Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 2.50 eurot; pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise nõue 122.64 eurot ning edasiulatuva viivise nõue lepingu nr 4563145 alusel põhivõlgnevuselt 570.10 eurot alates 28.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni ja lepingu nr 4565295 alusel põhivõlgnevuselt 370.10 eurot alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles LHV Finance AS alates 08.02.2023 lepingu üles. LHV Finance AS ja kostja sõlmisid 23.09.2022 väikelaenulepingu nr 4565295, mille alusel sai kostja laenu 400.00 eurot, 12 kuuks, lepingutasuga 29.90 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu LHV Finance AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 20.11.202220.10.2023, intressi määraga 25,90% aastas, viivise määraga lepinguga ettenähtud intressimääraga võrdses määras 25,90% aastas. Kostjalt on toimunud laekumisi LHV Finance ASile 29.90 eurot lepingutasu katteks. Kostja ei tasunud LHV Finance AS-ile ühtegi maksegraafiku järgset makset, st kostja on viivituses alates osamaksest tähtajaga 20.11.2022, mistõttu saatis LHV Finance AS kostjale 24.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles LHV Finance AS alates 08.02.2023 lepingu üles. LHV Finance AS loovutas väikelaenulepingutest nr 4563145 ja nr 4565295 tulenevad nõuded kostja vastu 28.02.2023 koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Investment No. 2 DAC-ile. Intrum Investment No. 2 DAC volitatud esindajaks Eestis oli Intrum Estonia AS. 13.08.2023 loovutas Intrum Investment No. 2 DAC nõuete loovutamise lepinguga nimetatud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi nõuetest tulenevate õigustega Aktsiaseltsile Julianus Portfolio (endine Aktsiaselts Intrum Estonia). Teated nõuete loovutamisest on kostjale saadetud 13.04.2023 ja 19.09.2023. LHV Finance AS saatis kostjale väikelaenulepingu nr 4563145 alusel enne lepingu lõppemist 22.11.2022 ja 28.11.2022 tasuta meeldetuletuskirjad ning 22.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ja 24.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot, vastavalt väikelaenulepingu nr 4563145 punktile 7.3 ja hinnakirjale. Hageja saatis enne kohtusse pöördumist kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks ja kohtumenetluse alustamise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 40.00 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2. Hageja saatis kostjale 03.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot, 11.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 18.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud sissenõudmiskulu 10.00 eurot seoses võlgnikuga ühenduse saamisega (võlgnikule helistamine, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jms). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks väikelaenulepingust nr 4563145 tulenev põhivõlgnevus 600.00 eurot, intressivõlgnevus 54.73 eurot, võlamenetlustasu 10.00 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 4.59 eurot; väikelaenulepingust nr 4565295 tulenev põhivõlgnevus 400.00 eurot, intressivõlgnevus 35.90 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 3.06 eurot; sissenõudmiskulu 40.00 eurot; pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 162.61 eurot ja täiendav viivis 0,07% päevas arvestatuna 1010.00 eurolt alates 28.09.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja esitas 13.03.2024 nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja selgitab, et kostja tasus lepingu nr 4563145 alusel lepingutasu 29.90 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks, seega jääb kostjal põhiosana tasuda 570.10 eurot (600.00 eurot – 29.90 eurot). Kuna lepingu nr 4563145 alusel oli viimase osamakse tähtaeg 20.10.2023, siis on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja tasus lepingu nr 4565295 alusel lepingutasu 29.90 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks, seega jääb kostjal põhiosana tasuda 370.10 eurot (400.00 eurot – 29.90 eurot). Kuna lepingu nr 4565295 alusel oli viimase osamakse tähtaeg 20.10.2023, siis on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud. Ümberarvestuse osas hageja märgib, et lisatasusid, intressi jne ei lisandunud ning kostja pidigi vaid tasuma vaid põhiosa. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv summas 315.00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20.00 eurot ja õigusabikulu summas 845.00 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg l2 alusel 25.01.2024. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks väikelaenulepingust nr 4563145 tulenev põhivõlgnevus 600.00 eurot, intressivõlgnevus 54.73 eurot, võlamenetlustasu 10.00 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 4.59 eurot; väikelaenulepingust nr 4565295 tulenev põhivõlgnevus 400.00 eurot, intressivõlgnevus 35.90 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 3.06 eurot; sissenõudmiskulu 40.00 eurot; pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 162.61 eurot ja täiendav viivis 0,07% päevas arvestatuna 1010.00 eurolt alates 28.09.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: LHV Finance AS ja kostja sõlmisid 21.09.2022 väikelaenulepingu nr 4563145, mille alusel sai kostja laenu 600.00 eurot, 12 kuuks, lepingutasuga 29.90 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu LHV Finance AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 20.11.2022-20.10.2023, intressi määraga 25,90% aastas, viivise määraga lepinguga ettenähtud intressimääraga võrdses määras 25,90% aastas (dtl 132-137); kostjalt on toimunud lepingu nr 4563145 alusel laekumisi LHV Finance AS-ile kogusummas 29.90 eurot; kostja ei täitnud lepingust nr 4563145 tulenevaid maksekohustusi alates 20.11.2022 osamaksest; LHV Finance AS ja kostja sõlmisid 23.09.2022 väikelaenulepingu nr 4565295, mille alusel sai kostja laenu 400.00 eurot, 12 kuuks, lepingutasuga 29.90 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu LHV Finance AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 20.11.2022-20.10.2023, intressi määraga 25,90% aastas, viivise määraga lepinguga ettenähtud intressimääraga võrdses määras 25,90% aastas (dtl 168-173); kostjalt on toimunud lepingu nr 4565295 alusel laekumisi LHV Finance AS-ile kogusummas 29.90 eurot; kostja ei täitnud lepingust nr 4565295 tulenevaid maksekohustusi alates 20.11.2022 osamaksest; 24.01.2023 saatis LHV Finance AS kostjale lepingute nr 4563145 ja 4565295 ülesütlemise hoiatuse (dtl 139-143); LHV Finance AS luges lepingu nr 4563145 üles öelduks alates 08.02.2023 (dtl 144-148); LHV Finance AS luges lepingu nr 4565295 üles öelduks alates 08.02.2023 (dtl 175-179); LHV Finance AS loovutas väikelaenulepingutest nr 4563145 ja nr 4565295 tulenevad nõuded kostja vastu 28.02.2023 Intrum Investment No. 2 DAC-ile. Intrum Investment No. 2 DAC volitatud esindajaks Eestis oli Intrum Estonia AS (dtl 181);

-

-

teade nõuete loovutamisest Intrum Investment No. 2 DAC-ile on kostjale saadetud 13.03.2023 (dtl 182-183); Intrum Investment No. 2 DAC loovutas nõuete loovutamise lepinguga väikelaenulepingutest nr 4563145 ja nr 4565295 tulenevad nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi nõuetest tulenevate õigustega Aktsiaseltsile Julianus Portfolio (endine Aktsiaselts Intrum Estonia) (dtl 184-186); teade nõuete loovutamisest Aktsiaseltsile Julianus Portfolio on kostjale saadetud 19.09.2023 (dtl 187-188); LHV Finance AS saatis kostjale väikelaenulepingu nr 4563145 alusel 22.11.2022 ja 28.11.2022 tasuta meeldetuletuskirjad (dtl 222-225); hageja saatis kostjale 03.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot (dtl 189-190), 11.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot (dtl 191192) ning 18.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot (dtl 193-194).

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. II Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg-st 6 tuleneb, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. III Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks olevate tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määrad on kooskõlas VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevate nõuetega. LHV Finance AS ja kostja vahel 21.09.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr 4563145 kohaselt on krediidi kulukuse määr 41.10% aastas (dtl 132-137; dtl 270-271) ning LHV Finance AS ja kostja vahel 23.09.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr 4565295 kohaselt on krediidi kulukuse määr 47.84% aastas (dtl 168-173; dtl 272-273). Kohtu arvutuste kohaselt ei ületa lepingute krediidi kulukuse määrad VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevat piirmäära ning kummagi kostjale antud krediidi kogukulu on seadusega kooskõlas. IV Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et krediidiandja LHV Finance AS on hinnanud kostja krediidivõimelisust kostja esitatud laenutaotluse põhjal. Kostja nõusolekul kontrollis krediidiandja kostja sissetulekut Eesti Väärtpaberikeskuses asuva pensionikonto andmete alusel. Kostja on esitanud taotlusega info, et igakuised finantskohustused puuduvad, kuid krediidiandja on siiski üldkohaldatava määra alusel arvestanud kostja kohustusena hüpoteetilised kohustused summas 182.70 eurot. Kostja on laenutaotluses märkinud, et tal on keskharidus, vallaline/lahutatud/lesk ning tal puuduvad ülalpeetavad. Krediidiandja on samuti kontrollinud kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (Krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel (dtl 206). Samuti ei olnud laenusaajal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Krediidiandja jõudis kostja krediidivõimelisuse hindamisel otsuseni, et kostja on krediidivõimeline, sh on krediidiandja järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku laenamise nõudeid. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i LHV Finance juristi selgituse kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta (dtl 275-278), laenutaotlused (dtl 138; dtl 174); Eesti Väärtpaberikeskuses asuva pensionikonto päringu vastuse (dtl 205). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtu hinnangul ei saa pidada kostja taotlustes esitatud andmeid ning hageja viidatud päringute tegemist registritesse ja andmebaasidesse piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on küll arvestanud kostja hüpoteetilisteks kohustusteks 182.70 eurot, kuid kohustuste suurust ei ole krediidiandja kontrollinud. Seejuures ei ole hageja tõendanud päringute tegemist krediidiandja poolt enne kummagi krediidilepingu sõlmimist kostjaga. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul LHV Finance AS-il tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja esitas 13.03.2024 oma nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostja tasus lepingu nr 4563145 alusel lepingutasu 29.90 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks, seega jääb kostjal põhiosana tasuda 570.10 eurot (600.00 eurot – 29.90 eurot). Kuna lepingu nr 4563145 alusel oli viimase osamakse tähtaeg 20.10.2023, siis on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja tasus lepingu nr 4565295 alusel lepingutasu 29.90 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks, seega jääb kostjal põhiosana tasuda 370.10 eurot (400.00 eurot – 29.90 eurot). Kuna lepingu nr 4565295 alusel oli viimase osamakse tähtaeg 20.10.2023, siis on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Ümberarvestuse osas hageja märgib, et lisatasusid, intressi jne ei lisandunud ning kostja pidigi vaid tasuma vaid põhiosa V

Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingute ülesütlemine oli kehtiv.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 21.09.2022 sõlmitud lepingu nr 4563145 alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 20.11.2022-20.10.2023. Kostja tasus lepingu nr 4563145 alusel LHV Finance ASile lepingutasu 29.90 eurot, rohkem ei toimunud kostjalt LHV Finance AS-ile ühtegi laekumist, st kostja on maksete tasumisega viivituses alates 20.11.2022 osamaksest. 24.01.2023 saatis LHV Finance AS kostjale lepingu nr 4563145 ülesütlemise hoiatuse ja andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges LHV Finance AS lepingu nr 4563145 üles öelduks alates 08.02.2023. 20.11.2022 osamaksest põhiosa suurus on 44.34 eurot. Arvestades kostja tagasimaksed kogusummas 29.90 eurot põhinõude katteks, on kostja osaliselt viivituses alates 20.11.2022 osamaksest, kuna tagasimakse ei kata esimese osamakse põhinõude osa (44.34 eurot – 29.90 eurot). Seega on kohtu hinnangul ülesütlemine kehtiv, kuna kostja oli viivituses vähemalt kolme tagasimaksega ning laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 23.09.2022 sõlmitud lepingu nr 4565295 alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 20.11.2022-20.10.2023. Kostja tasus lepingu nr 4565295 alusel LHV Finance ASile lepingutasu 29.90 eurot, rohkem ei toimunud kostjalt LHV Finance AS-ile ühtegi laekumist, st kostja on maksete tasumisega viivituses alates 20.11.2022 osamaksest. 24.01.2023 saatis LHV Finance AS kostjale lepingu nr 4565295 ülesütlemise hoiatuse ja andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges LHV Finance AS lepingu nr 4565295 üles öelduks alates 08.02.2023. 20.11.2022 osamaksest põhiosa suurus on 29.56 eurot. Arvestades kõik kostja tagasimaksed kogusummas 29.90 eurot põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 08.02.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud lepingu nr 4565295 ülesütlemine kehtiv. Lepingujärgse viimase osamakse maksetähtaeg oli 20.10.2023, millest tulenevalt on leping käesolevaks ajaks lõppenud. VI Kohus kontrollib, millises ulatuses on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud. Hageja märgib, et kostjalt on toimunud lepingu nr 4563145 alusel laekumisi LHV Finance AS-ile kogusummas 29.90 eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda tagasimaksed põhivõla katteks ning kostjal tuleb tagastada lepingu nr 4563145 alusel 570.10 eurot (600.00 eurot – 29.90 eurot). Kohus tuvastas eelnevalt, et leping nr 4563145 oli kehtivalt üles öeldud 08.02.2023, seega on põhivõlgnevus kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud. Hageja märgib, et kostjalt on toimunud lepingu nr 4565295 alusel laekumisi LHV Finance AS-ile kogusummas 29.90 eurot ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda tagasimaksed põhivõla katteks ning kostjal tuleb tagastada lepingu nr 4565295 alusel 370.10 eurot (400.00 eurot – 29.90 eurot). Kohus tuvastas eelnevalt, et leping nr 4565295 ei olnud kehtivalt üles öeldud. Lepingu nr 4565295 alusel oli viimase osamakse tähtaeg 20.10.2023, seega on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud, mistõttu on põhivõlgnevus kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud. VII Kohus hindab hageja kõrvalnõuete põhjendatust.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks väikelaenulepingust nr 4563145 tulenev intressivõlgnevus 54.73 eurot, võlamenetlustasu 10.00 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 4.59 eurot ning väikelaenulepingust nr 4565295 tulenev intressivõlgnevus 35.90 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 3.06 eurot ning sissenõudmiskulu 40.00 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 162.61 eurot ja täiendav viivis 0,07% päevas arvestatuna 1010.00 eurolt alates 28.09.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0%. Nõude aluseks olevad leping nr 4563145 sõlmiti 21.09.2022 ja leping nr 4565295 sõlmiti 23.09.2022, seega oli lepingute sõlmimise ajal seadusjärgne intressi määr 0%. Eelnevast tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata. Hageja taotleb lepingu nr 4563145 alusel võlamenetlustasu 10.00 eurot vastavalt lepingu p-le 7.3 ning lepingu lisaks olevale hinnakirjale, kuna LHV Finance AS saatis kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju 22.12.2022 ja 24.01.2023. LHV Finance AS saatis kostjale väikelaenulepingu nr 4563145 alusel 22.11.2022 ja 28.11.2022 tasuta meeldetuletuskirjad (dtl 222-225), kuid hageja ei ole tõendanud tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei ole hageja võlamenetlustasu nõue 10.00 eurot põhjendatud ja jääb rahuldamata. Lepingute nr 4563145 ja 4565295 kohaselt on viivise määr võrdne lepingujärgse intressiga (25.90% aastas), kuid mitte väiksem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress, millele lisandub 8% aastas. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist määras 25.90% aastas, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, milleks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress, millele lisandub 8% aastas (alates 01.01.2023 10,5% aastas, alates 01.07.2023 12,00% aastas ning alates 01.01.2024 12,5% aastas). Hageja taotleb lepingu nr 4563145 alusel lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivist kuni 07.02.2023 summas 4.59 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 1.03 eurot (põhivõlgnevuselt 14.44 eurot (44.34 eurot 29.90 eurot) perioodi 21.11.2022-07.02.2023 eest 0.19 eurot; põhivõlgnevuselt 45.30 eurot perioodi 21.12.2022-07.02.2023 eest 0.60 eurot; põhivõlgnevuselt 46.27 eurot perioodi 21.01.2023-07.02.2023 eest 0.24 eurot). Hageja taotleb lepingu nr 4565295 alusel lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivist kuni 07.02.2023 summas 3.06 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 0.56 eurot (põhivõlgnevuselt 0.00 eurot (29.56 eurot – 29.90 eurot) perioodi 21.11.2022-07.02.2023 eest 0.00 eurot; põhivõlgnevuselt 29.86 eurot (30.20 eurot – 0.34 eurot) perioodi 21.12.2022-07.02.2023 eest 0.40 eurot; põhivõlgnevuselt 30.85 eurot perioodi 21.01.2023-07.02.2023 eest 0.16 eurot). Hageja taotleb lepingute nr 4563145 ja 4565295 alusel alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 1010.00 eurot perioodi 09.02.2023-27.09.2023 eest summas 162.61 eurot. Kuna leping nr 4565295 ei olnud kehtivalt üles öeldud, on põhjendatud viivise nõue nimetatud perioodi osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras üksnes lepingu nr 4563145 järgselt põhivõlgnevuselt 570.10 eurot (600.00 eurot – 29.90 eurot), mis moodustab perioodi 09.02.2023-27.09.2023 eest 39.97 eurot. Edasiulatuvalt on põhjendatud mõista välja viivis lepingu nr 4563145 alusel põhivõlgnevuselt 570.10 eurot alates hagiavalduse esitamisest 28.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning lepingu nr 4565295 alusel põhivõlgnevuselt 370.10 eurot

alates graafikujärgse viimase osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 40.00 eurot. Hageja esindaja on saatnud kohtuvälises menetluses kostjale 03.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot, 11.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 18.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud sissenõudmiskulu 10.00 eurot seoses võlgnikuga ühenduse saamisega (võlgnikule helistamine, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jms). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40.00 eurot. VIII Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aktsiaseltsi Julianus Portfolio hagi A. K.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja väikelaenulepingust nr 4563145 tuleneva põhivõlgnevuse 570.10 eurot, viivise lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 1.03 eurot; väikelaenulepingust nr 4565295 tuleneva põhivõlgnevuse 370.10 eurot, viivise lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 0.56 eurot; sissenõudmiskulu 40.00 eurot; pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise 39.97 eurot ning viivise lepingu nr 4563145 alusel põhivõlgnevuselt 570.10 eurot alates 28.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja lepingu nr 4565295 alusel põhivõlgnevuselt 370.10 eurot alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja väikelaenulepingust nr 4563145 tuleneva põhivõlgnevuse nõude 29.90 eurot, intressi nõude 54.73 eurot, võlamenetlustasu nõude 10.00 eurot, viivise nõude lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 3.56 eurot; väikelaenulepingust nr 4565295 tuleneva põhivõlgnevuse nõude 29.90 eurot, intressi nõude 35.90 eurot, viivise nõude lepingu kehtivuse ajal 07.02.2023 seisuga 2.50 eurot; pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise nõude 122.64 eurot ning edasiulatuva viivise nõude lepingu nr 4563145 alusel põhivõlgnevuselt 570.10 eurot alates 28.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni ja lepingu nr 4565295 alusel põhivõlgnevuselt 370.10 eurot alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja kättetoimetamine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 1310.89 euro maksmist, millest kohus rahuldab 78% (1021.76 eurot / 1310.89 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 22% ulatuses hageja kanda ja 78% ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.