TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi XXi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
405,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja SR Kostja XX (isikukood x)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 18.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 363,62 euro saamiseks. Kohus tegi 19.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.01.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XX esitas 23.01.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 13.02.2024 kohtumäärusega asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus kohustas 26.02.2024 kohtumäärusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul.
3.18.03.2024 esitas hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kohtule hagi kostja XXi vastu võla nõudes.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 267,87 eurot, intress 16,17 eurot, haldustasu 7,96 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30,35 eurot ja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.07.2020 järelmaksulepingu nr x, mille alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 668,9 eurot.
6.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja saatis 08.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja 22.08.2023 võla tasumiseks.
7.Kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja ütles 23.08.2023 lepingu üles.
8.Kostja vastas 25.04.2024, et tunnistab nõuet 363,62 euro ulatuses, kuid ei ole võimeline oma majandusliku seisundi tõttu kogu summat korraga tasuma.
9.Kohus andis 03.05.2024 hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel kuna kohtu esialgsel hinnangul rikuti kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja märkis vastuseks kohtunõudele 23.05.2024, et kostja sai krediiti 668,9 eurot, mille pidi tagastama perioodil 10.08.2020-10.07.2024. Kostja tagastas 769,25 eurot. Seega ei pea kostja rohkem midagi tasuma. Kohtu põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1
kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Hageja esitas kostja vastu nõuded tulenevalt hageja ja kostja vahel 06.07.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr x, mille alusel kostja sai krediiti kauba ostmiseks maksumuses 649 eurot, intress 19,90% aastas laenujäägilt (algsummalt 11,67% aastas), lepingutasu 19,90 eurot, krediidi kulukuse määr 30,74% aastas. Kostja kohustus saadud krediidi tagastama maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul.
15.Lepingu sõlmimise ajal (06.07.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% aastas (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Kolmekordne määr oleks seega 61,56% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel
16.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
17.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
19.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
20.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
21.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
22.Kohus kohustas hagejat 26.02.2024 kohtumäärusega esitama kohtule kogu informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased tõendid vastavalt kohtumääruse põhjendustes selgitatule. Samas määruses selgitas kohus, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
23.Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 17).
24.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
25.Kohus andis 03.05.2024 hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 alusel kuna kohtu esialgsel hinnangul rikuti kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse 23.05.2024. Hageja ümberarvestuse kohaselt kostja sai krediiti 668,9 eurot ning tagastas 769,25 eurot. Seega ei pea kostja hageja hinnangul rohkem midagi tasuma. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga. Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja oma nõude hageja ees täitnud.
26.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.