Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud Maksekäsu kiirmenetlusest, kostja vastuväite alusel, ületulemisena 26.02.2024, korrigeeritult 23.04.2024, esitatud hagis soovis hageja kostjalt välja mõista kostja poolt 06.01.2021 Axxxx tn. (praegune xxxx tn.) 20 parklas sõiduauto xxxx kohta tehtud ja tasumata leppetrahvi nr xxxx summas 35 eurot, sissenõudmisekulud 40 eurot, viivise põhivõlalt, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja selgitab, et kinnistu omaniku xxxx OÜ-ga (reg. xxxx) sõlmiti 2018 märtsis tähtajatu leping nr xxxx, parkimise korraldamiseks xxxx asuva kaubanduskeskuse parklas aadressil xxxx, mis paikneb kinnistul katastrinumbriga xxxx. xxxx OÜ uus ärinimi on alates 25.01.2023 xxxx OÜ (registrikood xxxx). II Kostja vastus Kostja, kes maksekäsu kiirmenetluses esitas aegumise vastuväite, võttis hagile esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks ja leidis, et seetõttu kannab hageja ise menetluskulud. III Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele VÕS § 11 lg 1, § 158 lg 1 ja TsÜS § 70 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.01.2021 leppetrahvinõude nr xxxx summas 35 eurot ja sissenõudmisekulud summas 40 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgsed viivised tasumata põhivõlalt (35 eurolt) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 35 eurolt alates 27.02.2024 – 28.05.2024 (k.a) 92 päeva eest, mis moodustab 1,10 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 29.05.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõla (35 euro) jäägilt kuni põhivõla 35 euro tasumiseni. Menetluskulud Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on oma käitumisega, mitte tasudes nn parkimistrahvi, tekitanud hagejale vajaduse oma nõudega kohtusse pöördumiseks. Hageja valitud maksekäsu kiirmenetluse raames esitas kostja nõudele vastuväite. Kui kostja oleks kohe nõuet tunnistanud, siis ei oleks see hagimenetlusse üle tulnudki. Nõude esitamisel tasutud riigilõiv (100 eurot) tuleneb riigilõivuseadusest ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, nõuetekohast menetluskulude nimekirja hageja esitanud ei ole. Eksitav on hageja poolt 10.05.2024 esitatud väide, et ta on õigusabikulude sisu detailselt kirjeldanud juba 23.03.2024 esitatud hagis. Esiteks on hagi esitatud 26.02.2024 ja teiseks on hagi punktis 4 nimetatud üksnes riigilõivuga seonduvat. Hageja on küll 10.05.2024 täiendavalt esitanud õigusabikulude arve, kuid ei ole esitanud nõuetekohast menetluskulude nimekirja. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja esinduses on olnud minetusi, mis annavad aluse vähendada õigusabikulude osas esitatud nõuet. Esindustasu seda liiki standardiseeritud nõudega hagis ei ole põhjendatud tunnitasuga 169 eurot. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole.

Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Lähtudes eeltoodust vähendab kohus ka esinduseks märgitud ajakulu- tüüptekstiga hagis on konkreetset kostjat puudutavaks sisuliselt vaid üks rida (tabelina), mis sisaldab andmeid kus, millal ja millise autoga kostja parkis. Sellise hagi koostamisel seisneb ajakulu vaid kostja ankeetandmete sisestamises ja kliendi poolt esindajale tõenditena esitatud fotode hagile lisamises. Kõik kokku võtab aega maksimaalselt 1 tund ehk tasu on põhjendatud 1 h x 100 eurot (käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud kulude väljamõistmine ilma käibemaksuta. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 200 eurot (100 + 100). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.