AS PlusPlus Capital hagiavaldus M. M. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
341,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus M. M. vastu osaliselt.
2.Mõista M. M.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 87,79 eurot, 31.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12,76 eurot, samuti viivis põhivõlalt (87,79 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates 01.06.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Jätta rahuldamata intressi ja sissenõudekulude tasumise nõue.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 35% kostja kanda ja 65% hageja kanda.
4.Mõista M. M.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 109,20 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-23-120498 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.COOP FINANTS AS ja kostja sõlmisid 01.07.2021 väikelaenulepingu nr L341196, mille alusel sai kostja 500 eurot laenu. Kostja on tagasi maksnud 412,21 eurot, millest 285,78 eurot on arvestatud põhisumma, 74,93 eurot intressi, 35 eurot lepingutasu ja 16,50 eurot lepingu haldustasu katteks.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, krediidiandja ütles lepingu 27.10.2022 avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 22.12.2022 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 214,22 eurot, intressi 12,71 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, võla sissenõudmiskulusid 25 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 38,52 eurot ning viivist alates 06.09.2023 kuni põhivõla (214,22 eurot) tasumiseni 20,90% põhivõlalt aastas.
3.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
4.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 19.09.2023 ettepaneku esitada selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti laenu väljastamisel kostja krediidivõimet. 5. Hageja 11.10.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus laenuandja laenutaotlusest ja tegi päringu maksuametile. Lisaks kasutas krediidiandja nii sisemisi kui avalikult kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja sissetulekuks oli pension 500 eurot kuus. Kostjal puudusid igakuised finantskohustused. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid summas 34,28 eurot. Krediidiotsus laenu väljastamiseks tehti automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele teostab algoritm automaatsed päringud nii Coop grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb 2/7
2-23-120498 saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusalgoritmi eelseadistuste põhjal kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada.
6.Maakohus juhtis 07.02.2024 hageja tähelepanu asjaolule, et lepingu sõlmimisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna hageja vastusest ei nähtu, kuidas tuvastati, et kostjal finantskohustused puudusid. Maakohus andis hagejale võimaluse esitada nõude terviklik arvestus.
7.Hageja 29.02.2024 menetlusdokumendi kohaselt, kui maakohus asub seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja alternatiivselt põhivõla tasumist summas 87,79 eurot, 05.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivist 7,49 eurot ning viivist alates 06.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
8.Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna, mille kohaselt on hageja menetluskulud 540 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, sh käibemaks). Hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning tal puudub õigusabilt tasutud käibemaksu mahaarvestamise õigus. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 87,79 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,76 eurot ja edasiulatuva viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) alates 01.06.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
10.Coop Finants AS ja M. M. sõlmisid 01.07.2021 väikelaenulepingu nr L341196, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot (dtl 23-32). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt järelmaksulepingu üldtingimuste punktile 5.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule tagasi maksta.
11.Eesti Panga poolt 29.06.2021 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 43,41% aastas (dtl 40). Sarnase tulemuse (44,26%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
12.Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 412,21 eurot (dtl 77), millest 285,78 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 74,93 eurot intressi katteks, 35 eurot lepingutasu katteks ning 16,50 eurot lepingu haldustasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (214,22 eurot), intressi (12,71 eurot), lepingu haldustasu (6 eurot), sissenõudmiskulude (25 eurot) ja viivise tasumist 20,90% põhivõlalt aastas (hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 38,52 eurot. 3/7
2-23-120498
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
15.Kohus selgitas 19.09.3023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
16.Hageja 11.10.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
16.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 500 eurot ja finantskohustused puudusid. Krediidiandja lähtus kostja antud teabest, tegi päringu maksuametile, kontrollis nii sisemisi kui avalikke andmebaase (Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid summas 34,28 eurot.
16.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksuametile ja maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
16.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
16.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse 4/7
2-23-120498 korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
16.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
18.Hageja esitas 29.02.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 412,21 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on põhivõla jääk 87,79 eurot ning sellisel juhul nõuab hageja lisaks seadusjärgset viivist.
19.Kostja sai lepingu alusel laenu 500 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 412,16 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestab maakohus kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud maksegraafiku (dtl 29) järgsed põhivõla osamaksed nr 1-15 täies ulatuses ning 7,3 eurot 16. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 10.11.2022.
20.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 27.10.2022 avaldusega ei olnud õigustatud, kuna selleks ajahetkeks ei olnud kostja maksetega viivituses. Pooltevahelise lepingu p 12.1 (dtl 26) kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping üles öelda alles siis, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või nende osa tasumisega.
21.Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, leping nr L341196 kehtis ka pärast ülesütlemisavalduse saatmist ning kostjal tuli teha makseid vastavalt maksegraafikule. Viimase maksegraafikujärgse makse tasumise tähtpäev oli 10.01.2023, seega on kogu nõue muutunud sissenõutavaks.
22.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 500 - 412,21 = 87,79 eurot. 5/7
2-23-120498
23.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.
24.Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, on hageja alusetult arvutanud viivist kogu põhivõlalt alates 11.11.2022. Hageja saab nõuda viivist maksetähtpäevadele järgnevast päevast. See tähendab, et 16. (põhi)osamakse tasumata jäägilt (31,12 - 7,3 = 23,82 eurot) saab hageja nõude viivist alates 11.11.2022; 17. (põhi) osamakselt 31,67 eurot alates 11.12.2022 ja 18. (põhi)osamakselt 32,30 eurot alates 11.01.2023.
25.Kohtuotsuse tegemise aja seisuga (TsMS § 367) on sissenõutavaks muutunud viivise summa 12,76 eurot vastavalt allolevas tabelis esitatud arvestusele. Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Viivise määr Viivise päevas (%) summa 10.11.2022 23,82 0,027123288 3,68 10.12.2022 31,67 0,027123288 4,63 10.01.2023 32,30 0,027123288 4,45
KOKKU:
12,76
26.Ühtlasi mõistab kohus kostjalt lepingu p 7.1, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja viivise seadusjärgses määras põhivõlalt 87,79 eurot aastas alates 01.06.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on 29.02.2024 piiranud viiviste kogusumma põhivõla ulatusega. Maksetähtpäev Põhiosamakse
Viivitatud päevi kohtuotsuse tegemise ajaks (31.05.2024)
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
27.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
28.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 290,45 euro tasumist (sh põhivõlg 214,22 eurot, intress 12,71 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 38,52 eurot). Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 87,79 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,76 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 35% (arvestuse aluseks olev tehe: 100,55 / 290,45 * 100% = 34,62%). Seega jäävad menetluskulud 35% ulatuses kostja kanda ning 65% ulatuses hageja kanda.
30.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (100 eurot) ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
31.Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel põhjendatud.
6/7
2-23-120498
32.Hageja lepingulise esindaja kulu on 420 eurot ning menetluses tehtud toimingud on järgmised: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine ajalise arvestusega 3,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks).
33.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile kulunud aeg ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja töö piirdus standardse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu kahe tunnini (TsMS § 175 lg 1).
34.Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 * 1,2 = 192 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus õigusabikulu kostjalt välja koos käibemaksuga.
35.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 100 + 20 + 192 = 312 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 35% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,35 * 312 = 109,20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
36.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
37.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult 26.10.2023 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.