Saaremaa valla, Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, avaldus K.G pärandvara pankroti välja kuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Avaldaja Saaremaa vald, Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306, asukoht Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, seaduslik esindaja Aivar Rahno, tel. 4525014, e-post [email protected] Võlgnik K.G(surnud 29.12.2022) Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, telefon 4431313, e-post [email protected]. Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada K.G (surnud 29.12.2022) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik ajutise halduri kohustuste täitmisest.
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku kohustuste täitmise eest tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot.
4.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihalduri Andrus Õnnik tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1000,40 eurot ning kanda see üle OÜ Andrus Õnnik Õigusbüroo pangakontole nr EE861010902001530007 SEB Pank AS.
5.Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebe kord
2-24-4798 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.25.03.2024 esitas avaldaja Pärnu Maakohtule avalduse K.G pärandvara pankroti välja kuulutamiseks. Kohus võttis 27.03.2024 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku.
2.23.04.2024 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul igasugune väärtust omav vara puudub. Võlgniku nimele on registreeritud A Õ OÜ osa, nimiväärtusega 2500 eurot. Ühing on viimati esitanud 2020 majandusaasta aruande, mille kohaselt käive oli 0 eurot, kahjum -120 eurot ja omakapital seadusele mittevastav (483 eurot). Registrisse kantud vara ei ole, maksuvõlad puuduvad, kuid on algatatud 2 täitemenetlust nõuete summaga 11 763,28 eurot, lisanduvad täitekulud. Teadaolevalt on tehtud ühingu suhtes vähemalt 3 maksekäsku, põhinõuete summaga 15 541 eurot. Saaremaa Vallavalitsuse 12.03.2024 korraldusega otsustati esitada Tartu Maakohtule avaldus ühingu sundlõpetamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on vara väärtuseks 0 eurot. Pärandvara nimekirjas märgitud OÜ S ja OÜ K K on registrist kustutatud. Võlgnikule surma hetkel kuulunud II samba osakute arvelt on kustutatud nõudeid täitemenetlustes vastavalt arestimise järjekorrale. Teadaolevaid kohustusi on vähemalt 95 618,71 euro suuruses summas. Seega puuduvad halduri hinnangul pärandvaras igasugused vahendid kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksujõuetu, kuna pärandvara arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid. K.G pärandvara pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud varad. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
3.23.04.2024 esitas ajutine pankrotihaldur ühtlasi taotluse kinnitada ajutise halduri tasu 820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 € (kokku 1000,40 eurot) ning hüvitada see riigi vahendite arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, konto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is.
4.03.05.2024 määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks makstava deposiidi suuruse ja tegi K.G pärandvara võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot 7 päeva jooksul teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.05.2024. Kohtu määratud tähtajaks võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu määratud deposiiti ei tasunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUS
5.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata,
2-24-4798 raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
6.Pankrotiseaduse ( PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 4 sätestab, et võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
7.Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 95 618,71 euro ulatuses. Pärandvarasse kuulub vara väärtuses 0 eurot. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Võlgniku pankrotivara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Ajutise pankrotihalduri aruande põhjal puudub ka võlgnikul vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda.
8.Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad igasugused vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama.
9.Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb K.G pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et K.G maksejõuetuse peamiseks põhjuseks saab lugeda oma maksevõimet ületavate kohustuste ( sh laenud ja käendused) võtmist. Maksejõuetuks muutus ta hiljemalt 2018 aasta lõpuks, kui kohtulahendite alusel muutusid sissenõutavaks kohustused, mida ta järgmise nelja aasta jooksul, st enne surma, tasuda ei suutnud. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga sellest, et pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.
11.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud
2-24-4798 büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
12.Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on kohtu hinnangul nimetatud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus andis avaldajale 27.03.2024 määrusega tähtaja seisukoha esitamiseks ajutise pankrotihalduri tasu suuruse osas. Avaldaja ei ole ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega ega ka tasu suurust vaidlustanud.
13.PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega 164 eurot. Ajutise pankrotihalduri taotluses märgitud tunnitasu suurus 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Samas on haldur taotluses selgitanud, et seoses asjaoluga, et käesolevas menetluses puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, taotleb ajutine haldur tasu väiksemas ulatuses ja palub hüvitada 820 eurot, kokku koos käibemaksuga 1000,40 riigi vahenditest.
15.PankrS § 23 lg 5-1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse “Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord” (vastu võetud 01.02.2021 nr 2) § 1 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 2 lg 1). Määruse § 2 lg 4 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.
16.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus halduri tasu suuruseks 820 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda menetlusabi ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamiseks ning kuivõrd vara puudub ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000, 40 eurot. Tasu kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo SEB Pank AS arveldusarvele nr EE861010902001530007.
2-24-4798
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.