageja intressinõude summas 235,54 eurot rahuldamata.
30.Hageja on esitanud viivisenõude alates lepingu ülesütlemisest 23.10.2022, summas 413,37 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli lepingujärgne intress arvestada VÕS § 94 järgseks intressiks. Vastavalt maksegraafikule ei olnud 23.10.2022 seisuga põhiosa tagasimaksed veel muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal oli seadusjärgne intress 0% ning muid tasusid krediidiandja nõuda ei või, ei olnud täidetud lepingu ülesütlemise tingimused, sest kostja ei olnud võlgnevuses. Seega on 23.10.2022 lepingu ülesütlemine toimetu ja hagejal ei ole viivisenõue alates 24.10.2022, kuivõrd põhinõue ei olnud nimetatud ajal sissenõutav. Seetõttu jätab kohus hageja viivisenõude kuni hagi esitamiseni rahuldamata.
31.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 27.09.2023. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32.Hageja nõuab sissenõudmiskulusid 50 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja tarbijale iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt ei või lepingu kehtivuse ajal tasulisi
meeldetuletuskirju saata. Kohus tuvastas, et 23.10.2022 lepingu ülesütlemine on toimetu, mistõttu jätab kohus hageja nõude 40 euro ulatuse sissenõudekulu saamiseks rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata ka nõude 10 euro ulatuses seoses muude makseviivitusega tekkinud kuludega, sest esiteks ei ole kulude tekkimine tõendatud, teiseks ei ole hageja ajaliselt määratlenud, millal kulud tekkisid.
33.Hageja on esitanud nõude välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kostja ei ole ühtegi lepingust tulenevat tagasimakset teostanud.
34.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, hageja tõendas, et laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu osamakseid tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.06.2024 kuni 10.06.2027, kokku summas 1119,18 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
36.Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 27.09.2023 esitatud hagi hind oli 2364,29 eurot.
37.Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 1218,99 eurot (99,81+1119,18) ja viivisenõude põhivõlalt (99,81 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1230,97 euro ulatuses (99,81 + 1119,18 + 11,98), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2364,29 eurot) 52,07%.
38.Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 52,07% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 47,93% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
39.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 350 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
41.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile summas 527 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu TsMS § 4842 alusel ja 3 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenus tunnihinnaga 169 eurot seoses hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise, komplekteerimise ja kohtule esitamisega.
42.Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud.
43.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1 tundi.
44.Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 100 eurot (100 * 1h).
45.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 470 eurot (350 + 20 +100). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 52,07% hageja menetluskuludest ehk 244,73 eurot.
46.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
47.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
48.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).