Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Harju Maakohus Kaisa Margus Eva-Liis Bome 27.05.2024, Tallinn 2-24-6038 M S maksejõuetusavaldus Võlgnik: M S (isikukood xxx) Usaldusisik: Toomas Saarma (e-post [email protected]) Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja M S (isikukood xxx) pankrot 27. mail 2024 kell 09:30.
2.Nimetada M S pankrotihalduriks Toomas Saarma.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.06.2024 kell 10.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).
4.Kohustada võlgnikku M St andma võlgniku vanne 12.06.2024 kell 10.00 enne võlausaldajate esimesest üldkoosolekut.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Algatada M S kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 27.05.2025.
12.Määrata usaldusisiku Toomas Saarma tasuks 2342,40 eurot (käibemaksuga).
13.Hüvitada usaldusisikule Toomas Saarmale usaldusisiku tasu 1000,40 eurot riigi
vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Haldur arvelduskontole xxx.
14.Mõista võlgnikult M Slt välja usaldusisik Toomas Saarma tasu 1342 eurot OÜ Haldur arvelduskontole xxx. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.M S esitas kohtule 16.04.2024 (täiendatud 29.04.2024) maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis 03.05.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Toomas Saarma.
3.Usaldusisik esitas 23.05.2024 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. Aruande kohaselt töötab võlgnik vahetuse vanemana ettevõttes xxx Tema igakuine sissetulek on ligikaudu 900-1000 eurot. Võlgnik on abielus ja tal on kolm last, kellest kaks on alaealised. Võlgniku varade hinnanguline väärtus on mitte rohkem kui 3516,75 eurot, kuid teadaolevad kohustused moodustavad kokku 59 485,67 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on vastutustundetu laenude võtmine, hindamata reaalseid tagasimaksmise võimalusi. Võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
5.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
6.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
7.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul on vara hinnanguliselt mitte rohkem kui 3516,75 euro väärtuses, kuid teadaolevad kohustused moodustavad kokku 59 485,67 eurot. Võlgniku sissetulek (ca 900-1000 eurot kuus) ei ole piisav kõikide võlgade tasumiseks.
8.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik Toomas Saarma andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Toomas Saarma (PankrS § 31 lg 6).
9.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
10.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
11.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
12.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
13.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
14.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
15.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab, et usaldusisik peab esimese aruande esitama pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus peaks kestma enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus. Sellisel juhul on esimese aruande esitamise tähtpäev märgitud kohtumääruse resolutsioonis.
16.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
17.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
18.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
19.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
20.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu
suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
21.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 2342,40 eurot (käibemaksuga). Usaldusisik on oma aruandes esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1920 eurot (16 tundi x 120 eurot), koos käibemaksuga 2342,40 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
22.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
23.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
24.Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest usaldusisikule tasu 16 tunni eest summas 1056 eurot (alustatud pooltunde 32 x 33). PankrS § 23 lg 4 viimasest lausest tulenevalt ei hüvitata aga riigi vahenditest usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, s.o 1000,40 eurot koos käibemaksuga. Seega hüvitab kohus usaldusisiku tasu riigi vahenditest 1000,40 euro ulatuses ja ülejäänud ulatuses 1342 eurot (2342,40 – 1000,40) tuleb usaldusisiku tasu mõista välja võlgnikult.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
25.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
26.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; • viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; • mitte varjama saadud tulusid ning vara; • andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
27.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.