X hagi Kratos Solutions OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01. juuni 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kratos Solutions OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
4918,39 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Kratos Solutions OÜ (registrikood 12958493), seaduslik esindaja RK, lepinguline esindaja Viktoria Tuulas Menetluse liik
kohtuistung, 06. mai 2024
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01. juuni 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis Kratos Solutions OÜ-lt X kasuks välja põhivõla 4423,76 eurot ületavas osas, viivise 01.06.2023 seisuga 438,40 eurot ületavas osas ja alates 02.06.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 4423,76 eurot ületavalt osalt. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 01. juuni 2023 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Mõista Kratos Solutions OÜ-lt X kasuks välja põhivõlg 4423,76 eurot. 3.3 Mõista Kratos Solutions OÜ-lt X kasuks välja põhivõlalt arvestatud viivis 438,40 eurot 01.06.2023 seisuga. 3.4 Mõista Kratos Solutions OÜ-lt X kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla summalt (s.o. 4423,76 eurolt) alates 02.06.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.5 Jätta X menetluskulud 80% ulatuses Kratos Solutions OÜ kanda ja Kratos Solutions OÜ menetluskulud 20% ulatuses X kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda. 3.6 Määrata kindlaks X menetluskulud. Välja mõista Kratos Solutions OÜ-lt X kasuks menetluskulu summas 2595,2 eurot. 3.7 Määrata kindlaks Kratos Solutions OÜ menetluskulud. Välja mõista Xlt Kratos Solutions OÜ kasuks menetluskulu summas 414 eurot. 3.8 Tasaarvestada X ja Kratos Solutions OÜ vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p. 3.6 ja 3.7) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Kratos Solutions OÜ-lt X kasuks välja menetluskulu summas 2181,20 eurot. 3.9 Välja mõista Kratos Solutions OÜ-lt X kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2181,20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Kratos Solutions OÜ kanda. Xl puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Kratos Solutions OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 5477,26 euro, viivise 01.06.2022 seisuga 111,67 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.08.2021 korteriomandi müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale korteriomandi aadressil Roo 32-8, Tallinn. Hageja tuvastas 17.11.2021 korteris varjatud puuduse. Vannitoas puudus hüdroisolatsioon, mille tõttu said veekahjustusi vannitoa ja korteri põrand. Hageja teavitas koheselt kostja seaduslikku esindajat varjatud puudusest. Varjatud puudused kõrvaldati korteris 16.01.2022. Ehitustööde käigus pandi vannituppa mh põrandaküte, mis ei olnud otseselt seotud varjatud puuduse kõrvaldamisega. Sellega seonduvat kulu hageja kostjalt ei nõua. Kostja on eelnevalt (valduse üleandmisel) tasunud vannitoa lahtiste põrandaplaatide tagasiliimimise kompenseerimiseks 100 eurot, mille ulatuses hageja on nõus nõuet
vähendama. Varjatud puuduse kõrvaldamise eest nõuab hageja kostjalt 3889,76 euro hüvitamist.
3.Lisaks otsesele remonditööde kulule jäi hagejal saamata üüritulu ja kommunaalkulud perioodil, mil korter oli elamiskõlbmatu. Hagejal jäi saamata üüritulu alates 18.11.2021. Saamata jäänud üüritulu ja kommunaalkulude summa on kokku 903,50 eurot. Samuti on hagejal tekkinud kohtueelsed õigusabikulud summas 684 eurot. Vastus hagile
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hoone ja seal asuv eluruum on eesmärgipäraselt kasutatav ja vastab kvaliteedile, mis on tavaline sarnase vanuse ja omadustega hoonetel ja eluruumidel. Enne lepingu sõlmimist vaatas hageja korteri põhjalikult üle. Ülevaatuse korras fikseeris hageja korteris elanud üürniku põhjustatud võimaliku kahju nagu rikutud uks, katkine valamu, elutoaakna pale ja köögikapi värvi kriimustused. Samuti tuvastati korteri ülevaatuse käigus, et vannitoapõrandal dušinurga juures on põrandaplaadid lahti. Kostja on tasunud puuduste likvideerimiseks hageja esitatud kalkulatsiooni alusel 700 eurot. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et niiskuskahju oli olemas enne lepingu sõlmimist.
5.Hageja esitatud asjatundja SK arvamus ei tõenda kahju, kuna lepingu sõlmimise (03.08.2021) ja arvamuse koostamise vaheline aeg (22.05.2022) on liiga pikk. Lisaks puudub SKl kompetents ja pädevus ehitustehnilise ekspertiisi tegemiseks ning ehitustööde mahu ja maksumuse kohta arvamuse andmiseks. Kostja esitatud eriteadmistega isiku Indrek Pappeli arvamuse kohaselt on niiskuskahju likvideerimise maksumus 1002 eurot. Samuti tuleb arvestada, et hageja hakkas planeerima remonditöid nii vannitoas kui elutoas enne müügilepingu sõlmimist.
Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 01.06.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4513,76 eurot, viivise 451,62 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras põhivõlalt alates 02.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud osas poolte endi kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2595,2 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 414 eurot. Kohus tasaarvestas vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2181,20 eurot ja viivise.
7.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 03.08.2021 korteriomandi müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale korteriomandi aadressil Roo 32-8, Tallinn. 03.08.2021 anti hagejale kostja poolt üle korteri valdus. 17.11.2021 e-kirjaga teavitas hageja kostjat puudusest.
8.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kuna hageja vaatas korteri enne ostu üle ja fikseeriti teatud puudused, mille tõttu alandati ka korteri hinda, siis ostis hageja korteri sellisena, nagu see oli. Kostja ei ole tõendanud, et ostueelsel ülevaatusel mõnede lahtiste keraamiliste põrandaplaatide tuvastamisel sai hageja aru, et vannitoas puudub hüdroisolatsioon ja korteris esineb varjatud veekahjustus. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest tuleneb, et pooled hindasid lahtiseid põrandaplaate nö kosmeetiliseks puuduseks ehk plaadid tulnuks 100 euro suuruse kuluga põrandale kinnitada. Ilmselgelt ei arvestatud sellesse maksumusse veekahjustuse kõrvaldamise kulusid.
9.Hageja on esitanud kohtule SK poolt koostatud ekspertarvamuse. Kohus käsitleb seda asjatundja arvamuse ja dokumentaalse tõendina vastavalt TsMS § 293 lg 2. Asjatundja arvamusele tuginedes tuvastas kohus, et hageja on tõendanud järgmiste varjatud puuduste olemasolu korteris: 1) Vannitoa aluspõranda OSB-plaat oli tugevalt märgunud (läbivettimine), pehkinud. 2) Vannitoa põranda aluskarkass oli märgunud. 3) Hüdroisolatsioon ja põrandatrapp vannitoas puudus, plaaditud oli otse OSB-plaadi peale. Kuna vannitoa põrand oli täielikult kahjustatud, oli vajalik põrand täielikult demonteerida ja asendada. 4) Vannitoa kõrval asuva esiku parkett oli märgunud, esiku aluspõrand (OSB-plaat) märgunud. Vajalik oli OSB-plaat välja vahetada ja paigaldada uus põrandaviimistlus (laminaatparkett). 5) Vannitoa seinte hüdroisolatsioon plaaditud pindade all puudus. 6) Vannitoa seinte alustarindiks olev kipsplaat ei vastanud märgruumi nõuetele, kuna ei ole niiskuskindel. 7) Vannitoa laes puudus aurutõke.
10.Kohus asus seisukohale, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi ja vastutab rikkumise eest, kuna kostja poolt müüdud kinnisasi ei olnud lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise hetkel. Korteri vannitoas puudus hüdroisolatsioon, konstruktsioonides esines niiskuskahjustus, mida saab pidada varjatud puuduseks müügilepingu mõttes.
11.Vaidluse lahendamisel ei ole tähendust sellel, kas varjatud puudused tulid välja eelnevalt planeeritud korteri remondi käigus või muul moel.
12.Hagiavalduse kohaselt on kahju koosseis ja arvestus järgmine: varjatud puuduse kõrvaldamisega seotud kahju 3889,76 eurot; puuduse kõrvaldamise tõttu saamata jäänud üüritulu ja kommunaalkulude summa 903,50 eurot; kohtueelse õigusabi kulu 624 eurot.
13.Hageja likvideeris varjatud puudused korteris 16.01.2022. Ehitustöid teostati vastavalt töövõtja VP Lahendused OÜ 08.12.2021 hinnapakkumisele kogumaksumuses käibemaksuga 4097,76 eurot. Hageja on vastava summa töövõtjale VP Lahendused OÜ
tasunud 17.01.2022. Hinnapakkumises on kirjeldatud hageja korteri vannitoa põranda, seinte, lae ja viimistluse demontaaži ja montaaži ning esiku aluspõranda ja korteri põrandakatte vahetust. Hageja esitatud asjatundja on samuti koostanud arvamuse taastamistööde maksumuse kalkulatsiooni osas. Asjatundja asus seisukohale, et pakkumises toodud positsioonid (v.a. põrandaküttekaabel ja üks pistikupesa) on vajalikud, kõik toodud mahud on arvamuse koostaja hinnangul põhjendatud ja reaalsed. Pakkumise positsioonides ei sisaldu duširuumi põranda konstruktsioonide – keraamiline plaat, OSB-alusplaat, puidust aluskarkass – demonteerimist, mille oli eelnevalt teostanud hageja iseseisvalt. Elektriosade demontaaži ja hilisemat montaaži antud hinnapakkumises ei sisaldu. Ühikhinnad vastavad pakkumise ajal kehtivale turuväärtusele, olles kohati ka turuväärtusest madalamad. Arvamuse koostaja hinnangul on veekahjustuse likvideerimise ja nõuetekohase taastamistöö maksumus hinnapakkumise kogusummast 3889,76 eurot (koos käibemaksuga).
14.Kostja poolt esitatud asjatundja arvamuses on kommentaariks hageja asjatundja arvamusele kirjutatud, et „hüdroisolatsiooni puudumine vahetus märjas tsoonis viib varem või hiljem niiskuskahjudeni ning avatud ning rekonstrueeritud konstruktsioonide ruumiline maht ja tööd olid vajalikud“.
15.Kohus asus eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on tõendanud puuduse kõrvaldamise maksumuse summas 3889,76 eurot. Kohus leidis, et hageja poolt esile toodud kulud puuduste kõrvaldamiseks on vajalikud ning tõendatud.
16.Kohus on küsis kostjalt 10.02.2023 istungil, millisele hinnakalkulatsiooni summale kostja konkreetselt vastu vaidleb. Kostja on välja toonud vaid parketipaigalduse elutoas ning leidis, et maksimum 900 eurot võib veekahju hüvitamise hind olla. Kohus leiab, et kostja seisukoht ei ole põhjendatud. Tegemist on väikese ühetoalise korteriga (üldpind 19,5 m2), millest esiku ja elutoa pindala oli 16,9 m2. Kuna niiskuskahjustus oli vannitoast levinud esikusse, tuli asjatundja arvates välja vahetada ka esikus olev laminaatparkett. Kohtu jaoks on usutav põhjendus, et samasugust laminaatparketti ei olnud võimalik saada, mistõttu vahetati laminaat kogu korteris. Kohus peab seda tööd ja materjalikulu põhjendatuks, kuna esteetiliselt mõjuks kohatuna, kui visuaalselt ühe ruumina mõjuvas esikus ja elutoas oleks erinev põrandakatte materjal. See muudaks korteri sisekujunduse esteetilisest vaatepunktist halvemaks kui enne remonti, mida ei saa pidada põhjendatuks. Kogu laminaadiga seotud kulu vastavalt hinnapakkumisele on kokku 469,08 eurot.
17.Tõendatud ei ole kostja väide, et hageja nõuab tegelikult vannitoa parendamisega seotud kulude hüvitamist. Hageja on esitatud töövõtja hinnapakkumisest maha arvanud kulud, mis varjatud puudusega ei seondunud – põrandaküte, üks pistikupesa – ja lisaks 100 eurot, mille võrra kostja alandas korteri müügihinda seoses lahtise põrandaplaadiga. Hinnapakkumisest ja asjatundja arvamusest nähtuvalt kõrvaldati varjatud puudused – hüdroisolatsiooni puudumine ja vee- ja niiskuskahjustused konstruktsioonides. Seega ei ole kostja tõendanud oma väidet, et tegu oli vannitoa ja korteri parendamisega (v.a. vannitoa põrandaküte, mille kulusid hageja kahju koosseisus ei nõua).
18.Kohus leiab, et kostja poolt 06.04.2023 esitatud korteri duširuumi avariiremondi maksumuse hinnang ei tõenda usaldusväärselt, et hageja poolt esile toodud tööde tegelik maksumus on 1002,60 eurot. Selle hinnangu kohaselt on see „koostatud ainult neile töödele, mis on seotud niiskuskahjustuse likvideerimiseks, et korter oleks kasutatav“. Kohtule jääb nimetatud kalkulatsioon umbmääraseks, seal ei ole kirjeldatud, mis töödega ja mis mahus on arvestatud. Seetõttu ei saa kohus seda otsuse tegemisel aluseks võtta. Pealegi on hageja tõendanud, et ta on nõutud summas kulusid puuduste kõrvaldamiseks ka tegelikult kandnud. Ka kostja 22.06.2022 asjatundja arvamuses on kirjas, et „lähtudes oma kogemusest ja parimast ehituspraktikast on duširuumi taastamine tehtud tellija poolt teatud positsioonides siiski minimaalse ehituseelarvega ning säästetud tehniliste lahenduste korrektsuselt“. Seega on kostja eelarve vastuolus tema poolt esitatud asjatundja arvamusega.
19.Kohus leiab, et hageja nõue saamata jäänud üüri ja kommunaalkulude väljamõistmiseks summas 903,50 eurot rahuldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja pidi ette nägema, et hagejal tekib varjatud puudustest ja nende likvideerimisest remondi ajal saamata jäänud üüri näol kahju. Kostja ei pidanud eeldama ega ette nägema, et hageja annab korteri üürile. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja poolt üürnikuga sõlmitud üürilepingu lõppemine oleks seotud varjatud puudustega.
20.Hageja on esitanud nõude hüvitada kahjuna kohtueelsed õigusabikulud kokku 624 eurot. Kulude suurus nähtub hagejale esitatud arvetelt nr M-32 ja M-38. Kohus leiab, et vastav nõue on põhjendatud. Kohus tuvastab, et arve nr M-32 järgi oli õigusabi sisuks eluruumi varjatud puudusest tuleneva nõude analüüs, nõude koostamine ja läkitus kostjale - 2,75 h, hinnaga 144 eurot tund (koos käibemaksuga). Arve nr M-38 järgi oli õigusabi sisuks eluruumi varjatud puudusest tuleneva nõude asjas kompromissläbirääkimised kostja lepingulise esindajaga, vastuväidete analüüs - 2 h, hinnaga 144 eurot tund (koos käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja nõustamine oli suunatud sellele, et vaidlus kohtueelselt lahendada. Õigusabi maht oli vajalik ja tunnitasu oli mõistlik. Seega on kohtueelse õigusabikulu väljamõistmine kahju hüvitisena põhjendatud. Seda ei muuda asjaolu, et hagi rahuldatakse osaliselt, kuna kostja ei ole kohtueelselt hagejale midagi hüvitanud ning õigusabi maht ja hind eeldatavalt oluliselt ei oleks erinenud, kui hageja ei oleks üürilepingust saamata jäänud tulu nõuet kostjale kohtueelselt esitanud.
21.Hagi kuulub seega põhinõude osas rahuldamisele osaliselt: varjatud puuduse kõrvaldamise maksumuse hüvitamise nõue 3889,76 eurot ja kohtueelselt kantud õigusabikulu kahjuhüvitis 624 eurot . Kokku mõistab kohus kostjalt välja 4513,76 eurot.
22.Hageja on palunud kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise. Hageja väitel andis ta kostjale 3589,76 euro tasumiseks tähtaja 26.01.2022. Samas ei ole hageja osundanud, millisest tõendist sellise nõude esitamine ja tähtaja andmine tuleneb. Kohus ei otsi ise tõenditest kinnitusi poole esitatud väitele. Seega kohus seda hageja väidet tõendatuks ei loe ning vastav viivise arvestus ja nõue perioodi 27.01.2022-08.04.2022 eest rahuldamisele ei kuulu.
23.Hageja on nõudnud 08.04.2022 kohtuvälises nõudes kostjalt 4945,91 euro tasumist hiljemalt 18.04.2022. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et tegemist ei oleks mõistliku tähtajaga. Kohus leiab, et seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt seadusjärgset viivist tõendatud kahju hüvitise summalt 4513,76 eurot alates 19.04.2022. Kostjalt tuleb välja mõista viivis 451,62 eurot seisuga 01.06.2023. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.06.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude osas. Kostja palub jätta maakohtu otsuse täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
25.Maakohus tuvastas, et vannitoas puudub hüdroisolatsioon ja konstruktsioonides esineb niiskuskahjustus, mida saab pidada varjatud puuduseks – selle üle ei ole vaidlust. Vaidlus on kahju koosseisu ja selle suuruse üle.
26.Maakohus on jätnud käsitlemata kostja väite, et SKl puudub kompetents ja pädevus renoveerimistööde, selle mahu ja maksumuse kohta arvamuse andmiseks. SK on spetsialiseerunud hoonete ehitusele ja tema kompetentsiks on ehitustegevuse juhtimine.
27.Hageja asjatundja SK on küttekaabli paigalduse kulu jätnud kahjusummast maha arvamata. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et hinnapakkumises sisaldus ukse demontaaž ja montaaž 75 eurot, mille eest oli kostja juba eelnevalt tasunud. Lisaks ei ole see töö seotud niiskuskahju likvideerimisega. Hageja asjatundja arvamuse kohaselt ei ole hüdroisolatsioon lakke vajalik, nõutud on aurutõke. Sellest hoolimata ei ole sellele tööle kuluvat summat kostjalt nõutavast kahjuhüvitisest maha arvatud. Samuti on vastuolud hinnapakkumises toodud tööde ja tegelikult tehtud tööde osas.
28.Hageja hakkas planeerima remonditöid nii vannitoas kui elutoas juba enne müügilepingu sõlmimist. See tähendab, et vannitoas avastati niiskuskahju mitte iseseisvana, vaid kavandatud remonditööde käigus. Seetõttu on ebaõiglane nõuda välja kõik kulud kostjalt. Kostja ei pea hüvitama töid, mis ei ole otseselt seotud niiskuskahju likvideerimisega, s.o laminaatparketi vahetus kogu korteris ning sellega seotud ahju, külmiku ja pesumasina demontaaži ja montaaži.
29.Kostja tellitud ehitusinsener Indrek Pappeli arvamuse kohaselt on niiskuskahju likvideerimiseks vajalike tööde maksumus 1002 eurot.
Vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles hageja hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude jaotuse osas. Osas, milles hagi jäi osaliselt rahuldamata, ei ole otsusele apellatsioonkaebust esitatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
32.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4423,76 eurot ületavas osas, viivise 01.06.2023 seisuga 438,40 eurot ületavas osas ja alates 02.06.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla 4423,76 eurot ületavavalt osalt. Tühistatud osas jääb hagi rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
33.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus müügilepingut (korteriomand ei olnud lepingutingimustele vastav hüdroisolatsiooni puudumise tõttu vannitoas) ja, et ta vastutab rikkumise eest. Kostja on vaidlustanud kahju hüvitise koosseisu ja suuruse.
34.Maakohus tugines asja lahendamisel muuhulgas SK arvamusele veekahjustuste põhjuste, taastamistööde vajalikkuse ja maksumuse kohta. Kostja leiab, et maakohus käsitles SKt põhjendamatult eriteadmistega isikuna, kuna ta on Sihtasutuse Kutsekoda andmete kohaselt spetsialiseerinud hoonete ehitusele ja tema kompetentsiks on ehitustegevuse juhtimine. Kolleegium ei nõustu kostjaga. TsMS § 272 lg 2 ja § 293 lg 2 võimaldavad poolel kohtule esitada tõendina eriteadmistega isiku arvamuse. Arvamuse andnud isikul peavad olema vastava valdkonna eriteadmised. SK on diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, milles saab järeldada ehitusalaste eriteadmiste olemasolu. Asjaolu, et Sihtasutuse Kutsekoda andmete kohaselt on SK spetsialiseerinud ehitustegevuse juhtimisele, ei tähenda, et tal puuduksid TsMS § 272 lg 2 ja § 293 lg 2 mõttes eriteadmised ehitise puuduste ja nende kõrvaldamise maksumuse hindamiseks.
35.Kolleegiumi arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et puuduste kõrvaldamise maksumuse hindamise aluseks ei saa võtta kostja esitatud eriteadmistega isiku Indrek Pappeli arvamust, mille kohaselt on puudused kõrvaldatavad 1002,60 euro eest. Nimetatud arvamuses on arvestatud väiksemate mahtudega kui VP Lahendused OÜ hinnapakkumises (4097,76 eurot), mille on läbi analüüsinud SK, kes on hinnapakkumist pidanud põhjendatuks 3889,76 euro ulatuses. Hageja on VP Lahendused OÜ hinnapakkumise ka tasunud, st tegemist on hageja poolt reaalselt kantud kuludega. Lisaks on kostja esitatud eriteadmistega isiku Indrek Luuki arvamuse kohaselt duširuumi taastamine tehtud tellija poolt teatud positsioonides minimaalse ehituseelarvega ja säästetud tehniliste lahenduste
korrektsuselt. Seega on maakohus põhjendatult lähtunud VP Lahendused OÜ hinnapakkumisest ja SK hinnapakkumise analüüsist.
36.Kostja leiab, et kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada, et puudused tulid välja planeeritud remondiga alustamisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellel ei ole asja lahendamisel tähtust. Nimetatu ei muuda asjaolu, et kostja rikkus lepingut, andes hagejale üle puudustega eseme. Samuti ei mõjuta see hageja õigust nõuda puuduse kõrvaldamisega seotud kahju hüvitamist. Lisaks ei ole kostja tõendanud, milliseid konkreetseid remonditöid millises konkreetses mahus kavatses hageja teha.
37.Kostja on märkinud, et hinnapakkumises esile toodud tööde ja tegelikult tehtud tööde osas on erinevusi. Kolleegium on seisukohal, et erinevused detailides algselt planeeritud tööde ja hilisemalt tehtud tööde vahel ei muuda hageja nõuet põhjendamatuks. Hageja on hinnapakkumises märgitud summa töövõtjale tasunud.
38.Hageja on VP Lahendused OÜ hinnapakkumise alusel esitatud nõuet vähendanud 208 euro võrra järgnevalt: 1) küttekaabel, termostaat, paigaldustarvikud 75 eurot + käibemaks; 2) uus pistikupesa 5 eurot + käibemaks; 3) transport 10 eurot + käibemaks; 4) 100 eurot, mille kostja on eelnevalt tasunud lahtiste põrandaplaatide tagasiliimimise hüvitamiseks.
39.Kostja leiab, et hageja on jätnud nõudest maha arvamata küttekaabli paigaldamise maksumuse, kuna ka see ei ole seotud veekahjustuse likvideerimisega. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega. Hageja on nõudest maha arvanud küttekaabli maksumuse, kuid mitte selle paigalduse maksumuse. VP Lahendused OÜ hinnapakkumise kohaselt on tööde - põranda ehitus kaldega, küttekaabli paigaldus ja trapi paigaldus - maksumus kokku 300 eurot koos käibemaksuga. Hinnapakkumises ei ole nende tööde maksumust eraldi välja toodud. Kolleegium hindab küttekaabli paigalduse osakaaluks viidatud töödest 30 % ning selle maksumuseks 90 eurot käibemaksuga (30 % summast 300). Kuna nimetatud töö ei ole seotud puuduse kõrvaldamisega, siis tuleb 90 euro võrra kahjuhüvitise suurust vähendada.
40.Kostja märgib, et hinnapakkumine sisaldas muuhulgas ukse demontaaži ja montaaži, mille eest oli kostja eelnevalt juba tasunud. Hageja selgitas, et korteri ostu-müügilepingu sõlmimisel hüvitas kostja hagejale puudustega ukse vahetuse. Hilisema remondi käigus tuli uus uks ära võtta ja tagasi panna. Kolleegium nõustub hageja vastuväitega. Poolte ekirjavahetusest (I kd tl 173-173 pöördel) nähtub, et kostja hüvitas hagejale 2021.a augustis ukse vahetuse kulu. VP Lahendused OÜ hinnapakkumises on kulureana märgitud ukse demontaaž ja montaaž (vana tagasi). Sellest järeldub, et VP Lahendused OÜ hinnapakkumises ei ole silmas peetud puudusega ukse vahetust, vaid ukse demontaaži ja sama ukse montaaži, mis oli vajalik vannitoa remondi tõttu. Seega ei ole tegemist sama kuluga, mille kostja oli hagejale eelnevalt hüvitanud.
41.Kostja leiab, et kuna vannitoa lakke ei ole hüdroisolatsiooni nõutud, siis on maakohus selle kulu ebaõigesti välja mõistnud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Eriteadmistega isik SK on hinnapakkumise analüüsis selgitanud, et lakke ei ole hüdroisolatsiooni nõutud, vaid nõutud on aurutõke, kuid hüdrotõkke paigaldus on mõistlikum ja soodsam kui eraldi
aurutõkke paigaldus. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagi rahuldamist selle kulutuse osas pidada põhjendamatuks.
42.Kostja leiab, et maakohus mõistis põhjendamatult välja toas laminaatparketi vahetamise kulu, samuti laminaatparketi vahetamisega seotud ahju, külmiku ja pesumasina demontaaži ja montaaži kulu. Eriteadmistega isiku SK arvamuse kohaselt oli niiskuskahjustus levinud esikusse (esiku parkett ja aluspõrand olid märgunud). Samuti oli SK seisukohal, et laminaatparketi vahetamine hinnapakkumises märgitud ulatuses oli põhjendatud, kuna olemasolev laminaatparkett oli paigaldatud aastaid tagasi ja samasugust parketti ei ole saada. Maakohus asus seisukohale, et laminaatparketi väljavahetamine nii esikus kui toas oli põhjendatud, kuna tegemist on väikse ühetoalise korteriga ning esik ja tuba mõjuvad visuaalselt ühe ruumina, mistõttu erinev parkett esikus ja toas muudaks korteri sisekujunduse esteetilisest vaatepunktist halvemaks kui oli enne remonti. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et ülaltoodud asjaoludel on hagis märgitud ulatuses parketi vahetamise kulude hüvitise nõudmine kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka parketi väljavahetamiseks vajaliku ahju, külmiku ja pesumasina demontaaži ja montaaži kulude hüvitamise nõue.
43.Ülaltoodule tuginedes on korteri puuduste kõrvaldamisega seotud remonditööde hüvitamise nõue põhjendatud 3799,76 euro (3889,76 – 90) ulatuses.
44.Maakohus mõistis kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud summas 624 eurot. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses kohtueelsetele õigusabikuludele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust selles osas maakohtu otsust muuta.
45.Kokku tuleb seega kostjalt välja mõista põhivõlg 4423,76 eurot (3799,76 + 624).
46.Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja viivise perioodi eest alates 19.04.2022 - 01.06.2023 summas 451,62 eurot ja alates 02.06.2023 seadusjärgses määras põhivõlalt (4513,76 eurot) kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud viivise välja osaliselt ebaõigesti. Hageja nõudis alates 19.04.2022 kuni 01.06.2022 viivise väljamõistmist remonditöödega seotud hüvitiselt summas 3589,76 eurot ja kohtueelsetelt õigusabikuludelt summas 396 eurot, seega kokku summalt 3985,76 eurot. Alates 02.06.2022 on hageja nõudnud viivist kogu põhivõlalt. Seega on viivise suurus põhivõlalt summas 3985,76 eurot perioodi 19.04.2022 - 01.06.2022 eest 38,44 eurot. Perioodi 02.06.2022-01.06.2023 eest on viivise suurus põhivõlalt 4423,76 eurot 399,96 eurot. Kokku kuulub viivis väljamõistmisele summas 438,40 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 4423,76 eurot alates 02.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.Maakohus jättis hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud ulatuses nende endi kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, on hagi rahuldamise ulatus sellest hoolimata ca 80 %. Seega ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Maakohus määras kindlaks poolte menetluskulude suuruse. Kostja ei ole kindlaksmääratud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuses vaidlustanud, seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata.
48.Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldatakse väga väikses osas (ca 2 % ulatuses) ei ole alust menetluskulusid ringkonnakohtus jaotada proportsionaalselt, vaid need tuleb jätta kostja kanda. Hagejal ei olnud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.