Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-6669
Tsiviilasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. ja 29. aprilli 2024. a määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esindajad ringkonnakohtus (registrikood 90006399) Puudutud isik X (sünniaeg XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. ja 29. aprilli 2024. a määrused tsiviilasjas nr 2-24-6669 muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.27. aprillil 2024 esitas sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik 26. aprillil 2024 kell 20.45 tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Taotluse kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohtlik iseendale ja teistele. Samuti ei ole puudutatud isik võimeline oma ravivajadust ise hindama. Kohtule esitatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (F 23.9 äge psühhootiline häire). Puudutatud isik on Saksamaa kodanik, kes saabus Venemaa kaudu hiljuti Eestisse. Puudutatud isikul Eestiga teadaolevalt sidemeid ei ole. Puudutatud isik läks 26. aprillil 2024 Ameerika Ühendriikide Suursaatkonda Tallinnas, kus ta käitus ebaadekvaatselt (kõneles seosetult, esitas erinevaid nõudmisi, saatis ka erinevaid seosetu jutuga e-kirju). Saatkonna andmetel saadeti puudutatud isik Ameerika Ühendriikidest välja tema agressiivse käitumise tõttu (mh kuulutatud kohtus ebastabiilseks isikuks). Kuna puudutatud isik keeldust saatkonnast lahkumast, kutsuti talle politsei. Politsei kaasas psüühikahäire kahtluse tõttu kiirabi. Kiirabi juuresolekul muutus puudutatud isik agressiivseks. Puudutatud isiku ebaadekvaatse käitumise tõttu viidi ta sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kus ta keeldus kõikidest protseduuridest. Valvearsti hinnangul oli puudutatud isik paranoiline ning talle jäi kahtlus paranoilisele luulusüsteemile. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku raskest psüühikahäirest (psühhootiline häire) tuleneva nii teda ennast kui ümbritsevaid ohustava käitumise tõttu tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Haiglaravil viibides ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine 4-päevase haiglaravi vältel.
2.Harju Maakohus rakendas 28. aprilli 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni neli päeva alates tema
26.aprilli 2024. a kell 20.45 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohtu loata psühhiaatri otsusel tahtest olenematut ravi kohaldada 48 tunni jooksul tahtest olenematu haiglaravi algusest (PsAS § 11 lg 4). Maakohus tuvastas, et puudutatud isikule alustati tahtest olenematu ravi kohaldamist valvearsti otsusel 26. aprillil 2024 kell 20.45. Kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1).
2.2.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire. Avaldusest, kohtule esitatud psühhiaatrite arvamusest ja puudutatud isiku ärakuulamisel avaldatust järeldas maakohus, et puudutatud isiku raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Puudutatud isik ohustab ravita jäämisel psüühikahäirest lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega nii end ümbritsevaid inimesi (käitumine on konfliktne ja agressiivne ning Ameerika Ühendriikidest saadeti välja kui ebastabiilne ja agressiivne isik) kui iseennast (jätab end abitusse olukorda ega ole võimeline katma enda baasvajadusi). Ka puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. 2 (5)
Maakohtu hinnangul ei ole ravi läbiviimine muul viisil võimalik, mistõttu on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit. Vabatahtliku ravi korral võib isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides. Ka puudutatud isikule määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse kohaldamist.
3.Avaldaja teavitas 29. aprillil 2024 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud ja ta vajab jätkuvalt haiglaravi.
4.Harju Maakohus pikendas 29. aprilli 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates tema 26. aprilli 2024. a kell 20.45 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 5. juunil 2024 kell 20.45 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti. Maakohus asus seisukohale, et käesolevaks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle. Ka puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab avaldaja taotlust. Maakohtu hinnangul on tahtest olematu ravi pikendamine põhjendatud.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub tühistada nii
28.aprilli 2024. a kui ka 29. aprilli 2024. a maakohtu määrused. Puudutatud isik on seisukohal, et täidetud ei ole eeldused tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Puudutatud isiku hinnangul ei ole tal psüühikahäiret, mida oleks vaja haiglas ravida. Haiglasse sattumisele eelnenud sündmuste ajal käitus ta rahulikult ja adekvaatselt ning ei olnud endale ega teistele ohtlik. Puudutatud isik vajab toitumiseks spetsiaalset dieeti, mida tal ei ole võimalik haiglas valmistada. Samuti on puudutatud isikul takistatud töötamine ja seetõttu ka elatise tasumine, mis paneb teda raskesse rahalisse seisu.
6.Avaldaja palub jätta määruskaebuse mõlema vaidlustatud määruse osas rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.
7.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust nende tühistamiseks.
3 (5)
10.Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 28. aprilli 2024. a määrusega ning pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist 29. aprilli 2024. a määrusega kuni 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). 27. aprilli 2024 psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire – äge psühhootiline häire (F23.9). Puudutatud isik on paranoiline (haiglas viibides proovis „turvakaalutlustel“ endalt kanüüli eemaldada; oli paranoiline oma isiklikest asjadest ilma jäämise osas; pildistas enda asju ja püüdis salaja diktofoni lindistama panna). Ka on puudutatud isiku käitumine ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Enne hospitaliseerimist viibis puudutatud isik Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna juures, kus ta käitus ebaadekvaatselt, kõneles seosetult (avaldas, et Bill Gates saab teda aidata) ja saatis saatkonnale seosetudi e-kirju. Eelnevalt käis puudutatud isik ka Vene Föderatsiooni Suursaatkonnas, soovides viisata Venemaale pääseda, kuid Narva piiripunktist saadeti ta tagasi (dtl-d 9 ja 69). Ka ärakuulamisel oli isik paranoiline („Kes maksis selle eest?“), avaldades segaseid mõtteid (aeg mängib tema vastu) (dtl 16). Puudutatud isiku raviarsti avaldatust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund ka pärast kolmepäevast haiglas viibimist (dtl 44).
12.Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning tema käitumine on ettearvamatu ja ebaadekvaatne, ohustab ta ravita jäädes enda ning ümbritsevate elu ja turvalisust. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Arvestades puudutatud isikul diagnoositud rasket psüühikahäiret, ning asjaolu, et puudutatud isik on Saksamaa kodanik, kes on alles hiljuti Eestisse saabunud, ja kellel ei ole teadaolevalt sidemeid Eestiga, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et puudutatud isik võib ravita jäämisel olla ohtlik iseendale, sest ta ei ole võimeline katma enda baasvajadusi. Seejuures on puudutatud isik ise avaldanud, et ta otsib endale uut kodu, sest kaotas Saksamaal kuidagi kodu (dtl 16). Samuti saab isiku ohtlikkus väljenduda kalduvuses vägivallale (vt nt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2). Kuigi praegusel juhul ei ole asja materjalidest nähtuvalt puudutatud isik otsest vägivalda teiste isikuste suhtes kasutanud, on tema terviseseisundist tulenevalt tema käitumine olnud ettearvamatu ja agressiivne. Nii on avaldaja esile toonud, et puudutatud isik muutus agressiivseks, kui kiirabitöötaja tema andmeid üles kirjutas ning puudutatud isiku ebakohane ja tasakaalutu käitumine tekitas hirmu ka saatkonna töötajates. Seejuures on puudutatud isik Ameerika Ühendriikidest välja saadetud põhjusel, et ta on ebastabiilne ja agressiivne isik (dtld 9 ja 69).
13.Eeltoodu kogumis kinnitab maakohtu seisukohta, et puudutatud isik ohustab oma käitumisega ümbritsevaid inimesi ning on ohtlik ka iseendale. Kolleegium nõustub tuvastatud asjaolude põhjal tehtud maakohtu järeldusega, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Psühhoosielamustest juhitud käitumine ohustab nii puudutatud isikut ennast (võib jääda abitusse olukorda või kutsuda esile rünnakuid enda suhtes) kui ümbritsevaid (esineb luulumõtetest põhjustatud kahtlused ja vaenulikkus teiste isikute suhtes). Asja materjalide kohaselt on tema käitumine tekitanud teistes inimestes hirmu (nt saatkonna töötajad). Seejuures on maakohus puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamisel arvestanud puudutatud isiku raviarsti hinnangut, mille kohaselt 4 (5)
puudub puudutatud isikul koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel on ta psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele (dtl 44).
14.Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka PsAS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldus. Maakohus on teinud kindlaks, et puudutatud isikule ei piisa muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, sest tal puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ka määruskaebusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik enda ravivajadust, leides, et tal puudub raske psüühikahäire, mida oleks vaja haiglas ravida. Riigikohus on varasemalt leidnud, et muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt nt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Olukorras, kus isik eitab jätkuvalt temal diagnoositud rasket psüühikahäiret ning keeldub ravist, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades.
15.Kolleegium leiab, et kuivõrd puudutatud isiku raviarsti hinnangust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund pärast kolmepäevalist ravi (dtl 44), siis leidis maakohus põhjendatult, et isik vajab jätkuvalt haiglaravi. Seejuures on ka määratud esindaja toetanud avaldaja avaldust. Kolleegium märgib täiendavalt, et asjaolu, et puudutatud isik ise on seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire ja ta ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda eriteadmistega isikute seisukohtades. Asjaolu, et puudutatud isikul ei ole võimalik haiglas viibides tööd teha ning ta ei saa järgida spetsiaalset dieeti, ei ole aluseks puudutatud isiku suhtes tahtest olematu ravi lõpetamiseks. Praegusel juhul on kohtud tuvastanud, et puudutatud isik vajab oma terviseseisundist tulenevalt ravi, mida ei ole võimalik tagada muul viisil.
16.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
17.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.