Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
2.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 10.03.2023 sõlmitud kirjalik kokkulepe (dtl 23), mille kohaselt laenas hageja kostjale raha summas 50 eurot tagasimakse tähtajaga 10.10.2023. Intressiks oli kokku lepitud fikseeritud kujul 25 eurot. Tasumisega viivitamise korral nõustus kostja tasuma hagejale viivist 5 eurot laenu põhisummalt päevas iga makse tähtaega ületava päeva eest. Hageja on kandnud kostjale 50 eurot kostja pangakontole vastavalt kokkuleppele 23.10.2023 (dtl 24).
3.Kokkulepitud tagasimakse kuupäeval kostja laenu hagejale ei tagastanud. Kostja ei vastanud hageja ühelegi kirjale ega kõnele. Hageja esitas Pärnu Maakohusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele võlgnik esitas vastuväite.
4.Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse võlgnevuse 50 euro, intressi 25 euro ja viivise 25 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuli hageja kostjale viivise protsendi osas vastu ja vähendas viivisenõuet ja kahandas selle 0,6% päevas. Viivise arvestamise periood on 11.10.2023-2.01.2024. Kohus võttis hagi 13.03.2024 menetlusse.
5.Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 25.03.2024 etoimiku menetluse infosüsteemi kaudu. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (12.04.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
6.Hageja põhivõlgnevuse nõue on kokkuleppe järgi 50 eurot ja intressinõue 25 eurot. Kohus rahuldab kostja põhivõlgnevuse 50 euro ja intresside 25 euro nõude.
7.Hageja viivisenõue on hagiavalduse kohaselt 25 eurot. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 5 eurot iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Hageja esitas hagiavalduse viivisenõude 0,6% päevas. Pooled ei ole kokku leppinud viivisemääras, vaid konkreetses tasumisele kuuluvas summas. Hageja viivisenõue tugineb viiviseraportile, mille kohaselt on arvestatud viivist 0,6% päevas, mitte kokkuleppe järgi konkreetse summana, 5 eurot päevas.
Kohus jätab rahuldamata hageja viiviste 25 euro nõude, kuna viivise arvestus ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele.
8.TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
9.TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2).
11.Kohus rahuldas hageja nõudest 100 eurost 75% ehk 75 eurot, mistõttu kohus jätab menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.
12.Hagiavalduse kohaselt moodustas hagihind 100 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 100 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude 75% ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 75% kantud menetluskuludest, s.o tasutud riigilõivust 75 eurot.