Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-23-7989

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. I Asjaolud ja menetluse käik Võlgniku pärija Tallinna linn läbi Tallinna Linnavaraameti esitas avalduse A Fi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli A Fi viimane elukoht Tallinna linnas, ta suri xxx. Tallinna notar xxx koostas ja tõestas 10.05.2023 pärimistunnistuse, kus märgiti, et pärijaks on Tallinna linn. Vastavalt pärimisseaduse § 136 lg sätetest tulenevalt viis pärandvara inventuuri läbi Tallinna kohtutäitur xxx. Pärimismenetluse käigus selgitati välja alljärgnev pärandvara koosseis. Pärandaja asjade ja õiguste väärtus kokku on – 23.04 eurot (negatiivne) eurot, mis koosneb pärandaja nimel oleva arvelduskonto jäägist pärandi avanemise seisuga. Pärandaja kohustuste väärtuseks kokku on 3011.30 eurot, millest kohtutäitur xxx pärimisasjas koostatud kohtutäituri tasu otsus pärandi inventuuri tegemise eest summas 42.00 eurot; pärandaja nimel olevast arvelduskonto jäägist pärandi avanemise seisuga oli – 23.04 eurot (negatiivne); OÜ xxx 15.03.2023 nõudest summas 1051 eurot; kohtutäitur xxx nõudest täiteasjas nr 027/2009/5637 summas 1525.90 eurot; kohtutäitur xxx tasunõudest täiteasjas nr 024/2015/1437 24.88 eurot; kohtutäitur xxx tasunõudest täiteasjas nr 008/2018/196 344.48 eurot. Eelnevast nähtub, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtust. Pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks. PärS § 130 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 142 lõige 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Vara, mille arvelt pärandaja eelnimetatud kohustusi rahuldada, teadaolevalt rohkem ei ole ning pärija, Tallinna linn, ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. Seetõttu esitab Tallinna linn avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 15.06.2023 kohtumäärusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja määratud ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt Ajutine pankrotihaldur pöördus oma ülesannete täitmiseks Tallinna Äripanga AS, AS BIGBANK, AS Swedbank, AS SEB Pank, AS Citadele

2-23-7989 banka Eesti filiaal, Luminor Bank AS, Versobank AS, AS Coop Pank, Danske Pank A/S Eesti filiaal, LHV Pank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS Inbank, AS Holm Bank poole. Samuti pöördus ajutine pankrotihaldur päringutega järgmiste ametite poole Transpordiamet; Maksu- ja Tolliamet; Kinnistusregister; Äriregister; Täitemenetluse register. A F suri xxx ja kuna tema viimaseks elukohaks oli Tallinna linn, andis Tallinna notar xxx välja 10.05.2023 pärimistunnistuse, mille kohaselt võlgniku pärijaks sai Tallinna linn. Pärandvara inventuuri viis läbi Tallinna kohtutäitur xxx ning inventuuri käigus selgitati välja pärandvara koosseis. Pärandvara inventuurist nähtub, et pärandaja asjade ja õiguste väärtus kokku on 23.04 eurot (negatiivne) ja pärandaja kohustuste suurus ulatub 3011.30 euroni. Pankrotiavalduse esitanud Tallinna linn ei soovi tasuda inventuuri käigus välja selgitatud nõuete eest, teades, et varast ei jätku kohustuste tasumiseks. Pärimisseaduse § 18 lg 1 kohaselt on sama seaduse § 11 nimetatud pärandaja seadusjärgsete pärijate (pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased) puudumisel seadusjärgseks pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus. Pankrotiseaduse § 1 lg 4 järgi loetakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Ajutise pankrotihalduri poolt välja saadetud päringute vastustest ning pärandvara inventuurist ja pankrotiavaldusest on leidnud kinnitust, et võlgnikul on kohustused suurusjärgus 3000 eurot ja A F’i surm on põhjuseks, miks võetud kohustused on jäänud täitmata. Seega võib asuda seisukohale, et pärandvara osas on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Pärimismenetluses kogutus andmete kohaselt oli A F abielus neli korda: xxx N M; xxx L F; xxx T V; xxx V P. Võlgniku pärandvara kohustuste suuruseks on aruande koostamise seisuga pankrotiavaldusele lisatud pärandvara inventuuri ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 2 988.26 eurot: OÜ xxx nõue 1051 eurot; xxx AB, kohtutäitur xxx, nõue täiteasjas nr 027/2009/5637, täitedokument 2-08-92049 1525.90 eurot; Politsei- ja Piirivalveamet, kohtutäitur xxx, nõue täiteasjas nr 024/2015/1437 24.88 eurot; xxx OÜ, kohtutäitur xxx nõue täiteasjas nr 008/2018/196, täitedokument 2-17-127235 344.48; kohtutäitur xxx tasu pärandvara nimekirja koostamise eest täiteasjas 022/2023/1869 42 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses neli täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti ees võlg puudub. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 27.06.2023 on 0.00 eurot. Isik ei ole esitanud tuludeklaratsioone. Aruande koostamise seisuga on võlgniku pärandvara väärtuseks -22,92 eurot (negatiivne). Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Aastatel 2004 kuni 2005 kuulus talle lihtomand suuruses 13300 EEK OÜ-s xxx (registrikood xxx) ja aastatel 2005 kuni 2010 kuulus talle lihtomand suuruses 13300 EEK OÜ-s xxx (registrikood xxx).

2-23-7989 Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele või vastutavasse kasutusse registreeritud sõidukeid ei kuulu. Pensionikeskuse vastuse kohaselt ei ole A F liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Pärandaja A F’i nimel oli AS-s Swedbank arvelduskonto nr xxx, mille jääk teabenõude vastuse kohaselt 30.06.2023 seisuga on 2.88 eurot ja kontol on broneering summas 25.92 eurot kaardi kuutasudest, kontole on arvestatud viivis 0.12 eurot ja toimingud viimase kolme aasta jooksul on puudunud. Nähtuvalt ajutise pankrotihalduri päringutele saadud vastustest ei olnud võlgnikul viimastel eluaastatel Eestis pangakontosid. Haldur tegi täiendava päringu xxx AS-le, kuna nimetatud panga vastusest nähtus, et võlgnik tasus järelmakse/väikelaene. Halduri täiendavale päringule saadud vastusest selgus, et makseid tasus G Fa arveldusarvetelt nr xxx ja nr xxx. Seega tõenäoliselt arveldas võlgnik läbi oma ema (või sugulase) pangakonto. Hetkel võib asuda seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et pärandvara osas on olemas püsiv maksejõuetus. Peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on pärandaja surm, mis ei võimaldanud enam kohustusi nõuetekohaselt täita. Võlgniku pärandvara kohustuste suuruseks on 2 988 eurot ja pärandvara väärtuse suuruseks 22.92 eurot (negatiivne), seega ületavad pärandvara kohustused kordades vara ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Arvestades eeltoodut esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Harju Maakohus tegi 18.09.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta A Fi pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 4 sätestab, et võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike

2-23-7989 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on testamenditäitja, pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pärija Tallinna linn läbi Tallinna Linnavaraameti esitas avalduse A Fi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, võlgnik suri xxx, pärimistunnistus on välja antud 10.05.2023, inventuur on läbi viidud. Pankrotiavalduse kohaselt ületab pärandvara koosseisu kuuluvate kohustuste hulk pärandvara väärtust, mistõttu pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks ja pärija ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pärandvara püsivalt maksejõuetu. Pärandvara koosseisus puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Transpordiameti andmetel ei kuulu võlgniku nimele või vastutavasse kasutusse registreeritud sõidukeid. Pensionikeskuse vastuse kohaselt ei ole A F liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Pärandaja A F’i nimel oli AS-s Swedbank arvelduskonto, mille jääk on 2.88 eurot, kuid kontol on broneering summas 25.92 euro. Teadaolevaid kohustusi on pärandvaras vähemalt 2 988.26 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses neli täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti ees võlg puudub. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 27.06.2023 on 0.00 eurot. Isik ei ole esitanud tuludeklaratsioone. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pärandavara koormavad kohustused ületavad vara ja tegemist on püsiva maksejõuetusega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna A F’i pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja kuna võlgnik on surnud ning pärijad on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik A F’i kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine.

2-23-7989

PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on pärandaja surm, mis ei võimaldanud enam kohustusi nõuetekohaselt täita. Nähtuvalt ajutise pankrotihalduri päringutele saadud vastustest ei olnud võlgnikul viimastel eluaastatel Eestis pangakontosid. Haldur tegi täiendava päringu xxx AS-le, kuna nimetatud panga vastusest nähtus, et võlgnik tasus järelmakse/väikelaene. Halduri täiendavale päringule saadud vastusest selgus, et makseid tasus G Fa arveldusarvetelt nr xxx ja nr xxx. Seega tõenäoliselt arveldas võlgnik läbi oma ema (või sugulase) pangakonto. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine. Võlgniku kohustused koosneb võlanõuetest tsiviilasjadest. Võlgnik ei ole esitanud deklaratsioone ega kasutanud enda nimel olevat pangakontot arvelduste tegemiseks, esineb alus arvata, et võlgnik arveldas läbi sugulase pangakonto. Võlgniku surma tõttu on kohustused jäänud täitmata, võlgnik ei ole maandanud riske surma puhuks, mille tulemusel jäid tal täitmata kohustused, mida pole pärast tema surma pole võimalik vara puudumisel täita. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei esine vara tagasivõitmise võimalusi. Harju Maakohus tegi 18.09.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta A Fi pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A Fi pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb A Fi pärandvara pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

2-23-7989 PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne pankrotiseaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast pankrotiseaduse jõustumist, pankrotiseaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. A Fi ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 6 töötunni eest 660 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 110 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 6 tundi, sealhulgas andmete kogumine, kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine, jne, arvestuses sisalduvad kulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud 2023. a, mil töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu

2-23-7989 seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 6 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Martin Krupp ajutise pankrotihalduri tasu summas 660 eurot, millele lisandub käibemaks summas 132 eurot ehk kokku 792 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr xxx. Kohus on lõpetanud menetluse A Fi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et A Fi pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 2023. a töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 396 eurot (6 h x 66). PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole, advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kokku summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud osas, s.o summas (660 – 396) 264 eurot tuleb ajutise halduri tasu välja mõista A Fi pärandvara arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-23-7989 Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.