Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-122771
Tsiviilasi
apellatsioonikohtus
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi XX OÜ ja A.A. vastu võla väljamõistmiseks XX OÜ apellatsioonkaebus 0 eurot A.A. apellatsioonkaebus 60 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2024 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste
XX OÜ apellatsioonkaebus
liigid
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant I (kostja I): XX OÜ (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja A.A. Apellant II (kostja II): A.A. (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Vastustaja (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas
Tsiviilasja hind
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2024 otsus osas, millega Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.A. vastu rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Osaühingu EUROPARK hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta XX OÜ ja A.A. menetluskulud maakohtus Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Rahuldada XX OÜ apellatsioonkaebus. Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus. Jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. Asendada kohtulahendi jõustumisel XX OÜ ärinimi tähemärgiga ja mitte avalikustada XX OÜ registrikoodi ja sõiduki XXXXXXX registreerimisnumbrit. Asendada kohtulahendi jõustumisel A.A. nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada A.A. isikukoodi.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 1. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX OÜ (kostja I) vastu 70 euro nõudes. Kostja I vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 26. juunil 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus andis 4. juulil 2023 hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 21. juulil 2023 täiendatud hagiavalduse kostja I vastu 70 euro nõudes, millest 30 eurot on leppetrahv ja 40 eurot on sissenõudekulud. Hagiavalduse kohaselt pargiti 4. augustil 2021 kostjale I kuuluv sõiduk (reg nr XXXXXXX) hageja opereeritavale parkimisalale aadressil Kalevi 13/15/17, Tartus. Parkimisala sissesõidule on paigaldatud parkimiskeelu märk ning parkimine on lubatud üksnes SA Tartu Loomemajanduskeskuse lubadega. Parkimiskeelu märk kehtib kogu parkimisalal sellest möödumisel. Sõiduk oli pargitud parkimiskeelu märgi mõjualasse, prügikonteineritest möödumisel paremale poole. Sõiduki parkimisel parkimisalale sõlmisid hageja ja kostja I parkimislepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 ja § 16 lg 1 ja § 20 lg 1). Parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja(või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet parkimislepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
Hageja tuvastas kontrollimisel, et kostja I sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba. Hageja pani leppetrahvinõude suurusega 30 eurot sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kostjale I meeldetuletused võlgnevuse kohta, millest ühele kostja I küll vastas, kuid kohustust ei täitnud. Kostja I tugines asjaolule, et sõidukit kasutas leppetrahvinõude väljastamise kuupäeval A.A. (endine X.), kes esitas leppetrahvinõudele pretensiooni.
3.Maakohus rahuldas hageja taotluse ja kaasas 29. augustil 2023 A.A. kostjana menetlusse.
4.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I oli sõiduki omanik leppetrahvi väljastamise ajal, kuid kostja I ei vastuta leppetrahvi tasumise eest. Kostja II on hagejale teada andnud, et tema parkis sõiduki hagis märgitud parkimisalale. Parkimistingimustega tutvuda sai vaid sõidukijuht, kes sõiduki parkis. Sõidukil ei ole mingisuguseid viiteid selle kohta, et see kuulub kostjale I, mistõttu ei saanud hageja eeldada, et sõiduk on pargitud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kostja I ei vastuta käesolevas asjas kostja II tegevuse eest. Hageja ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Hageja tegi leppetrahvi 4. augustil 2021 ning kostja I sai leppetrahvist teada alles 25. mail 2022. Auto kojamehe vahelt sai leppetrahvi kätte kostja II, kes on hagejale vastuväited leppetrahvi osas esitanud. Kostjad ei vastuta leppetrahvi tasumise eest solidaarselt.
5.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtueelselt on selgeks saanud, et sõidukit kasutas kostja II tarbijana ja mitte kostja I esindajana. Kostja II ei rikkunud sõidukit parkides parkimistingimusi, mistõttu on leppetrahv tühine. Kostja II vaidles juba kohtueelselt leppetrahvi nõudele vastu ning selgitas, et parkimistingimused ei olnud talle parkides selged. Hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist, mis võimaldaks hagejal nõuda suuremat tasu kui 30 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta edastas kostjale II meeldetuletuskirju. Kui kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulu, ei saa see olla suurem kui 30 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
6.Maakohus jättis hagi kostja I vastu rahuldamata. Maakohus rahuldas hagi kostja II vastu osaliselt ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 60 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 30 eurot on sissenõudmiskulud. Maakohus jättis kostja I menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud jättis maakohus 86% ulatuses kostja II kanda ja kostja II menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks menetluskulude katteks välja 653,60 eurot koos lisanduva viivisega. Maakohus lahendas asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluses. Maakohus tuvastas, et vaidlusalusel parkimisalal kehtestatud parkimistingimuste kohaselt on parkimine Kalevi 13/15/17, Tartu territooriumil lubatud üksnes sellekohase loa olemasolul, kui parkimist lubav dokument on nähtaval kohal – armatuurlaual (dtl 52 ja 53). Parkimise eest ei pidanud hagejale tasu maksma. Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud parkimislepingu sõlmimise kostjaga II (dtl 52, 53, 158, 159). Parkimistingimused olid arusaadavad. Parkimiskeelu märk kehtis kogu parkimisalal sellest möödumisel. Sõiduk oli pargitud parkimiskeelu märgi mõjualasse. Hageja tõendina esitatud fotodelt (dtl 47, 49, 51) ja Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttest (dtl 162) nähtub, et sõiduk oli pargitud u meetri kaugusele Kalevi 15 hoonest, mistõttu keskmisele mõistlikule
inimesele ei saanud tekkida arvamust, et tegemist on Kalevi 21 hoone parkimisalaga. Kalevi 21 parkimisala märgistamiseks on paigaldatud eraldi liiklusmärk (dtl 49). Sõiduki juht pidi aru saama, et Kalevi 21 elanikele on eraldatud maa-ala parkimiseks. Kuna pargitud sõidukil parkimisluba puudus, siis rikuti parkimistingimusi, mille tõttu on põhjendatult väljastatud ka leppetrahvinõue parkimistingimuste p 5 alusel. Maakohus tuvastas, et kostja I oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik (dtl 54). Maakohus viitas, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. Kostja II on vastuses hagiavaldusele selgitanud, et sõiduki parkijaks oli tema. Kostja II selgitusi saab pidada tõendiks TsMS § 405 lg 5 alusel. Samuti on kohtule esitatud kostja II pretensioon hagejale, mille kostja II esitas kohe pärast leppetrahvi saamist (dtl 80 ja 81). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja II tuleb lugeda tegutsenuks kostja I majandushuvides. Parkimislepingu pooleks tuleb lugeda kostja II. Maakohus tuvastas, et kostja II rikkus hagejaga sõlmitud parkimislepingut parkides 4. juulil 2021 hageja parkimisalale, jättes parkimisloa sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata (dtl 53, 47-49). Kostja II sai leppetrahvi nõude kätte. Kostja II ei ole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja II vastu rahuldamisele. Sissenõudmiskulud kuuluvad rahuldamisele 30 euro ulatuses (VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja VÕS § 127). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus pidas praeguses asjas õiglaseks, et kostja I menetluskulud jäävad kostja I enda kanda (TsMS § 162 lg 4). Hageja vajadus esitada hagi mõlema kostja vastu tulenes kostjate enda käitumisest, seepärast oleks kostja I menetluskulude hagejalt väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja II kanda hagi rahuldamise ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostja I menetluskulud tema enda kanda ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostja I menetluskulud täielikult (alternatiivselt osaliselt) hageja kanda ning menetluskulude rahaline suurus jätta maakohtu kindlaks määrata. Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Kostja I palub asendada kohtuotsuses kostja I ärinimi, juhatuse liikme nimi ja sõiduki XXXXXXX registreerimisnumber tähemärgiga ning mitte avalikustada kostja I juhatuse liikme isikukoodi, sünniaega, aadressi ega kostja I registrikoodi ja aadressi. Hageja teadis juba enne kohtusse pöördumist, et sõidukit juhtis ja parkis kostja II. Hagejal ei olnud võimatu või raskendatud tõendada, et leppetrahvis märgitud sõidukit kasutas kostja II. Selleks oli hagejal tõendina kostja II esitatud pretensioon leppetrahvile. Hageja enda loodud tööprotsess, mille käigus tehakse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja kohta päring Transpordiametisse, ei ole alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Kostja I sai leppetrahvist teada 8 kuud hiljem. Kostjale I ei ole hageja mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõuet esitanud ning seega hageja kaotas õiguse kostjalt I leppetrahvi nõuda. Leppetrahvi nõue toimetati kätte kostjale II selle jätmisega sõiduki kojamehe vahele.
8.Kostja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi kostja II vastu rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja II palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu täies ulatuses või alternatiivselt osaliselt rahuldamata ning kostja II menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt taotleb kostja II muuta menetluskulude jaotust. Apellatsioonimenetlusega seotud
menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Kostja II palub asendada kohtulahendis kostja II nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada kostja II isikukoodi, sünniaega ega muid andmeid, mis võimaldavad kostja II tuvastamist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks võis hageja kostjat II parkimisloa puudumise tõttu trahvida. Liiklusseadus seda ei luba. Mõistlik isik ei pidanud aru saama parkimistingimustest, et ilma loata parkimisalale parkimisel sõlmitakse parkimisleping. Seega ei saa poolte vahel lepingut sõlmituks pidada. Kostja II viitas Tartu Ringkonnakohtu lahenditele tsiviilasjades nr 2-22-106961 ja 2-22-106308. Parkimistingimustes ega mujal ei olnud märgitud, kus asub parkimisala, kus võib parkida SA Tartu Loomemajanduskeskuse lubadega. Alles leppetrahvi nõudes oli märgitud, et parkimisala on aadressil Kalevi 13/15/17. Maakohus on jõudnud vastuolulisele seisukohale leides, et parkimiskeelu märk kehtib kogu parkimisalal sellest keelumärgist möödumisel, aga Kalevi 21 alal, mis on samuti pärast keelumärgist möödumist, keelumärk ei kehti. Maakohtu otsus on ebaõige ka sissenõudmiskulude osas. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi ebaõigesti, on põhjendamatu ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus.
9.Hageja palub jätta kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja I kanda. Hageja leiab, et kostja I apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud ja see tuleb jätta rahuldamata. Tegemist oli lihtmenetluses menetletava asjaga. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Maakohus on TsMS § 162 lg 4 alusel kostja I menetluskulude tema enda kanda jätmist põhjendanud.
10.Hageja palub jätta kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutumata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II kanda. Apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Tegemist ei olnud parkimisalaga, kus oleks saanud parkimise eest tasuda. Hageja palub jätta kostja II viidatud ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjades nr 2-22-106961 ja 2-22-106308 tähelepanuta, sest nendes asjades parkis korteriomanik maa-alale, mis kuulub kõigile korteriomanikele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 leidnud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kui sõidukijuht möödub märgist, siis asub ta parkimiskeelualal, kus tohib parkida üksnes väljastatud parkimisloaga. Hageja on esitanud fotod infotahvlitest nii enne leppetrahvi väljastamist kui ka pärast leppetrahvi väljastamist ning neid kogumis hinnates ei saa olla kahtlust selles, et parkimisala oleks segaselt või ebamõistlikult märgistatud. Kostja II väide, et ta ei teadnud sõidukit parkides, et ta viibib Kalevi 13/15/17 parkimisalal ning sai sellest teada alles leppetrahvi nõudest, on tõendamata. Kalevi 21 kinnistul ei ole mingit seost Kalevi 13/15/17 kinnistuga, millel sõidukit pargiti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, millega hagi kostja II vastu rahuldati ja jäeti kostja I menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate apellatsioonkaebused rahuldatakse.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise osas. Ringkonnakohus ei ole seotud maakohtu otsustusega pooltele lihtmenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamiseks luba mitte anda. Ringkonnakohtul on diskretsiooniõigus otsustamaks, kas ka sellisel juhul apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning ringkonnakohtul ei ole kohustust sellist otsustust põhjendada (TsMS § 637 lg 21).
13.Hageja esitas kostjate vastu parkimislepingust tuleneva leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1) ning sissenõudmiskulude nõude (VÕS § 1131 lg 1). Maakohus rahuldas hagi kostja II vastu osaliselt, mõistes temalt hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Kostja II vaidlustab maakohtu otsust osas, millega leppetrahvinõue ja sissenõudmiskulude nõue tema vastu rahuldati. Kostja I vaidlustab maakohtu otsust osas, millega jäeti tema menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles on maakohtu otsust vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kostja I vastu jäeti hagi rahuldamata.
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga parkimislepingu sõlmimise ja parkimistingimuste arusaadavuse kohta. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et kostja II parkis kostjale I kuuluva sõidukiga (reg nr XXXXXXX) 4. augustil 2021 hageja opereeritavale parkimisalale aadressil Kalevi 13/15/17, Tartu. Hageja väljastas samal päeval leppetrahvi nõude, jättes selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja väitel on parkimisleping sõlmitud hageja tüüptingimustel. Ka hageja siduv tahteavaldus tuleneb hageja tüüptingimustest (dtl 45) ning kostja II on pakkumust aktseptinud auto parkimisega. VÕS § 16 lg 3 järgi loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et hageja esitatud parkimistingimustest ega -märgistusest ei nähtu, millisel parkimisalal need tingimused kehtivad. Hageja väidete ja kohtule esitatud fotode (dtl 49-53) kohaselt asub alal, kus hageja parkimisteenust osutab, parkimiskeelu märk, mis lubab parkida SA Tartu Loomemajanduskeskus lubadega. Selle all on silt tähisega „EUROPARK“, ning viide, et parkimistingimused on märgi tagaküljel (dtl 52). Märgi tagaküljel olevast parkimistingimuste fotolt ei ole parkimistingimused loetavad (dtl 53). Täiendavalt esitatud foto parkimistingimustest on tehtud alles 12. septembril 2023 (dtl 159) ning see ei tõenda parkimise ajal (4. augustil 2021) kehtinud olukorda. Hageja ei ole vaidlustanud kostja II väidet, et kostja II parkis vaidlusalusele parkimisalale seetõttu, et ta soovis külastada isikut, kes elas aadressil Kalevi 21. Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttest nähtub, et Kalevi 21 ja Kalevi 13/15/17 hoonete vahel on ühine õueala (dtl 162). Pooled ei vaidle ja on tuvastatav, et ühisele õuealale pääseb sõidukiga Kalevi tänavalt. Ühisele õuealale Kalevi tänavalt sisenedes ei ole parkimist keelava märgistuse või parkimistingimuste viites märgitud, millise õueala osa parkimist korraldab hageja (dtl 53). Kohtule tõendina esitatud fotodelt ei ole tuvastatav, et hageja parkimisala märgistuselt oleks kostja II pidanud aru saama, et Kalevi 21 parkimisalale parkimiseks on eraldi liiklusmärk ja maa-ala (dtl 49). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selliselt avaldatud ja paigaldatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida sõiduki parkimisega leping hageja tüüptingimustel.
15.VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse
olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Parkimist keelav märk koos „EUROPARK“ tähisega on vastuoluline. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Parkimist keelavast märgist nähtub, et parkimislube väljastab SA Tartu Loomemajanduskeskus. Seega ei ole võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte SA Tartu Loomemajanduskeskus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu seisukohad tsiviilasjades nr 2-22-106308 ja 2-22-106961). Eelnevat arvestades ei ole hageja tõendanud, et sõlmis kostjaga II parkimislepingu. Hageja on esitanud kostja II vastu lepingu rikkumisest (leppetrahv ja sissenõudmiskulud) tulenevad nõuded. Kuivõrd ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt ei ole poolte vahel lepingut sõlmitud, tuleb hagi jätta ka kostja II vastu rahuldamata. Kostja II apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata ülejäänud kostja II apellatsioonkaebuse väidetele.
16.Ringkonnakohtu otsuse tulemusel jääb kostjate vastu esitatud hagi tervikuna rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Seega kuulub rahuldamisele ka kostja I apellatsioonkaebus. Ringkonnakohtu eespool tuvastatud asjaoludel ja põhjendustel ei saanud parkimisleping olla sõlmitud ka kostjaga I, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja väited, kas kostjad eksitasid hagejat selle osas, kes parkimislepingu sõlmis. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega hagi kostja II vastu rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja I ja kostja II apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele.
17.Apellatsioonkaebuste rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjate I ja II menetluskulude rahalise suuruse maa- ja ringkonnakohtus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 22. mai 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-10813 p 16 ja selles viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus rahuldab kostjate taotlused nende isikuandmete tähemärkidega asendamiseks ja avalikustamata jätmiseks osas, milles need käesolevas kohtuotsuses sisalduvad (TsMS § 462 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.