Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Andre Mäekivi vastu 9925 euro 19 sendi, intressi, lepingu haldustasu, võla sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. septembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
12 180 eurot 11 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja (vastustaja) Andre
XXXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Mäekivi
(isikukood
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. septembri 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Andre Mäekivil puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 23. mail 2023 Tartu Maakohtule Andre Mäekivi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9925 eurot 19 senti, intressi 1189 eurot 21 senti, lepingu haldustasu 13 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5822 eurot 14 senti ning viivise põhivõlalt 10 195 eurot 19 senti määras 27% aastas alates 24. maist 2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõla summa. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Fresh Finance OÜ (laenuandja) ja kostja 6. jaanuaril 2020 laenulepingu nr XXXXXX (leping), mille alusel väljastati kostjale laen 10 578 eurot 94 senti. Laenu sihtotstarve oli olemasolevate kohustuste refinantseerimine. Laenuandja pidas laenust kinni lepingutasu 211 eurot 58 senti ning kandis 10 367 eurot 36 senti üle kolmandatele isikutele. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena 15-ndaks kuupäevaks alates
15.veebruarist 2020 summas 311 eurot 93 senti kuni viimase osamakseni 15. jaanuaril 2027 summas 286 eurot 71 senti. Intress oli lepingu järgi 27% aastas, haldustasu 2 eurot 50 senti kuus, krediidi kulukuse määr 32,61% aastas ja krediidi kogukulu 24 397 eurot 52 senti. Kostja jättis osamaksed tasumata alates 15. novembri 2020. a osamaksest. Laenuandja teatas
1.märtsil 2021 kostjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis talle tähtaja võla tasumiseks kuni 21. märtsini 2021. Kostja ei tasunud võlga. Laenuandja ütles lepingu
22.märtsil 2021 üles. Laenuandja loovutas 14. aprillil 2021 nõude hagejale. Kostja tasus pärast nõude loovutamist hagejale 270 eurot. Hageja arvestas selle põhivõla katteks. Hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Hagejal tekkis sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja arvestab viivist põhivõlalt 9925 eurot 19 senti määras 27% aastas alates
22.märtsist 2021 kuni 23. maini 2023, kokku 5822 eurot 14 senti. Laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja tegi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks päringu Sally süsteemi. Saadud vastuse kohaselt ei olnud kostjal laenuandja juures eelnevat krediidiajalugu. Laenuandja kasutas DataMe süsteemi ja kontrollis kostja nime, isikukoodi, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, vanust ning sissetuleku suurust. Laenuandja tegi päringu Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrisse ning päringu kostja tausta ja kostja suhtes rakendatud sanktsioonide väljaselgitamiseks, kuid
vasteid ei leitud. Laenuandja tegi päringu AS-ile Pensionikeskus. Laenuandja analüüsis kostja konto väljavõtteid, et teha kindlaks kostja igakuised kohustused, sh need, mida kostja soovis refinantseerida, ning sissetulekud. Laenuandja leidis kogutud teabe põhjal, et kostja suudab oma sissetulekuid ja kohustusi arvestades laenu tagasi maksta.
Kostja ei vastanud talle selleks antud tähtaja jooksul hagile.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 12. septembri 2023. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7484 eurot 23 senti ning jättis ülejäänud osas hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kui kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Põhinõue tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt ning hageja ülejäänud nõuded jätta rahuldamata. Leping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidileping. Kostjale maksti lepingu alusel välja null eurot, kuna tegemist oli kostja poolt varem sõlmitud tarbijakrediidilepingute refinantseerimisega. Bondora AS-iga sõlmitud tarbijakrediidilepingu jääk oli 4216 eurot 79 senti, PLACET GROUP OÜ-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingu jääk 976 eurot 11 senti ja Primero Finance OÜ-ga (endine ärinimi mogo OÜ) sõlmitud tarbijakrediidilepingu jääk 4174 eurot 46 senti. Kuna neid lepinguid kohtule ei esitatud, ei ole võimalik kindlaks teha lepingutes sisalduvat põhivõla ja kõrvalnõuete osa. Võimalik on, et põhivõla osa moodustas väiksema summa kui laenuandjaga kokku lepitud põhivõlg. Krediidiandja peab VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt järgima seoses tarbijakrediidiga vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist koguma aktiivselt teavet ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 2 kohaselt toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lõike 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel. Tarbija ei pea selleks esitama vastuväidet. Laenuandja tugines lepingu sõlmimisel erinevate automaatsüsteemide abil kogutud andmetele. Laenuandja viitas kostja pangakonto väljavõttele, mis kajastab kostja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 1. juuli 2019 kuni 1. jaanuar 2020. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei piisa laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavatest andmetest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on vaja nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata taotleja krediidivõimet. Laenuandja toimis kostjalt pangakonto väljavõtet nõudes õigesti. Kostja pangakonto väljavõttest, päringust maksehäirete registrisse ja sõlmitud lepingu olemusest nähtub, et kostja võis olla sarilaenaja. Kui kostja laenutaotluses esitatud andmeid ja kostja kohta esitatud muud teavet kõrvutada, nähtub juba pealiskaudse infoanalüüsi
tulemusel, et kogutud teave ei saanud olla tõene. Kostja kinnitas taotluses, et tal puuduvad kehtivad laenud, kuigi kostja soovis laenu olemasolevate tarbijakrediidilepingute refinantseerimiseks. Kostja avaldatud palk 1300 eurot ei kajastu pangakonto väljavõttel. Pangakonto väljavõttelt nähtub pigem, et kostja keskmine töötasu on väiksem. Väljavõttelt ilmneb samuti, et kostja sai 16. septembril 2019 krediiti ka Monefit Estonia OÜ-lt ja
2.detsembril 2019 Bondora AS-ilt. Bondora AS-iga sõlmitud leping võis olla üks refinantseeritavatest lepingutest, kuid seda ei saa kindlalt järeldada. Laenuandja ei kontrollinud kostjaga lepingut sõlmides kostja esitatud andmeid piisava hoolsusega. Lepingu sõlmimisele eelnevaid andmeid sisuliselt analüüsides ja kõrvutades pidanuks ilmnema, et kostja avaldatud netosissetulek ja muud andmed ei vasta tõele. Laenuandja pidanuks seetõttu kostja taotluses avaldatu kohta küsima lisateavet ja -dokumente. Varasematest maksehäiretest võib järeldada kostja alanenud krediidivõimelisust. Laenuandja rikkus kostjale laenu andmisel seega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal ja ka kõigi lisalaenude võtmisel 0%. Laenuandjal ei ole seega õigust kostjalt intressi nõuda. Kostja ei võlgne ka muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded jäävad rahuldamata. Hageja võib VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. See puudutab ka juhtumeid, kus laen on välja makstud kolmandatele isikutele. Põhivõlg oli algselt 10 367 eurot 36 senti. Kostja tasus põhiosa makseid 383 eurot 75 senti ning intressi ja lepingu tasusid kokku 2229 eurot 38 senti. Need tuleb põhivõlast maha arvestada. Kostja tasus pärast nõude loovutamist hagejale 270 eurot. Kostjal tuleb seega hagejale tasuda põhivõlg 7484 eurot 23 senti. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, kus tuvastati vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Laenuandja ei rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus hindas kostja pangakonto väljavõtet valesti. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine töö- ja puhkusetasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 1260 eurot 54 senti. Kostja oli 2019. a novembris töövõimetuslehel, mistõttu oli tema töötasu vastavas kuus väiksem. Kostja töötasu oli ümmardatult seega 1300 eurot. Kostja ei esitanud oma töötasu kohta valeandmeid. Maakohus tõi välja kostja üldised kohustused, kuid ei analüüsinud kostja igakuiste kohustuste suurust. Väide, et laenuandja ei tegutsenud kostjale laenu andmisel ning kostja esitatud andmete kontrollimisel piisava hoolsusega, ei ole põhjendatud. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus alates 1. juulist 2019 kuni
1.jaanuarini 2020 igakuiseid kuumakseid Primero Finance OÜ-le 130 eurot 42 senti, PLACET GROUP OÜ-le 77 eurot 73 senti ja Monefit Estonia OÜ-le 53 eurot 36 senti. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja võttis 2. detsembril 2019 kiirlaenu Bondora AS-ist, et tasuda sissenõutavaks muutunud kohustuse eest Julianus Inkasso OÜ-le. Kuna kostja ei osalenud menetluses, ei ole teada, miks tekkis kostjal sissenõutavaks muutunud kohustus
Julianus Inkasso OÜ ees. Julianus Inkasso OÜ kohustus on tasutud, kuna kostja konto väljavõttelt ei nähtu Julianus Inkasso OÜ-le täiendavaid tasumisi. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja oli pöördunud võlanõustamiseks OÜ HUGO poole ja tasunud nende arve 60 eurot. Kostja pöördus seejärel laenuandja poole refinantseerimislaenu saamiseks. Olukorras, kus kostjal olid igakuised kohustused Primero Finance OÜ, PLACET GROUP OÜ ja Monefit Estonia OÜ ees ning alates 18. detsembrist 2019 igakuine kohustus Bondora AS ees, oli laenude refinantseerimine kostja jaoks mõistlik. Kiirlaenude intressimäär on kõrgem kui laenuandjaga sõlmitud lepingujärgne intressimäär 27%. Kostja tasus igakuiselt lastele elatist 300 eurot. Kostja tegi igakuiseid vastastikuseid ülekandeid eraisiku K. Geringuga, kellega kostjal oli ühine laps ja leibkond. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu teistelt laenuandjatelt laenude saamist. Maakohus ei täpsustanud, milliseid andmeid oleks tulnud laenuandjal veel koguda. Kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1260 eurot 54 senti. Kostja kohustusteks olid elatis 300 eurot, laenuandjale lepingu järgne tagasimakse 287 eurot 65 senti ja Monefit Estonia OÜ-le tagasimakse 53 eurot 36 senti. Kostjale jäi pärast igakuiste kohustuste kandmist alles 619 eurot 53 senti. Elatusmiinimumi määr oli 221 eurot 36 senti. Kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu sõlmimist 27,05% kostja keskmisest sissetulekust. Laenuandja siseeeskirja järgi on kohustuste maksimaalne lubatud osakaal 60% sissetulekutest. Laenuandjad ei tohi laenuotsuse tegemisel lähtuda subjektiivsetest hinnangutest, nagu "sarivõlgnik". Laenuandja lähtus kostjale laenu andmisel seadusest ja enda siseeeskirjast. Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti. Kostja tegi üheksa tagasimakset õigeaegselt. Kostja hilisem makseraskustesse sattumine ei ole laenuandja hooletus.
Kostja ei ole apellatsioonkaebusele talle selleks antud tähtaja jooksul vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi (osaliselt) rahuldas, kostja ei saaks apellatsioonkaebust ka esitada (TsMS § 420 lg 1 esimene lause). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus märgib vastusena hageja väidetele järgmist.
9.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus tuvastas ekslikult, et laenuandja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga.
10.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi
maksma (teabe saamise kohustus) ja (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
2)
hindama
tarbija
krediidivõimelisust
10.1.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Krediidiandja peab seega koguma tarbija kohta minimaalselt järgmise teabe: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
10.2.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille
laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
10.3.Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu "laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 17 – 22; RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).
11.Laenuandja palus laenutaotluses kostjal esitada andmed oma sissetulekute kohta. Kostja väitel on tema töötasu 1300 eurot kuus (dtl 23). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et laenu taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul oli kostja keskmine töötasu 1260 eurot 54 senti (dtl 88 jj). Kostja töötasu oli seega samas suurusjärgus kostja poolt väidetuga. Kontoväljavõttelt nähtuvad ka muud laekumised, kuid nende päritolu ja regulaarsuse kohta ei ole andmeid kogutud. Hageja ka ei tugine sellele, et neid summasid oleks kostjale laenu andmisel arvestatud kostja regulaarse sissetuleku hulka. Laenuandja palus kostjal laenutaotluses esitada andmed oma igakuiste kohustuste (laenud, liisingud, krediitkaardid, muud (näiteks järelmaksud)) kohta. Kostja väitel ei olnud tal kohustusi (dtl 23). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub aga, et kostjal on järgmised regulaarsed kohustused: Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) ees 130 eurot 42 senti kuus, PLACET GROUP OÜ ees 77 eurot 73 senti kuus, Bondora AS ees 95 eurot 91 senti kuus, Monefit Estonia OÜ ees 49 eurot 10 senti kuni 58 eurot kuus, samuti elatis 300 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus Primero Finance OÜ võetud kohustusi regulaarselt, s.o tasus vaidlusaluse lepingu sõlmimisele eelnenud kuue kuu jooksus kõik osamaksed. Kostja pangakonto väljavõttelt samas ei nähtu, et kostja oleks tasunud PLACET GROUP OÜ ees võetud kohustusi regulaarselt. Kontolt ei nähtu, et kostja oleks teinud augustis ja oktoobris 2019 PLACET GROUP OÜ-le tagasimakseid. Kostja võttis Bondora AS-ilt laenu
2.detsembril 2019, s.o veidi üle kuu enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Kostja pangakontol oli 2. detsembril 2019 kokku 24 eurot 72 senti. Kostja tasus 2. detsembril 2019 oma kohustuse Julianus Inkasso OÜ ees summas 2799 eurot 42 senti. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal on seega alust arvata, et kostja ei olnud enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist võimeline regulaarselt tasuma oma sissenõutavaks muutunud kohustusi jooksva sissetuleku või muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvel, vaid oli sunnitud neid tasuma uue laenu eest. Kostja võimalikke raskusi oma jooksvate kohustuste täitmisel ilmestab ka see, et kostja pangakontolt nähtub elatise tasumine üksnes kolmel kuul kuuest. Kostja poolt laenutaotluses oma kohustuste kohta esitatud andmete võrdlemisel pangakonto väljavõttega ilmnevad seega olulised vastuolud. Ringkonnakohus selgitas ülal, et krediidivõimelisuse hindamise kohustuse nõuetekohase hoolsusega täitmine eeldab selliste vastuolude kõrvaldamist. Laenuandjal oleks tulnud nõuda kostjalt seega lisateavet. Asja materjalidest ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt vastuolude kõrvaldamiseks lisateavet või selgitusi küsinud. Creditinfo Eesti AS maksehäireregistri päringu vastus (dtl 107 jj) ei ole piisav.
12.Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et laenuandja ei olnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel piisavalt hoolas ning rikkus sellega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus jätab seetõttu hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.